1-08-3412/16 · 1-08-3412/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-08-3412

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.juunil 2012 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-08-3412 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid E.B ega tingimisi enne tähta

vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 19.06.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu E.B, isikukood: XXX, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras

:

Jätta E.B talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega

vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 11.06.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

E.B on Harju Maakohtu 18.03.2008 kohtuotsusega

süüdi tunnistatud KarS § 330 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel 8 aastat 5 kuud 16 päeva vangistust. Karistuse kandmi . se algus 18.03.2008 ja lõpp 03.09.2016

E.B ks andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 129 ).

Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 11.06.2012.

Kinnipidamisasutusest E.B

t on kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu

vangistuse jooksul 4 korral distsiplinaarkorras karistatud. Kehtivad karistused puuduvad.

Vangistuse jooksul on isik läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Viha juhtimine, Igapäevane valik. Isik on omandanud tisleri eriala ja keevitaja kutse. Vangistuse jooksul on isik olnud hõivatud tööga AS EVT puidutsehhis abitöölisena, majandustöödel, ja alates 02.05.2012

2(4)

töötab väljaspool vanglat HMK Ehitus ja Projektid OÜ Uhtna tootmisüksuses abitöölisena.

Vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Isikul on omandatud põhiharidus. Enne

vangistust töötas ametlikult Rakveres puidufirmas. Omab töökogemust erinevatel puidu ning

keevitustöödel. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Enne vangistust tarvitas isik alkoholi tihti,

peaaegu igapäevaliselt. Alkoholijoobes kaotas isik kontrolli oma käitumise üle, käitus

agressiivselt. Varasemalt on olnud korduvalt kriminaalhooldusel, käitumiskontrolli nõudeid ei rikkunud. E.B puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub isiku eluviis või

kui muutuvad isikut ümbritsevad olud. Teisisõnu, kui isik on alkoholijoobes ning teda

provotseeritakse, võib isik tulenevalt emotsionaalsest seisundist muutuda agressiivseks ning

kasutada vägivalda. Vangla toetab E.B ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on kinnipeetaval vabanedes kindel elukoht tema emale

kuuluvas kolmetoalises korteris aadressil xxx. Kinnipeetav omab antud aadressil ka ametlikku

sissekirjutust. Ema on valmis poega vabanemise korral võimaluste piires materiaalselt toetama.

Ema on pensionär, lisaks töötab . Vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel töökoht. xxx

Tal tul Isik on sooritanud raske isikuvastase kuriteo eb end arvele võtta Eesti Töötukassas.

alkoholijoobes. Karistust kannab alates 2004 aastast. E.B on vangistuses läbinud

erinevaid resotsialiseerivaid programme, mis peaksid soodustama tema toimetulekut vabaduses.

Elektrooniline valve soodutaks ühiskonnas järk järgult kohanemist, samuti soovituslik käia - esimesel aastal kriminaalhooldaja juures registreerimisel tihedamalt.

E.B taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Prokurör misi ennetähtaegset vabastamist tema

kirjalikult toetab kinnipeetava tingi taasühiskonnastamise huvides.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, tetu arvamuse, arvestades ära kuulanud süüdimõis prokuröri kirjaliku arvamust tuleb jätta leiab, et E.B elektroonilise valve kohaldamisega

tingimisi enne tähtaega vangist süüdimõistetu usest vabastamata. Kohtu hinnangul on

ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg 3 a tähtaega lusel, katseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning . le sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on kuus korda kriminaalkorras karistatud. V glakaristust kannab esimest korda. an

Isik on olnud kolmel korral kriminaalhoolduse all, kuid katseaja lõppemisel on jätkanud kuritegelikku elu. Kinnipeetavat on varasemalt kolmel esimesel korral karistatud varavastaste

(vargused) kuritegude toimepanemise eest, neljandal korral avaliku korra raske rikkumise eest

vägivallaga, viies karistus on raske isikuvastane kuritegu tapmine julmal viisil seoses röövimisega. Lääne 20) on näha, et

-Viru Maakohtu 07.10.2005 kohtuotsusest (isiklik toimik lk 11-

E.B olles alkoholijoobes koos kaaskohtualustega alkoholi tarbimise ajal tungisid kannatanule kallale nõudes viimaselt raha. Kannatanut peksti pika aja vältel rusikate ja jalgadega keha ja pea- st. elutähtsa organi piirkonda ning tooliga pähe. Peksmise tagajärjel kannatanu suri.

Kannatanult võeti ära 115 krooni ja pakk sigarette. Viimane kuritegu kinnipeetava poolt alkohoolse joogi omandamine on toime pandud vanglas karistust kandes.

3(4) Eeltoodust nähtub, et mõistet ja määratud krimi varem ud karistus

ed naalhooldused E.B

puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. i näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta Samut jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest o E.B kehtivad n näha, et distsiplinaarkaristused puuduvad.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1- - 91 06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et isik on vangistuse jooksul ammid

läbinud sotsiaalprogr Eluviisitreening, Viha juhtimine, Igapäevane valik. Isik on omandanud tisleri eriala ja keevitaja

kutse. Vangistuse jooksul on isik olnud hõivatud tööga AS EVT puidutsehhis abitöölisena,

majandustöödel, ja alates 02.05.2012 töötab väljaspool vanglat HMK Ehitus ja Projektid OÜ Uhtna tootmisüksuses abitöölisena.

Isikul on keh - tiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 21.10.2016.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist on kinnipeetaval kindel elukoht aadressil xxx. Tegu on 3-toalise korteriga mis kuulub kinnipeetava emale. Samas omab kinnipeetav antud aadressile ametlikku sissekirjutust. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava ema xxx on elektroonilise sead selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 133, kohtu me paigaldamisega nõus ja andis

toimik lk 14 Kriminaalhooldusametniku ettekandest ). nähtub, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanemisel puudub E.B ulek. Enne vangistust oli isik kindel töökoht ja iseseisev sisset

tegevusetu, tarvitas alkoholi. Kinnipeetava ema on valmis poega vabanemise korral võimaluste piires materiaalselt toetama.

Arvestades E.B poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (muuhulgas raske

isikuvastane kuritegu tapmine), korduvaid karistusi (esimesed kolm kuritegu varavastased, järgnevalt avaliku korra raske rikkumine, eelviimane raske isikuvastane kuritegu tapmine, viimane kuritegu toime pandud vanglas karistust kandes) on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla Isik oli juba korral ei ole õigustatud.

kriminaalhoolduse all, lu pannes toime katseaeg möödus positiivselt kuid jätkas kuritegelikku e uusi kuritegusid. Viimane asjaolu näitab, et kriminaalhooldus ei süüdimõistetule enam asjaoluks,

mis aitab isiku resotsiaaliseerimist ja mille kaudu maandatakse uute kuritegude toimepanemise

riski. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses (elukoha omamine ja lähedaste toetus). Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohtu arvab, et sellise raske isikuvastase kuriteo puhul ei ole käesolevaks ajaks karistusest ära kantud selline osa, mis oleks piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Käesoleval ajal on E.B

ennetähtaegne vabastamine veel ennatlik. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused

vabanemisel (elukoht, lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud raske kuriteo asjaolusid.

Kohus leiab, et toimepandud kuriteo (tapmise) asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad

vabastamise küsimuse lahendamisel kui tus. Ka varem oli elukoha omamine ja lähedaste toe

süüdimõistetul perekonna toetus ja samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud E.B

uusi kuritegusid toime panna. Kohtul ei ole veendumust, et seadusekuuleka elu põhimõtted on süüdimõistetu väärtushinnangutesse piisavalt juurdunud. Kinnipeetav 03.09.2016 a karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks on veel üle 4 aasta ja 2 kuu, mis on

väga pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste

eesmärkidega. Samas alkoholi tarvitamine (raske kuriteo toimepanemine alkoholijoobes, väärteokorras AS § 70 alusel karistatud) omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu.

4(4)

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

E.B temale Harju Maakohtu 18.03.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/ Kohtunik Inna Kirsipuu