1-12-5582/5 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2012 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-5582

Kohtukoosseis

Paavo Randma

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 14. mai 2012 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Textuur esindaja Nikolai Kõivu (Kõiv) kaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 5 jätta AS Textuur esindaja

vandeadvokaat Nikolai Kõivu kaebus Riigiprokuratuuri 14. mai 2012 määrusele

rahuldamata.

KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele.

Asjaolud

Lõuna Prefektuur alustas 25.01.2010 kriminaalmenetlust KarS § 3851 tunnustel AS Textuur

juhatuse liikme A.J. poolt esitatud kuriteoteate põhjal, milles avaldaja leiab, et OÜ Dirolex

(reg kood 10696735, asukoht Tõrva linn Tööstuse 11, pankrotis) juhatuse liikmete A.K. , A.A.

ja K.N. poolt on toime pandud järgmised kuriteod:

-

KarS § 3851 järgi kvalifitseeritav kuritegu, kuivõrd OÜ Dirolex omakapital oli

31.12.2008 seisuga -3264958 krooni, mis avaldaja hinnangul näitab osaühingu

maksejõuetust ning osaühingu Dirolex juhatus oleks pidanud esitama kohtule

pankrotiavalduse, mitte aga jätkama majandustegevust ja ostma AS-lt Textuur

27.02.2009 sõlmitud ostu-müügilepingu nr 1 alusel männikilpi kogumaksumusega

993 524,70 krooni;

-

KarS § 3811 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, kuivõrd OÜ Dirolex juhatuse liikme

A.K. poolt 30.04.2008 Tartu Maakohtule esitatud saneerimisavaldusele on lisatud

võltsitud OÜ Dirolex 2008.a. majandusaastaaruanne, milles on näidatud OÜ-t Dirolex

31.12.2008 seisuga maksejõulisena;

-

KarS § 384 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, sest OÜ Dirolex juhatuse liikmed olles

teadlikud osaühingu maksejõuetusest, ostsid teistelt äriühingutelt kaupa eesmärgiga

jätta selle eest maksmata ning eesmärgiga ära hoida võlausaldajate poolt

pankrotiavalduse esitamist, esitas OÜ Dirolex esindaja ilma õigusliku aluseta kohtule

saneerimisavalduse, jätkas kahjulike tehingute tegemisi, milles eelistas ühtestid

võlausaldajaid teistele ning 29.06.2009 on soetanud OÜ-lt Rabatec ostumüügilepingu

alusel kinnistu asukohaga XXX , maksumusega 904500 krooni, milline summa on OÜ-

le Rabatec jäetud tasumata;

-

23.02.2010 esitatud täiendavas avalduses leiab avaldaja, et OÜ Dirolex juhatuse

liikmete poolt on toime pandud ka KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalfiitseeritav kuritegu,

millele viitab avaldaja hinnangul asjaolu, et perioodil 31.12.2008 kuni 12.10.2009 on

OÜ Dirolex võlgnevused kasvanud vähemalt 20,5 miljonit krooni ja OÜ Dirolex

omakapital vähenenud 33 miljonit krooni, ning et OÜ Dirolex juhatuse liikmed on

ebaseaduslikult pööranud OÜ Dirolex vara, varalisi õigusi enda või juhatuse

liikmetega seotud teiste äriühingute või muude kolmandate isikute kasuks, jättes samas

OÜ Dirolex teiste võlausaldajatele, nende hulgas AS-le Textuur kauba eest täies

ulatuses tasumata ning samuti palub avaldaja arestida AS-le Textuur tekitatud kahju

tagamiseks juhatuse liikmetele kuuluv vara.

Lõuna Prefektuur lõpetas prokuratuuri loal 26.03.2012 määrusega kriminaalmenetluse

põhjusel, et pankroti- ega kriminaalmenetluse käigus ei ole leidnud tuvastamist OÜ Dirolex

juhatuse liikmete A.K. , A.A. , K.N. ega kellegi teise isiku käitumises piisavalt tõendeid, mis

annaksid aluse kehtiva karistusseadustiku sätete alusel neile kuritegude inkrimineerimiseks.

AS Textuur esindaja esitas 12.04.2012 Riigiprokuratuurile kaebuse, milles palus

kriminaalmenetluse lõpetamine tühistada ja menetlust jätkata.

Riigiprokurör jättis 14.05.2012 AS Textuur esindaja kaebuse rahuldamata.

Riigiprokuratuuri määruse sisu

Riigiprokurör leidis, et AS Textuur esindaja kaebuses sisalduvad põhjendused ei anna alust

kriminaalmenetluse jätkamiseks.

Riigiprokurör leidis, et KarS § 3851 koosseisu esinemise kohta tuleb nõustuda

kriminaalmenetluse lõpetamise määruses märgituga, mille kohaselt ei ole võimalik

retrospektiivselt öelda, et OÜ Dirolex (pankrotis) juhatuse liikmed on teadlikult vältinud

ettevõtte tegelikku olukorda ning jätnud juba alates 31.12.2008 arvates 20 päeva jooksul

pankrotiavalduse esitamata. Riigiprokuröri hinnangul on kogutud tõendite pinnalt võimalik

pigem lugeda tuvastatuks see, et juhatuse liikmed, olles küll teadlikud ettevõtte raskustest,

nägid läbi saneerimismenetluse ja olemasoleva äriplaani võimalust raskustest välja tulla.

Riigiprokurör leiab, ei ole võimalik ümber lükata seda, et saneerimise kasuks otsustanud

juhatuse liikmed nägid võimalust olukorrast välja tulla sel ajahetkel neile teadaolevatest

asjaoludest lähtuvalt ning ilmset püsivat maksejõuetust ei olnud nende arvamuse kohaselt veel

saabunud ja/või pidasid nad seda ajutiseks. Riigiprokurör märgib, et sellele viitab juhatuse

liikmete tegevus, kus kujunenud olukorrale püüti reageerida nii töötajate sundpuhkusele

saatmisega, uute klientide otsimisega, kulude optimeerimise ja efektiivsuse tõstmisega.

Riigiprokurör on seisukohal, et kiirelt muutuv majanduslik olukord üldiselt, ettevõtte

äripartnerite majanduslikud raskused, varade väärtuse oluline muutumine jm asjaolud on

olnud teguriteks, mis on kokkuvõttes viinud OÜ Dirolex pankrotini. Riigiprokurör märgib, et

viimast on leidnud nii kohus tsiviilkohtumenetluses kui ka pankrotihaldur oma ütlustes, mille

kohaselt 100% kindlust selles, et juba 30.04.2009 seisuga esines pankrotiseis, väita ei saa.

Samuti ei ole riigiprokuröri hinnangul võimalik lugeda üheselt tuvastatuks ka seda, et kõik

asjaolud, mis olid selgunud pankrotiavalduse esitamise ajaks (29.06.2009), olid tegelikult

juhatuse liikmetele teada varem, s.o juba saneerimisavalduse esitamise ajaks (30.04.2009) või

juba veelgi varem (2009 jaanuari algus) – vastupidi, juhatuse liikmetel oli veel 2009 alguses

teada, et neil on suured tellimused (kliendid) olemas. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on

riigiprokuröri hinnangul kriminaalmenetluse lõpetamine pankrotiavalduse esitamata jätmise

kohustuse rikkumise episoodis seaduslik ja põhjendatud.

Puutuvalt KarS § 3811 lg 1 koosseisu esinemisse märgib riigiprokurör, et kogutud materjalid ei

kinnita seda, et ettevõte oleks rikkunud raamatupidamise kohustust ning sellekohaseid sisulisi

etteheiteid ei ole ilmnenud pankrotimenetluse ega ka kriminaalmenetluse käigus.

Riigiprokurör leiab, et OÜ Dirolex raamatupidamist on korraldatud vastavalt raamatupidamise

seaduses sätestatud nõuetele ning ettevõtte varalisest seisundist ülevaate saamine on olnud

võimalik. Asjaolu, et erinevatel aegadel esitatud majandusaasta aruanded erinevad, ei tähenda

riigiprokuröri

hinnangul

veel

automaatselt

võltsitust

alusdokumentides.

Erinevus

majandusaasta

aruannetes

esitatud

andmetes

on

riigiprokuröri

määruse

kohaselt

pankrotihalduri hinnangul olnud tingitud nii erinevate menetlusvormide kasutamisest kui ka

sellest, et ettevõtte varasid on muutunud majanduslikus olukorras ümber hinnatud.

Riigiprokurör märgib, et KarS § 384 esinemise tõenduseks on kaebusega koos esitatud Tartu

Ringkonnakohtu 26.03.2012 otsus, milles kohus on leidnud, et OÜ Dirolex poolt viiviste

tasumist lähikondsest kostjale saab pidada OÜ Dirolex võlausaldajate huvisid kahjustavaks.

Riigiprokurör leiab, et kuigi nimetatud lahend ei ole veel jõustunud, sest selle on vaidlustanud

kostja ning hetkel on tsiviilasi Riigikohtu menetluses, tuleb nõustuda, et võimalik ühe

võlausaldaja eelistamine teistele võib olla toime pandud. Kuriteokoosseisu tuvastamiseks tuleb

aga riigiprokuröri määruse kohaselt täiendavalt tuvastada, et selline eelistamine põhjustas

võlgniku maksevõime olulise vähenemise või tema maksejõuetuse. Riigiprokuröri määruse

kohaselt sellekohaseid andmeid kriminaalmenetluse käigus ei ole ilmnenud ning menetluse

käigus kogutud andmetest nähtub kogumis, et tehingud ja väljamaksed, mis tehti

saneerimismenetluse ajal ning enne pankrotiavalduse esitamist, ettevõtet otseselt pankrotti ei

tõuganud ega olnud ettevõtte maksejõuetuse põhjuseks.

Riigiprokurör toob välja, et kaebuses heidetakse ette uurimise pealiskaudsust ning vajalike

tõendite mittekogumist, kuid pole nimetatud ühtegi konkreetset tõendit, mille kogumine

annaks uut või täiendavat teavet sellisel määral, et see lükkaks ümber juba kogutud tõendite

kogumis hindamisest tehtud järeldused. Riigiprokurör leiab, et eeltoodud asjaoludest

tulenevalt on kriminaalmenetluse lõpetamine põhjendatud ja seaduslik.

Kaebuses esitatud taotluste sisu

AS Textuur esindaja taotleb Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri

kohustamist kriminaalmenetlust jätkama.

Kaebuse esitaja leiab, et riigiprokurör on asja menetlenud pealiskaudselt, ei ole võtnud

seisukohta kõikides kaebuse esitaja poolt esitatud väidetes ning ei ole küllaldaselt põhistanud,

miks kaebuse esitaja väited on põhjendamatud ja puudub õiguslik alus kriminaalmenetluse

jätkamiseks antud kriminaalasjas.

AS Textuur esindaja käsitleb ringkonnakohtule esitatud kaebuses uuesti kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse peale esitatud kaebuse väiteid, mis olid kokkuvõtlikult järgmised.

Kaebuse esitaja leidis, et kriminaalasja on menetletud juba kaks aastat, kuid asjas tähtsust

omavad asjaolud on jäänud sisuliselt välja selgitamata. Kaebuse esitaja viitas ÄS-i §-dele 136

ja § 180 lg 51 ning leidis, et OÜ Dirolex oli maksejõuetu juba seisuga 31.12.2008, mil

osaühingu omakapital oli negatiivne -3264958 krooni, kuid juhatuse liikmed jätsid

pankrotiavalduse esitamata. Kaebuse kohaselt esitasid OÜ Dirolex juhatuse liikmed kohtule

pankrotiavalduse asemel saneerimisavalduse, et keegi võlausaldajatest ei saaks esitada OÜ

Dirolex osas pankrotiavaldust ning lisasid saneerimisavaldusele võltsitud 2008. aasta

majandusaasta aruande, kus osaühingule kuuluva vara maksumuseks näidati 47 771 405

krooni, kuigi tegelikult oli osaühingu varade maksumus 42 212 502 krooni, käibevarade

maksumuseks näidati 14 891 115 krooni, kuigi tegelik käibevarade seis oli ainult 9 332 212

krooni, samuti näidati valmistoodangu maksumust 2 173 665 krooni võrra suuremana

tegelikkusest. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole uurijad analüüsinud majandusaasta aruandes

esinevate ebakõlade põhjuseid ning ta leiab, et osaühingu juhatuse liikmed pidid teadma, et

osaühingu kohustuste maht 31.12.2008 seisuga ületab varade maksumust 3 264 968 krooni.

Kaebuse esitaja märkis ka, et menetluse käigus on jäänud välja selgitamata, kuhu on kadunud

käibevara summas 9 116 888 krooni vahemikus 31.03.2009 kuni 13.07.2009. Kaebuse esitaja

hinnangul on ebaõige menetleja seisukoht, et antud asjas puuduvad KarS § 3811, § 384 lg 1 ja

§ 201 lg 2 p 2 kuritegude tunnused. Kaebuse esitaja rõhutas, et OÜ Dirolex juhatuse liikmed

ei soovinud ja ei teinud koostööd saneerimisnõustajaga, vaid jätkasid tootmistegevuse

juhtimist iseseisvalt, teostasid majandustehinguid ilma saneerimisnõustajaga kooskõlastamata

ja tekitasid osaühingule 2009. aastal kuni pankroti väljakuulutamiseni kahjumit 33 miljonit

krooni. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et menetleja ei tundnud kahjumi tekkimise osas

vajalikul määral huvi, ei teinud vajalikke järeldusi ajutise pankrotihalduri aruandes OÜ

Dirolex ja temaga seotud äriühingute tehingute seaduspärasuse kahtluse alla seadmisest ning

jättis tähelepanuta Tartu Ringkonnakohtu 26.03.2012 otsuse tsiviilasjas nr 2-10-3071, kohus

otsustas tunnistada kehtetuks OÜ Dirolex poolt perioodil 21.05.2009-17.07.2009 rahalise

kohustuse täitmise OÜ-le Oga Vision summas 2 184 900 krooni. Kaebuse esitaja hinnangul

on nimetatud otsusest tulenevalt OÜ Dirolex juhatuse liikmed eelistanud teistele

võlausaldajale OÜ Dirolex emaettevõtja OÜ-d Oga Vision, kelle üheks osanikuks on OÜ

Dirolex juhatuse liige A.K., huve. Kaebuse esitaja leiab, et menetleja ei ole kogunud kõiki

kriminaalmenetluses vajalikke tõendeid ning ei ole teostatud osaühingu majandustegevuse

analüüse.

Kaebuse

esitaja

märgib

ringkonnakohtule

esitatud

kaebuses,

et

jääb

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale esitatud kaebuse väidete juurde ning lisab

alljärgnevat.

Kaebuse esitaja leiab, et riigiprokurör on võtnud oma otsustuse aluseks eelkõige

kahtlustatavate poolt antud ütlused, jättes tähelepanuta muud kogutud tõendid, sh tegeliku

bilansi 31.12.2008 seisuga, mis näitab, et osaühingu võlad ületasid olemasolevaid varade

maksumust 3 264 958 krooni võrra. Samuti ei ole riigiprokurör kaebuse esitaja hinnangul

pööranud vajalikul määral tähelepanu kaebuses esitatud väitele, et koos saneerimisavaldusega

esitasid kahtlustatavad kohtule teadlikult ebaõige 2008. aasta majandusaasta aruande, näidates

osaühingu omakapitali 31.12.2008 seisuga mitte -3 264 958 krooni vaid +2 293 945 krooni

ning asjaolule, et 31.12.2008 kuni 31.03.2009 vähenes omakapital 907 682 krooni võrra ehk

võlad kasvasid igakuuliselt ca 300 000 krooni võrra.

Kaebuse esitaja leiab, et ebakõlad raamatupidamises ei ole nii väiksed, et tegemist võiks olla

raamatupidamisliku eksimusega ning märgib, et kuna osaühingus toimus raamatupidamine

elektrooniliselt, siis osaühingu varade ja võlgade seis oli võimalik välja tuua igapäevase

seisuga. Kaebuse esitaja märgib, et alates 01.01.2009 kuni pankroti väljakuulutamiseni tootis

osaühing 33 miljonit krooni kahjumit ning kahtlustatavad ei püüdnud makseraskusi

vähendada. Lisaks ei pööranud menetleja kaebuse esitaja hinnangul tähelepanu asjaolule, et

peale saneerimismenetluse alustamist jäi saneerimiskava koostamata, kuna kahtlustatavad

hoidusid kõrvale saneerimisnõustajast ning OÜ Dirolex juhatuse liikmed ei soovinud ja ei

teinud mitte mingisugust koostööd saneerimisnõustajaga, vaid jätkasid tootmistegevuse

juhtimist iseseisvalt, teostasid majandustehinguid saneerimisnõustajalt arvamust küsimata ja

tekitasid osaühingule märkimisväärset kahju. Kaebuse esitaja leiab, et Riigiprokurör ei ole

teinud vajalikke järeldusi ka Tartu Ringkonnakohtu 26.03.2012 kohtuotsusest ning seab

kahtluse alla riigiprokuröri seisukoha, et, kuriteokoosseisu tuvastamiseks tuleb täiendavalt

tuvastada, et vastav kohtuotsuses kajastatud võlausaldajate eelistamine põhjustas võlgniku

maksevõime olulise vähenemise või tema maksejõuetuse. Kaebuse esitaja leiab, et nimetatud

asjaolu ei ole menetluse käigus uuritud ning ebaselge on menetleja seisukoht, et 2,2 miljoni

krooni ülekandmine ei vähendanud oluliselt osaühingu maksejõulisust. Kaebuse esitaja

märgib, et osaühingu 13.07.2009 kasumiaruandest nähtub, et osaühingu müügitulu oli

ajavahemikul 01.01.2009-13.07.2009 20 609 987 krooni, kahjum aga seejuures 33 074 910

krooni. Kaebuse esitaja hinnangul ei pööranud menetleja tähelepanu ettevõtte kasumiaruandes

märgitud ärikuludele, milleks on -48 151 686 krooni, sellest muud ärikulud -27 582 390

krooni. Kaebuse esitaja on seisukohal, et menetleja ei ole isegi olemasolevate andmete osas

teostanud finantsmajanduslikku analüüsi ning ei ole kogunud uusi raamatupidamisandmeid.

Kaebuse esitaja hinnangul ei ole menetleja välja selgitanud, kas esineb ka muid ettevõtte

rahade ebaseaduslikke kõrvaletoimetamisi peale Tartu Ringkonnakohtu poolt tuvastatud raha

summas 2 184 900. Kaebuse esitaja leiab, et menetleja poolt tehtud järeldused on

subjektiivsed, antud menetluse käigus ei ole dokumentaalselt uuritud maksejõuetuse tegelikke

põhjusi, ei ole võetud seisukohta osas, mis tingis võlgnike esindajatel esitama kohtule teadvalt

ebaõiget majandusaasta aruannet, kus kajastatud osaühingu majandusnäitajad ei vastanud

tegelikkusele, samuti ei ole uuritud raamatupidamise algdokumentide alusel vahetult enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud 33 miljoni kroonise kahjumi tegelikke põhjusi.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus leiab, et AS Textuur esindaja kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale

tuleb jätta rahuldamata ning põhjendab seda alljärgnevalt.

2. Esmalt peab kohus vajalikuks selgitada, et ringkonnakohtul on õigus ja pädevus KrMS

§ 208 järgi kaebuse lahendamisel otsustada, kas kriminaalmenetluses on välja selgitatud

võimalikud kriminaalmenetluses tähtsust omavad asjaolud ning selle tarbeks teostatud

kriminaalmenetluses vajalikud menetlustoimingud või õigesti tõlgendatud ja kohaldatud

asjassepuutuvaid õigusnorme. Oluline on rõhutada, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 juhib

kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Seega on

kohtueelses menetluses erinevate menetlusotsustuste vastuvõtmine või vastuvõetud

menetlusotsustuste põhjendatuse hindamine prokuratuuri pädevuses ning kohtu roll, lähtudes

KrMS § 208 mõttest, on nimetatud otsustustesse sekkumisel selgelt piiratud.

3. Ringkonnakohus, olles tutvunud OÜ Dirolex juhatuse liikmete suhtes algatatud

kriminaalmenetluse

materjalidega,

on

sisukohal,

et

kriminaalmenetluse

lõpetamine

prokuratuuri poolt on põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnakohtu hinnangul on riigiprokurör

oma määruses põhjalikult selgitanud, miks OÜ Dirolex juhatuse liikmete tegevuses ei ole

võimalik tuvastada KarS § 3851, KarS § 3811 lg 1, § 384 ega muude kuriteokoosseisude

esinemist.

3.1. Ringkonnakohus nõustub riigiprokuröri määruses toodud põhjendustega, et ei ole

võimalik ümber lükata, et OÜ Dirolex juhatuse liikmed pidasid ettevõtte maksejõuetust

ajutiseks: seda kinnitab juhatuse liikmete tegevus ettevõtte saneerimismenetluse algatamisel,

kulude optimeerimisel, efektiivsuse tõstmisel ja uute klientide otsimisel, samuti 2009. aasta

alguses ettevõttel suurte tellimuste olemasolu ning pankrotihalduri ütlustes avaldatud

kahtlused ettevõtte püsivalt maksejõuetuks muutumise aja osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei

lükka OÜ Textuur esindaja poolt väljatoodud asjaolud OÜ Dirolex juhatuse liikmete tegevuse

ja ettevõtte majanduslikku olukorra kohta riigiprokuröri seisukohti ümber ega too välja uusi

asjaolusid, mida riigiprokurör poleks juba oma määruses kriminaalmenetluse lõpetamise

kaalumisel arvesse võtnud.

Ringkonnakohus lähtub siinjuures Riigikohtu lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-49-11 toodud

seisukohast, mille kohaselt tuleb selleks, et teha kindlaks, kas äriühingust võlgnik on teatud

hetkel muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, anda terviklik hinnang tema varalisele

seisundile ja majandustegevuse tõenäolisele tulevikuperspektiivile ning vastava hinnangu

andmisel tuleb lähtuda ex ante informatsioonist, mis oli kättesaadav maksejõuetuse väidetava

ilmnemise ajal. Nii ei saa vastavalt nimetatud lahendile äriühingu negatiivsest netovarast

automaatselt järeldada, et äriühing on pankrotiseisus. Positiivsetele tulevikuootustele

tuginedes on võimalik võlgniku püsivat maksejõuetust eitada juhul, kui esinevad konkreetsed

asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit

normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks.

3.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka määruskaebuses esitatud väited OÜ Dirolex

juhatuse liikmete poolt KarS § 3811 lg 1 järgi raamatupidamiskohustuse rikkumise osas alust

riigiprokuratuuri seisukohtade ümberlükkamiseks. Riigiprokuratuuri määruses on selgitatud, et

pankrotihalduri

hinnangul

tulenesid

erinevused

majandusaasta

aruannetes

varade

ümberhindamisest seoses ettevõtte majandusliku olukorra muutumisega ning erinevate

menetlusvormide kasutamisest. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad ka OÜ Textuur

esindaja kaebuses toodud andmed OÜ Dirolex varalise seisu kohta Riigiprokuratuuri määruses

toodud seisukohta, et ettevõtte varalisest seisundist ülevaate saamine on olnud võimalik.

Kaebuse esitaja poolt väljatoodud arvulised näitajad ettevõtte majandusliku olukorra muutuste

kohta olid riigiprokurörile otsustuse tegemisel teada ning riigiprokurör on nende osas tehtud

järeldusi oma määruses põhjendanud.

3.3. Riigiprokuröri määruse kohaselt ei esine OÜ Dirolex juhatuse liikmete tegevuses ka KarS

§ 384 tunnuseid, kuna ühtede võlausaldajate eelistamine teistele ei olnud ettevõtte

maksejõuetuse põhjuseks ega põhjustanud ettevõtte maksevõime olulist vähenemist. Kaebuse

esitaja on välja toonud, et OÜ Dirolex kahjum oli 01.01.2009-13.07.2009 33 074 910 krooni

ning OÜ Dirolex juhatuse liikmete poolt ühtede võlausaldajate eelistamine 2,2 miljoni krooni

ulatuses vähendas oluliselt ettevõtte maksejõulisust. Ringkonnakohus märgib, et üldjuhul ei

ole ühe võlausaldaja teisele eelistamine isiku maksejõuetuse või maksevõime vähenemiseks

põhjuseks, kui tegemist on põhjendatud nõude rahuldamisega, mis vähendab võlgniku

kohustusi ja ei vähenda seega võlgniku vara suurust. Ringkonnakohus viitab siinkohal

Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades nr 3-2-1-53-03 ja 3-2-1-80-06 ning kriminaalasjas nr 3-1-

1-49-11.

Võlausaldajate

ebavõrdset

kohtlemise

korral

on

võimalik

kohaldada

pankrotiõiguslikku õiguskaitsevahendit tagasivõitmise näol ning võlgniku rahalise kohustuse

täitmisel võlausaldajate põhjendamatult ebavõrdne kohtlemine on juhul, kui see ei põhjusta

võlgniku vara koguväärtuse vähenemist, küll pankrotiseadusest tulenevalt ebaseaduslik, kuid

mitte KarS § 384 lg 1 järgi karistatav. Karistusõigusliku vastutuse tekkimiseks peab ühe

võlausaldaja eelistamine teisele põhjustama võlgniku maksevõime olulise vähenemise või

maksejõuetuse ning kohus peab KarS § 384 lg 2 järgi olema välja kuulutanud ettevõtte

pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu.

Riigiprokurör on KarS § 384 osas leidnud, et andmeid, et ühtede võlausaldajate eelistamine

neile viiviste tasumise näol oleks viinud ettevõtte maksejõuetuseni või maksevõime olulise

vähenemiseni kriminaalmenetluse käigus ei ole ilmnenud ning menetluse käigus kogutud

andmetest nähtub kogumis, et tehingud ja väljamaksed, mis tehti saneerimismenetluse ajal

ning enne pankrotiavalduse esitamist, ettevõtet pankrotti ei tõuganud. Võttes arvesse ka

kaebuse esitaja poolt väljatoodud eelisjärjekorras tasutud kohustuste proportsiooni ettevõtte

muudesse kohustustesse, nõustub ringkonnakohus riigiprokuröri seisukohtadega ning ei pea

menetluse jätkamist KarS § 384 koosseisu esinemise täiendavaks uurimiseks vajalikuks.

3.4.

Ringkonnakohus

on

eeltoodut

arvesse

võttes

kokkuvõtlikult

seisukohal,

et

kriminaalmenetluses kogutud teave ei viita OÜ Dirolex juhatuse liikmete poolt

karistusõiguslikku hukkamõistu tingivale tahtlikule ettevõttele maksejõuetuse põhjustamisele

ja võlausaldajate huvide kahjustamisele, mistõttu ei ole OÜ Dirolex juhatuse liikmete suhtes

kriminaalmenetluse jätkamine põhjendatud.

4. Ringkonnakohtu hinnangul on alusetud kaebuse esitaja väited, et riigiprokurör on asja

menetlenud pealiskaudselt ning ei ole oma seisukohti määruses põhjendanud. Ringkonnakohus

on seisukohal, et riigiprokurör ei ole oma määruse põhjendamiskohustust sellega rikkunud, et

ei ole kaebuse esitaja iga väidet käsitlenud ega OÜ Dirolex kahjumi põhjuseid detailsemalt

analüüsinud. Riigiprokurör on põhjendanud, et kiirelt muutunud majanduslik olukord,

ettevõtte äripartnerite majanduslikud raskused, varade väärtuse oluline muutumine jm asjaolud

on olnud teguriteks, mis on viinud OÜ Dirolex pankrotini. Ringkonnakohtu hinnangul on

riigiprokurör oma määruses kriminaalmenetluse lõpetamist OÜ Dirolex juhatuse liikmete

suhtes piisavalt põhjendanud ning võtnud otsustuse tegemisel kogumis arvesse kõiki vajalikke

ettevõtte majanduslikku olukorda ja juhatuse liikmete tegevust iseloomustavaid asjaolusid.

Ringkonnakohtu hinnangul on menetleja poolt tuvastatud asjaolud olnud piisavad

tuvastamaks, kas OÜ Dirolex juhatuse liikmete tegevuses esineb kuriteo tunnuseid ning

kaebuse esitaja poolt väljatoodud täiendavate menetlustoimingute teostamine ei ole vajalik.

Ringkonnakohus

on

seisukohal,

et

arvestades

nii

kriminaalmenetluses

kui

ka

pankrotimenetluses kogutud teavet, ei annaks täiendavate menetlustoimingute tegemine uut

teavet OÜ Dirolex maksejõuetuse põhjuste ega juhatuse liikmete ebaseadusliku tegevuse

kohta, mis Riigiprokuratuuri määruses toodud seisukohad ümber lükkaks ning seega ei oleks

kriminaalmenetluse jätkamine kaebuses esitatud motiividel põhjendatud.

5. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 leiab ringkonnakohus, et AS Textuur

esindaja kaebus Riigiprokuratuuri määrusele tuleb jätta rahuldamata.

Paavo Randma

kohtunik