1-12-5835/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.juunil

2012.a. Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-5835 (12922700004) Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Prokuröri abi Natalja Firsova Asja läbivaatamise kuupäev 13.06.2012.a. avalikul videokohtuistungil Kriminaalasi K.I

-

süüdistuses KarS § 275, § 274 lg 1 § 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

K.I , iskukood xxx, kannab karistust xxx Vxxx, kriminaalkorras karistatud 2 korda, viimati 02.09.2011 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, § 266 lg 2 p 1,3 järgi KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1, § 65

lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 4 kuud 27 päeva katseajaga 1

aasta 10 kuud. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 06.12.2011 määrusega pöörati karistus täitmisele, karistuse algus 06.12.2011. Kaitsja Vande

advokaat Nikolai Rõžov

Tuvastatud asjaolud:

K.I-le on esitatud

süüdistus selles, et tema

- xxx osakonna majapidamisruumi nr 333 juures vastas temalt nimesildi olemasolu koht

a küsinud ametikohustusi täitvale kolmanda üksuse vanemvalvurile V ebatsensuurse väljendiga, xxxVxxx

millega solvas vanglaametnikku. Viis minutit hiljem, kui vanemvalvur väljus S17 osakonnas

inspektor-kontaktisiku kabinetist, kus ta oli käinud nimesildi kohta küsimas, pöördus K.I tema poole öeldes: „ Noh, kas said teada, et minul nimesilti ei ole, nimesilti ei ole olnud ja ka ei ole mulle seda vaja ja kao minema siit!“ Jätkates provotseerivat käitumist, kasutas K.I

solvavaid ja ebatsen xxx Vxxx suhtes, kes andis talle suurseid väljendeid vanemvalvuri V

seaduslikke korraldusi minna oma kambrisse. Sellise käitumise tulemusena kinnipeetava poolt tundis vanemvalvur V. Vxxxe ennast kui vanglaametnikku solvatuna.

- 05.02.2012 kella xxx

osakonna kambris nr 9342 viskas veega kolmanda üksuse valvurit Rxxxa

Rxxxt, kes täites oma töökohustusi, avas kambriukse, et K.I saaks vastavalt graafikule pesema minna. Veega viskamise tõttu tundis vanglaametnik ennast solvatuna.

2

- xxxhoonest E-

hoonesse saatmise ajal kasutas teda saatnud ja seega oma ametikohustusi täitnud

valvuri Alar Liiviku suhtes solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid ning sülitas korduvalt valvuri jalgade ette põrandale, millega solvas vanglaametnikku.

- xxx P-

hoone III korrusel ruumis nr 361a nimetas seoses oma ametikohustuste täitmisega talle

seletuskirja blankette toonud valvurit Oxxx Sxxx solvava väljendiga, kortsutas talle antud

blanketid ära ja viskas need valvurile näkku ning kasutas valvuri aadressil ebatsensuurset väljendit, millega solvas vanglaametnikku.

- xxx

osakonna kambris nr 2174 viskas õhtust loendust teostanud ja seega oma ametikohutusi täitnud valvurit xxxi Vxxx veega, millega solvas vanglaametnikku.

- xxx

pöördus jalutavate kinnipeetavate üle järelevalvet teostanud ja seega oma ametikohustusi täitnud valvuri T k) poole, öeldes mõnitaval ja alandaval hääletoonil korduvalt: xxa Vxxx xxx (V

„K.I kallikene, K.I musikene, K.I soe rinnapiimakene“, esitas talle solvava sisuga küsimuse ja tegi solvava sisuga ettepaneku. Selle tulemusel tundis valvur K.I xxx ennast kui vanglaametnikku solvatuna ja alandatuna.

Seega pani K.I toime võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.o KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks on K.I-le esitatud süüdistus selles, et tema xxx xxx-hoonest E-hoonesse saatmise

ajal, olles jõudnud P hoonega ühendava galerii lõpus asuva ukse juurde, püüdis parema -hoonet E-

ülestõstetud ja rusikasse surutud käega lüüa teda saatnud ja seega oma ametikohustusi täitnud valvurit AxxxLxxxt, kuid ei tabanud, sest A. L

xxx jõudis pea eemale tõmmata.

Seega pani K.I toime vägivalla katse võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.o KarS § 274 lg 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Natalja Firsova, juhindudes KrMS § 245 vaadanud läbi

süüdistatava K.I ning tema kaitsja Nikolai Rõžovi juuresolekul kriminaalasja materjalid, sõlmis kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele : Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on K.I-le mõistetavaks karistuseks KarS § 275 järgi – üheksa angistust, § 274 lg 1 § 25 lg 2 järgi

kuud v -

kaks kuud vangistust. vangistust lugedes KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks üheksa kuud

kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Tartu KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus

Maakohtu 02.09.2011 otsuse järgi mõistetud karistuse, s.o 1

aasta 4 kuud 27 päeva vangistust,

suurendamise teel ning liitkaristuseks K.I-le mõista kaks aastat üks kuu ja 27 päeva vangistust, mille kandmise algusajaks lugeda

06.12.2011.

Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud.

Süüdistatav K.I on kokkuleppest aru saanud, nõustus sellega ja selgitas, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et süüdistatav K.I on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb

süüdistatav K.I -

süüdi tunnistada KarS § 275, § 274 lg 1 § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 alusel välja mõista K.I-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud.

Juhindudes KrMS § 247 § 249, § 313, § 315 § 319 kohus - -

OTSUSTAS:

K.I

süüdi tunnistada kuriteo toimepanemises KarS § 275 järgi ja mõista karistuseks üheksa kuud vangistust.

3

K.I istada k süüdi tunn uriteo toimepanemises KarS § 274 lg 1 § 25 lg 2 järgi ja mõista -

karistuseks kaks kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 64 lg 1 lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega eks mõista liitkaristus

üheksa kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust, 9 kuud vangistust, Tartu Maakohtu

02.09.2011 kohtuotsusega

mõistetud ja Viru Maakohtu 06.12.2011 määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust, võrra ning mõista K.I-le liitkaristuseks vangistust. kaks aastat üks kuu ja 27 päeva

Karistuse kandmise algus alates 06.12.2011. Rahuld

ada kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu nõudes 19,20 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud alaealisel süüdistataval piisavate vahendite puudumise tõttu: 0,45 eurot toimiku paljundamise kulud; 181,80(57,60+19,20+85,80+19,20+) eurot kaitsjatasu

Välja mõista K.I-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 435 eurot sundraha;

K.I 12 kuulise tähtaja jooksul tasuda kriminaalmenetluse kulud igakuuliselt, kusjuures esimene makse tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „K.I 1-12-5835

, kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid: CD plaat, mis asub kriminaalasja juureshävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, kokkuleppemenetluse normide rikkumise osas , teatades või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4)

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.

allkirjastatud digitaalselt Loretta Pikma Kohtunik