4-12-1692/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

15.06.2012.a. Otsuse kuupäev

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson

Kaevatav otsus Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 04.04.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2316,12,003883 S.P karistamises liiklusseaduse § 239 lg 1 p.1 järgi

Menetlusalune isik S.P, , isikukood xxx (kaebuse esitaja) elukoht: xxx

Kohtuväline menetleja

Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskond

Menetluse liik

kaebemenetlus, kirjalik menetlus

LÕPPOSA

Jätta S.P kaebus otsuse tühistamise ja karistuse kergendamise osas

rahuldamata ja Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 04.04.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2316,12,003883 muutmata.

Rahuldada S.P kaebus rahatrahvi ositi tasumise osas. KarS § 66 lg 2 alusel määrata S.P rahatrahvi summas 40 eurot tasumine ositi 5 kuu jooksul, igas kuus tasuda 8 eurot.

Edasikaebe kord

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadi vahendusel või kohtuväline menetleja Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättesaamise päevast, teatades Harju Maakohtule kassatsiooni esitamise soovist eelnevalt 7 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Kohtuvälise menetleja otsus S.P karistati Liiklusseaduse § 239 lg 1 p. 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o. 40

eurot selle eest, et tema 04.04.2012.a. kella 08.43 ajal Tallinnas Tondi ja Kotka tänavate ristmikul, liikudes Alevi tänava suunas, juhtis mootorsõidukit, ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Sellise tegevusega rikkus Liiklusseaduse § 33 lg 3 sätteid. Väärteoasi nr.4-12-1692

Kaebuse esitaja taotlused

S.P poolt esitatud kaebuses asutakse seisukohale, et kohtuväline menetleja ei ole

arvestanud kergendava asjaoluna, et väärtegu saab olla nii tahtlik kui ettevaatamatu. Samuti leiab kaebuse esitaja, et väärteo toimepanek talle süüksarvatud määras ei ole tõendatud ning ei ole tõendatud ka, et liiklusjärelvalvet teostanud ametnikul on pädeva ametniku tunnistus. Väärteo tõendatuse korral palub kaebuse esitaja kergendada karistust ja ajatada karistuse täitmine viie kuu peale.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja palus kohtule esitatud kirjalikus seisukohas jätta kaebus täielikult rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et väärtegu on tõendatud tunnistaja Janno Mõisaääre

ütlustega ja menetlusaluse isiku ütlustega. Kaebaja väide, et liiklusjärelevalvet teostanud

ametnikul puudus pädeva ametniku tunnistus ei vasta tõele, sest vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §-le 10 lg 31 tõendab politseiametniku pädevust ametitõend. Kui menetlusalusel isikul

oleks tekkinud kohapeal kahtlus piirkonnapolitseinik Rando Savitski pädevuses, oli tal õigus nõuda töötõendi esitamist.

Kohtuväline menetleja ei nõustunud ka rahatrahvi vähendamisega ega selle osade kaupa

tasumise võimaldamisega, kuna FIEna töötades on menetlusalusel isikul sissetulek, mis

võimaldab tasuda trahvi ühes osas. Samuti on trahvi ühes osas tasumine motivatsiooniks, et hoiduda edasiste rikkumiste toimepanemisest.

Kohtu seisukoht

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et S.P on toime pannud

Liiklusseaduse § 33 lõikes 3 sätestatud rikkumise, s.o. sõidu ajal ei olnud nõuetekohaselt

kinnitatud turvavööga. Rikkumine on tõendatud menetlusaluse isiku enda ütlustega

ülekuulamise protokollis, milles ta väidab, et turvavöö ei olnud kinnitatud lõpuni, sest laadis pagasit. Kohtule jääb siiski arusaamatuks, kuidas saab turvavöö olla lõpuni mittekinnitatud ja kuidas saab sõiduki juhtimise ajal juht laadida pagasit. Tunnistaja Janno Mõisaäär, kes teostas Tallinnas Tondi ja Kotka tänavate ristmikul järelevalvet eesmärgiga avastada turvavarustuse rikkumisi, nägi, kuidas Tondi tänaval sõitva helehalli värvi takso reg.numbriga xxx juhil ei olnud turvavöö kinnitatud ja sõidu ajal ta haaras turvavöö järele ja hakkas seda kinnitama. Seega on tõendatud S.P poolt Liiklusseaduse § 33 lg 3 rikkumine ja Liiklusseaduse § 239 lg 1 p. 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine.

Kuna ei ole tõendeid selle kohta, et ta jättis kavatsetult turvavöö kinnitamata, tuleb asuda seisukohale, et subjektiivsetelt tunnustelt on väärtegu toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis. Kuigi turvavöö kinnitamine enne sõidu alustamist on juhi üldkohustus, ei ole välistatud unustamine või märkamata jätmine.

Seonduvalt kaebaja väitega, et tõendamata on liiklusjärelevalvet teostanud ametnikul pädeva ametniku tunnistuse olemasolu, märgib kohus, et taolist tunnistust enam olema ei pea. Politseija

piirivalve seaduse § 3 lg 1 p. 7 kohaselt on politsei ülesandeks ka süütegude menetlemine ja

vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §-le 10 lg 31

tõendab politseiametniku pädevust

ametitõend. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt öelduga, et kui menetlusalusel isikul

oleks tekkinud kahtlus politseiametniku pädevuses, oli tal õigus ja võimalus nõuda politseitöötajalt ametitõendi esitamist. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et S.P oleks kohapeal selline kahtlus tekkinud.

Menetlusalune isik taotles rahatrahvi vähendamist. Kohtu hinnangul aga rahatrahvi

vähendamine ei ole põhjendatud. Sellise väärteo eest sätestab Liiklusseadus karistusena

rahatrahvi kuni 50 trahviühikut, aga menetlusalusele isikule on määratud rahatrahv peaaegu

miinimummääras – 10 trahviühikut, mis tähendab, et kohtuväline menetleja on arvestanud

karistust kergendava asjaoluga – puhtsüdamliku kahetsusega. Puudub alus seda veelgi

vähendada. Arvestada tuleb sedagi, et isikul on hulgaliselt kehtivaid karistusi liiklusalaste väärtegude eest. Kohus nõustub aga rahuldama menetlusaluse isiku taotlust määrata rahatrahvi maksmine osade kaupa. Kuigi isik ei ole taotlust põhjendanud, on kohus seisukohal, et ilmaasjata seda ei esitatud ja et isikul on rahalised raskused isegi 40 euro korraga tasumiseks.

Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, § 132 p. 1.

Kohtunik