4-12-1818/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.juuni 2012 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Väärteoasja number 4-12-1818 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Väärteoasi

Z.R kaebus Politsei-

ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 24.04.2012 otsusele väärteoasjas 2650,12,000807 Kohtumenetluse pooled

Menetlusalune isik: Z.R (isikukood xxx; elukoht)

Kohtuväline menetleja: Politsei-

ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskond ( asukoht Võru tn 12 Põlva) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Kaebus rahuldada.

Tühistada osaliselt Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva

politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 24.04.2012 otsus väärteoasjas 2650,12,000807 so Z.R-ile määratud karistuse osas.

Karistada Z.R liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 järgi rahatrahviga 20 trahvi

ühikut so 80 (kaheksakümmend) eurot.

Rahatrahv tasuda hiljemalt käesoleva otsuse jõustumise ajaks Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis viitenumbrile 10220125102255.

Käesolev kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse poolele

teatavakssaamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamisest teatanud kohtumenetluse pool võib kassatsiooni esitada Riigikohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse poolele teatavakssaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

2 (4)

Kaevatava otsuse sisu

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 24.04.2012 otsusega väärteoasjas 2650,12,000807 on Z.R karistatud liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahviga 33 trahviühikut so 132 eurot selle eest, et Z.R 01.04.2012 kella 10.21 ajal Põlva linnas Ringtee tänaval juhtis mootorsõidukit ega olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Otsuse kohaselt rikkus Z.R liiklusseaduse § 33 lg 3 nõudeid.

Kaebaja nõue ja põhjendused Z.R on kohtule esitanud kaebuse, milles palub kergendada talle mõistetud karistust.

Kaevatavas otsuses ei ole toimepandud rikkumine kajastatud kooskõlas tegeliku olukorraga. Otsuses on väärteoks loetud turvavöö kinnitamata jätmine, kuid tegelikult oli turvavöö kinnitatud, kuid tõepoolest ei olnud see kinnitatud nõuetekohaselt, vaid kaenla alt. Selle rikkumise pani kaebaja toime kogemata, tähelepanematusest. Kaebaja on juhtunut kahetsenud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vaatamata sellele on kaebajat karistatud keskmisest kõrgema karistusmääraga. Kaebaja leiab, et määratud karistus ei

ole kooskõlas tema isikuga ega rikkumise raskusega. Kaebajal ei ole varasemaid rikkumisi.

Rikkumine ei ohustanud teisi liiklejaid. Kaebaja on töötu ja tema ülalpidamisel on kaks last ja töötu abikaasa.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuvälise menetleja esindaja on kaebuse kohta esitanud kirjaliku seisukoha (tl 7), milles vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Rahatrahvi määramisel on arvestatud, et menetlusalune isik on tutvunud oma õiguste ja kohustustega. V™S § 19 alusel menetlusalune isik kohtuvälise menetleja poole oma

taotluste ja tõenditega ei pöördunud. Karistuse mõistmisel arvestas kohtuväline menetleja kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Turvavarustuse puudumine või valesti kasutamine toob sõidukis viibijatele kaasa väga

raskeid tagajärgi, mistõttu on see riigi poolt võetud range tähelepanu alla ning rikkumiste

korral on tegemist rangelt karistatavate rikkumistega. Statistika kinnitab turvavarustuse

mittekasutajate arvu tõusu. Seega ei ole leebe karistuspoliitika mõjutanud isikuid seaduskuulekalt käituma.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused

Menetluse alune isik on kaebuses kinnitanud, et ei soovi asja läbivaatamist kohtuistungil.

Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus vastuses kinnitanud, et on nõus kirjaliku

menetlusega. Kuna kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, lahendab kohus asja V™S § 120 lg 1 alusel kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 sätestab, et maavõi linnakohus arutab väärteo asja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis V™S §-s 108 nimetatud küsimustes.

Z.R-ile on koostatud väärteoprotokoll AB 1229394 selles, et tema 01.04.2012 kella

10.21 ajal Põlva linnas Ringtee tänaval juhtis mootorsõidukit Ford MaverickL registrimärgiga 507 AYM ja ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga.

3 (4)

Z.R ei ole menetlusaluse isikuna ütluste andmisel ja ka kohtule esitatud kaebuses eitanud, et ta väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtis ning tema turvavöö ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud. Nii on Z.R kohtuvälisele

menetlejale 01.04.2012 andnud ütlusi, mille kohaselt turvavöö oli paigaldatud kaenla alt, mitte üle õla, kuna turvavöö soonib kaelale. Kui politsei peatas, siis pani Z.R turvavöö nõuetekohaselt üle õla. Tunnistaja Marek Ladva kohtueelse menetluse käigus antud ütluste kohaselt 01.04.2012 kella

10.21 ajal Põlvas liiklusjärelevalvet teostades ta nägi liikumas sõidukit Ford MaverickL,

mille juhil oli turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata. Sõiduki peatamisel ja kontrollimisel osutus juhiks Z.R, kes väitis, et turvavöö oli kinni, kuid paigaldatud kaenla alt.

Hinnates kogumis menetlusaluse isiku ütlusi ja tunnistaja Marek Ladva ütlusi loeb kohus tõendatuks, et Z.R 01.04. 2012 kella 10.21 ajal Põlvas Ringtee tänaval mootorsõidukit

juhtides ei olnud turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Turvavöö nõuetekohane kinnitamine oleneb asjaolust, kuidas on tootja poolt turvavöö asukoht autos ja selle kasutamine kindlaks

määratud. Kohtul ei ole käesolevas asjas andmed konkreetselt menetlusaluse isiku juhitud

sõiduki Ford MaverickL kohta. Kuid sõiduautode esiistmete turvavöö ülemise kinnituse

asukohast ( mida kohus loeb üldiselt teadaolevaks asjaoluks) tuleneb, et selle eesmärgi päraseks kasutamiseks ei tule seda paigaldada inimese kaenla alt, vaid üle õla. Selliselt on

ka tavapäraselt iga sõiduki kasutusjuhendis turvavöö kasutamine ette nähtud. Isegi kui eeldada, et Z.R oli turvavöö kinnitatud tema poolt kirjeldatud viisil so viies turvavöö

läbi kaenla alt, ei saa seda pidada turvavöö nõuetekohaseks kinnitamiseks. Turvavöö nõuetekohase kinnitamata jätmisega rikkus Z.R liiklusseaduse § 33 lg 3, mille kohaselt

sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Tegemist on kohtu hinnangul otsese tahtluse toime pandud teoga. Sellist tegu ei saa kohtu arvates toime kogemata, nagu väidab oma kaebuses menetlusalune isik. Vastutus turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest on ette nähtud liiklusseaduse

§-s 239. Kohtu hinnangul on Z.R poolt toimepandu õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 järgi.

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü ja arvestada tuleb karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 sanktsioonis on ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut.

KarS §-st 47 lg 1 rahatrahvi alamäär on 3 trahviühikut. Z.R on karistatud rahatrahviga 33 trahviühiku ulatuses so sanktsiooni keskmisest suuremas määras. Kohus ei leia, et Z.R süüd saaks lugeda väikeseks. Õige on kohtuvälise menetleja

seisukoht, et liiklusseaduse rikkumised sh ka turvavarustuse mittekasutamisega seonduvad rikkumised on käesoleval ajal Eestis väga laialt levinud ja juba õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad süüdlaste ranget karistamist. Kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid.

Ka kohtu arvates asjas karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud süü puhtsüdamlikku kahetsust, mis järeldub otsuses tehtud viitest KarS §-le 57 lg 1 p 3.

Menetlusaluse isiku väitel ei ole ta varem liiklusalaseid rikkumisi toime pannud. See menetlusaluse isiku väide pole asjas millegagi ümber lükatud. Asjaolu, et Z.R puhul

oleks tegemist varem karistatud isikuga, ei ole tuginenud otsuse tegemisel ka kohtuväline

4 (4)

menetleja. Z.R väärteo toimikus puuduvad igasugused andmed tema varasema karistatuse kohta. Seetõttu asub kohus seisukohale, et Z.R on varem karistamata isik.

Arvestades asjaolu, et Z.R on väärteo toime pannud esmakordselt, esineb üks karistust

kergendav asjaolu ning raskendavad asjaolud puuduvad, ei ole kohtu arvates põhjendatud

Z.R karistamine sanktsiooni keskmisest suurema karistusega nagu on seda tehtud

kaevatavas otsuses. Õiguskorra kaitsmise huvisid on KarS §-st 56 lg 1 tulenevalt vajalik arvestada, ent esmajärjekorras tuleb lähtuda siiski konkreetse isiku süüst, samuti arvestada ka

muid KarS §-st 56 lg 1 loetletud asjaolusid. Üksnes asjaoluga, et turvavarustuse

mittekasutamisega seonduvad õiguserikkumised on erilise tähelepanu all, ei saa õigustada kõigile süüdlastele sanktsiooni keskmisest suurema karistuse mõistmist. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Z.R karistust võib mõnevõrra kergendada, karistades teda liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 järgi sanktsiooni keskmisest veidi väiksema rahatrahviga. V™S § 132 l p 2 alusel tühistab kohus kaevatava otsuse osaliselt so karistuse osas, mõistes Z.R-ile liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 järgi karistuseks rahatrahvi 20 trahviühikut so 80 eurot.

Z.R ei ole kohtule esitanud tõendeid kaebuses esitatud väidete kohta, et on töötu ja tema ülalpidamisel on kaks last. Kui eeldada menetlusaluse isiku väidete õigsust, ei tingiks

need asjaolud ( kindla töökoha puudumine ja ülalpeetavate olemasolu) kohtu arvates

iseenesest karistuse kergendamist veelgi. Mootorsõiduki omamine ja sellega naabermaakonnas ringisõitmine viitavad asjaolule, et Z.R on olemas olnud piisavalt

rahalisi vahendeid sõiduki omandamiseks ja selle kütusega varustamiseks. Seega võib eeldada, et Z.R ei ole sedavõrd raskes majanduslikus olukorras, et oleks ülejõukäiv käesolevas asjas mõistetava rahatrahvi tasumine.

Kohtunik Rita Kulberg