1-12-4479/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-12-4479

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-12-4479 (12730000136) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi P. süüdistus KarS § 320 lg 1 järgi D Lühimenetlus Prokurör Natalja Kutepova Süüdistatav P. D

ik: XXX, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht: OÜ T , elukoht: xxx tõkend: ei ole kohaldatud

Varasem karistatus: karistatud väärtegude toimepanemise eest Kaitsja Advokaat Gennadi Kull RESOLUTSIOON

1. P. süüdi tunnistada KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja D

mõista temale karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära,

päevamäära arvestusega 4,47 eurot, so 670 (kuussada seitsekümmend) eurot ja 50 (viiskümmend) senti.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks rahalise karistuse 100 (ükssada) päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 4,47 eurot, so 447 (nelisada nelikümmend seitse) eurot.

3. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümme) kuu

jooksul igakuistes võrdsetes osades 44 (nelikümmend neli) euro ja 70 (seitsekümmend)

sendi kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahaline karistus tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „P.D , 1-12-4479, rahaline karistus, ositi tasumine“.

4. P. -lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel D

määratud kaitsjale makstud tasu 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 4 (neli) kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest ositi igakuistes võrdsetes osades 33 (kolmkümmend kolm) euro ja 60

(kuuskümmend) sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

2

10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga

2800049777, märkides selgitusena „P. , 1-12-4479, kaitsjatasu, ositi D tasumine“.

5. P. -lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, D

180 lg 1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 10 (kümme) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades

43 (nelikümmend kolm) euro ja 50 (viiskümmend) sendi kaupa kuus tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „P.D , 1-12-4479, sundraha, ositi tasumine“.

6. P. -lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel D

kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) senti, mis

tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „P. , 1-12-4479, koopiate D tegemise kulu“.

7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

P. süüdistatakse selles, et tema 21.02.2012 andis tunnistajana Harju Maakohtus D Liivalaia kohtumajas (Liivalaia 24,Tallinn) väärteoasjas nr. 4-11-4891 teadvalt valeütluse selle kohta, et ta juhtis 15.10.2011 AA kuuluvat sõiduautot Toyota Corolla reg.nr. XXX.

Seega pani P. toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. tunnistaja D poolt väärteomenetluses teadvalt vale ütluse andmise.

Kohtuistungil süüdistatav P. seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas D

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on

põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• Koopia P.

17.10.2011 koostatud seletuskirjast Põhja Prefektuuri D korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse väärteomenetlejale Ljudmilla O väärteoasjas nr 2315,11,011695. P. seletuskirja kohaselt juhtis ta 15.10.2011 kella 3 ja 4 vahel tema D

sõbrale Aleksei Antonovile kuulunud sõidukit Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX.

AApalus sõita järele Volkswagen Touaregile ning Pirita teel parkis juhitud sõiduki Black

3 Taverni juurde ning lahkus auto juurest. A.A oli sel ajal alkoholijoobes. Nägi, et Black Taverni poole sõitis politseiauto, kuid ei võinud mõelda, et see sõitis A.A autole järgi. (tl 5)

• Koopia Harju Maakohtu 21.02.2012 kohtuistungi protokollist, millest nähtuvalt arutas kohus AA kaebust Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 28.11.2011 otsusele väärteoasjas nr 2315,11,011695, millega karistati AALS § 224 lg

2 järgi rahatrahviga 215 trahviühikut ja lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6

kuuks. Protokolli kohaselt kuulati kohtuistungil tunnistajana üle P. , kes kinnitas, D et kohtus AA ning asus juhtima AA kuulunud sõidukit Toyota Corolla ning AA hakkas sel ajal

alkoholi tarvitama. Tunnistajana antud ütlustes kirjeldab P. kohtumist AAja temaga D

koos liikumist erinevates kohtades Tallinnas. AA soovi kohaselt sõitis järele Volkswagenile

ning lõpuks peatus Pirita teel taverni juures, jättis võtmed süütelukku ja väljus autost, suundudes üle Pirita tee, et taksot püüda. AA oli ka autost väljas. Paar päeva hiljem sai teada, et

AA oli politseiga pahandus. Samal päeval kirjutas politseis seletuskirja. Politseid ei näinud autost väljudes. (t/l 10-17)

• 11.04.2012 koostatud kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt tunnistas P.D

KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud kahtlustuses süüdi ja

seletas, et 17.10.2011 pöördus tema sõber AA tema poole abi saamiseks. AA rääkis, et 15.10.2011 peatas teda politsei ja ta oli ebakainena roolis. AA palus, et ta läheks politseisse ja

kirjutaks seletuskirja, et tegelikult oli tema selle auto roolis. Nõustus sõpra aitama ja läkski

politseisse ning kirjutas seletuse selle kohta. Hiljem sai teada, et politsei määras ikkagi AA trahvi. AA pidas otsust ebaseaduslikuks ja esitas kaebuse. 2012 tuli AA tema juurde ja ütles, et ta valmistuks kohtuistungiks. Ei tahtnud kohtusse ütlusi andma minna, sai aru, et see on vale.

AA ütles, et selles pole midagi hirmsat, tuleb vaid rääkida seda, mis oli seletuskirjas. Tema

enam ei mäletanud mis seal kirjas on, kuid AA rääkis, mis toimus, jättes olulised üksikasjad

täpsustamata. Kui tuli kohtukutse, läks kohtusse, võeti allkiri selle kohta, et on hoiatatud

valeütluste andmise eest. Kohtus ütlusi andes andis valesid ütlusi ja kinnitas, et oli AA auto

roolis. Kui esitati lisaküsimusi, siis sai aru, et näeb väga rumal välja ja kõik saavad aru, et ta

valetab. Kartis ikkagi tõtt rääkida. Pärast ei rääkinud AA kaks nädalat, sest sai aru, et AA kasutas teda ära. Kahetseb väga, seda ei kordu enam kunagi. (t/l 18-21)

• Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et P.D

sissetulek 2011 aastal oli 3071 eurot, keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamiste tegemist oli 4,47 eurot. (t/l 26)

Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava

P. süüd tunnistavad ütlusi, seletuskirja ja kohtuistungi protokolli koopiaid, asub D

kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava P. käitumine kvalifitseeritud KarS § 320 D

lg 1 järgi so tunnistaja poolt väärteomenetluses teadvalt vale ütluse andmisena. Kriminaalasja

materjalide kohaselt on süüdistatav tunnistajana väärteoasjas kaebuse läbivaatamisel kohtuistungil ülekuulamisel andnud teadvalt valeütlusi selle kohta, et ta juhtis 15.10.2011 AA

kuulunud sõidukit, kinnitamaks varasemas seletuskirjas antud ütlusi ja välistamaks AA

karistamist väärteo toimepanemise eest. Sellele järgnevalt on ta kohtueelsel menetlusel

ülekuulamisel tunnistanud, et ta andis valeütlusi, kuivõrd AA palus seda teha eesmärgiga vältida karistust. Arvestades taolisi süüdistatava ütlusi ühe ja sama sündmuse kohta, kusjuures

esimesed ütlused sisaldasid otsest informatsiooni, mis pidanuks välistama AA vastutusele

võtmise liiklusalase väärteo toimepanemise eest ning sellele järgnevad kahtlustatavana antud

ütlused lükkasid ümber eelnevalt kohtuistungil tunnistajana antud informatsiooni, millised

ütlused on teineteist täielikult välistavad, leiab kohus, et kuivõrd väärteomenetluses tehtud kohtulahendiga on üheselt tunnistaja kohtuistungil antud ütlused ümber lükatud teiste kogutud

tõenditega, siis on P. ütlused väärteoasja kohtulikul arutamisel asjaolude kohta, D milliseid ta ise vahetult kogenud ei olnud ja andes ütlusi tegelikkusele mittevastavate asjaolude kohta eesmärgiga viia kohut eksiteele, takistades sellega õigusemõistmist, teadvalt valed ütlused

4

väärteomenetluses ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteona, so tunnistaja poolt väärteomenetluses teadvalt vale ütluse andmisena.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kohus peab võimalikuks

arvestada karistust kergendava asjaoluna süüdistatava kahetsust toimepandus. Süüdistatavale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või

vangistus kuni 3 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistataval olnud sissetulekut ning

süüdistatava enda väidete kohaselt on tal sissetulek ka käesoleval ajal. Süüdistatava

karistusandmetest nähtub, et süüdistatavat on varem korduvalt karistatud liiklusalaste

väärtegude toimepanemise eest, kuid kriminaalkorras on süüdistatav karistamata. Sellest

tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada sanktsioonis ette nähtud kergemaliigilist karistust, so rahalist karistust.

Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest, samuti asjaolust, et vaatamata süüdistatava

poolt toime pandud süüteole, ei mõjutanud süüdistatava tegu AA väärteoasjas objektiivse

lahendi tegemist ning ei olnud asjaoluks, mis vältimatult tinginuks ebaõige kohtulahendi tegemist. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning arvestades süüdistatava

kahetsust või süüdistatavale karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistatava sissetulek on alla keskmise, siis leiab kohus, et rahalise karistuse tasumiseks tuleb kohaldada KarS § 66 lg 1, 3 sätteid ja menetluskulude tasumiseks KrMS § 180

lg 3 sätteid, võimaldamaks süüdistataval tasuda temalt välja mõistetava rahalised kohustused

ositi ja pikema aja jooksul, vältimaks süüdistataval rahaliste raskuste tekkimist ja olulist majandusliku olukorra halvenemist.

Märt Toming kohtunik