1-11-966/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 1-11-966

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. juunil 2012.a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-11-966 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Krõõt Olo Tõlk Natalja Tselikova Prokurör Kirjaliku arvamusega Katrin Lindpere Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine Kinnipeetav

V.E

Elukoht: XXXX isikukood: XXX; kodakondsus: määratlemata Kaitsja Adv. Rainer Objartel RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras jätta vabastamata V.E (isikukood: XXX) Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 14.04.2011.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Välja mõista V.E-lt kaitsjatasu 76.80.- eurot (seitsekümmend kuus eurot ja 80 senti), mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr

221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber

2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul

arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral

pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

2 Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates.

Põhjendused

V.E tunnistati süüdi Viru Maakohtu 14.04.2011.a otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 2,8

järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 06.05.2009.a.otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat, 5 kuud

ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise aja alguseks loeti 20.09.2010.a. Karistuse kandmise algus oli 20.09.2010.a ja lõpp on 20.03.2013.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 21.05.2012.a.

V.E on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral:

1) 02.02.2001.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 2101

lg 2 p 1 järgi 7 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; 2) 14.06.2002.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 128 lg 2 järgi 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust; 3) 06.05.2009.a Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi 3 kuud ja 28 päeva vangistust tingimisi 21-kuulise katseajaga; 4) 26.07.2010.a Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi rahaline karistus 1500 krooni. Väärteokorras karistatud 14-l korral.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on vanglas V.E distsiplinaarkorras karistatud 6-l korral, viimati 07.03.2012.a kartseriga. Vabanedes asub elama endisesse elukohtaXXXX. Kindel töökoht puudub, enne vangistust oli määratud XXXX V.E on uimastisõltlane ning paikneb

alates 2011.a oktoobrist sektsioonis, kuhu paigutatakse kinnipeetavad, kellel on tahe tegeleda

taasühiskonnastavate tegevustega ja sõltuvusprobleemidega. 2011.a läbis sotsiaal-programmi „12

sammu“. Tartu Vangla andmeil on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 3780 euro. Enne

vangistust kuritarvitas alkoholi ja narkootikume, tunnistab sõltuvust. Tartu Vangla hinnangul on

kinnipeetava vabanemisel uue vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 26%

ning üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 56%. Lähtudes riskivalemi tulemist Tartu Vangla toetab V.E ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt soovib V.E vabanedes elama asuda endisesse elukohta. Kindel töökoht puudub, sissetulekuks on töövõimetuspension. Kinnipeetaval on

hulgaliselt tasumata rahalisi nõudeid. Vabaduses käitumist mõjutavaiks riskifaktoreiks on

narkootikumide tarvitamine, varasem karistatus ja kriminaalhooldusnõuete rikkumine. Ametnik

palub juhul, kui V.E vabastatakse, käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale

kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelneva nõusoleku andnud.

3

Prokuröri arvamuse kohaselt ei ole põhjendatud V.E vanglast vabastamine

ennetähtaegselt, kuna vaatamata teatud positiivsele muutusele jäävad ülekaalu ikkagi määrava tähtsusega negatiivsed asjaolud, mis ei võimalda tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

V.E avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist. Kaitsja leiab, et V.E tuleks vabastada vanglast ennetähtaegselt ja sellega anda temale võimalus elu korraldamiseks järelevalve all.

Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja seisukoha ja vaadanud läbi prokuröri

arvamuse leiab, et V.E tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.

Teiselt poolt on prokurör oma arvamuses välja toonud süüdimõistetu kohta uue kuriteo

toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktorid: varasemad korduvad karistused, s.h. ka reaalne vangistus ning katseajal uue kuriteo toimepanemine, distsipliinirikkumised vanglas, millede eest on veel mitu kehtivat karistust. Peale selle tal puuduvad sotsiaalse toimetuleku oskused, kindel töökoht.

Terviseprobleemid seavad piirangud üldse töötamisele ja on tõsised probleemid alkoholist ja narkootikumidest sõltumisega ja puudub toetav võrgustik. Mitte ühegi nimetatud riskifaktori kohta ei ole välistavat või oluliselt vähendavatki positiivset lahendust. Vaatamata V.E-le antud

võimalustele, varasemalt kohaldatud tingimisi vabastamisele, aga ka reaalse vangistuse kohaldamisele on ta jätkanud kuritegelikku eluviisi. Nendel asjaoludel jääb väheks V.E lubadustest, viidetest võimalikule tööle saamisele

ja seni ilmnenud positiivsetest sammudest tema ennetähtaegseks vabastamiseks koos hulga lisatingimustega.

Kohtunik