105 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generated1(3) Toimik nr 1-11-4364
Legislator headnote
AI generated105 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1(3) Toimik nr 1-11-4364
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1(3) Toimik nr 1-11-4364
K O
H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
12.juunil 2012 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-11-4364 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi
Viru Vangla materjalid
M.M i tingimisi enne tähtaega - vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 12.06.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu
M.M, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas.
RESOLUTSIOON
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras
:
Jätta M.M tingimisi enne tähtaega vabastamata. vangistusest
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil
isik sai vaidlustatavast kohtu
määrusest teada.
Asjaolud
17.05.2012 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule esitanud isikliku toimiku otsustamaks M.M i-
M.M i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. - Tartu Maakohus on materjalid
vastavalt kohtualluvusele edastanud Vi Maakohtule. ru
M.M tunnistati süüdi KarS § 215 lg 2 p 1,2, §
Tartu Maakohtu 11.10.2011 kohtuotsusega 199 lg 2 p 7,9 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel 1 aasta 3 kuud 7 päeva vangistust.
Karistuse kandmise algus 16.08.2011 23.11.2012. ja lõpp Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 08.03.2012.
Kinnipidamisasutusest
kinnipeetaval
M.M i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et -
kehtivad distsiplinaarkaritsused puuduvad. Vabanemisel asub elama xxx. Alaliselt elavad seal
ema, poolõde ja poolvend. Kinnipeetav omab algharidust. Ametlikult ei ole isik töötanud.
Mitteametlikult on töötanud ehitusel ning maatöödel. Vangistuse jooksul on töötanud köögitöölisena. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Rahalisi kohustusi on kinnipeetaval 384,61
2(3)
euro ulatuses. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes
mõjutavad M.M i negatiivselt. Kinnipeetav tarvitas enne vangistust iganädalaselt alkoholi, ka -
kõik viimased kuriteoepisoodid pani toime alkoholijoobes. On paar korda proovinud kanepit ja
amfetamiini. Vangla ei toeta kinnipeetav M.M i vabastamist tingimisi ennetähtaega - allutamisega käitumiskontrollile.
Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx.
Korter on 3-toaline ja hästi sisustatud. Alaliselt elavad nimetatud korteris ema, poolõde ja
poolvend. Kinnipeetav omab algharidus suhtumine kriminaalhoolduse teostamisse
t. M.M ieelmisel käitumiskontrolli perioodil oli mitterahuldav. M.M ei täitnud talle kohtu poolt pandud kontrollnõudeid ja kohustust mitte tarvitada alkoholi. Katseajal koostas kriminaalhooldusametnik
kohtule kahel korral erakorralise ettekande. Teisel korral ei ilmunud kriminaalhooldusalune kohtusse ja ta kuulutati tagaotsitavaks, 17.08.2011 pööras kohus karistuse täitmisele. Vabanemise
korral kinnipeetaval kindel töökoht puudub. Isik ei ole alaliselt töötanud ja tal puuduvad kutseoskused.
M.M kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist taotleb .
Prokurör ei toeta M.M i tähtaegset - kirjalikult enne vabastamist.
Kohtu põhjendused
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ud arvamused, arvestades
ära kuulan süüdimõistetu
prokuröri kirjaliku arvamust leiab M.M tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest , et
vabastamata. Kohtu vabastamine hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest ebaotstarbekas.
KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel tähtaega
arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning
käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib
süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab
taotluse
läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumist isikut iseloomustavad andmed - nii
kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning . le sellele järgnenud perioodil
Süüdimõistetu iminaalkorras karistatud. M.M ion kolm korda kr on varasemalt 2 korral
karistatud varavastaste kuritegude (vargused) toimepanemise eest tingimusliku karistusega.
Viimasel katseajal ei täitnud kontrollnõude
id ja kohutust mitte tarvitada alkoholi. Erakorralise ettekande arutamisele kohtus isik ei ilmunud, kuulutati tagaotsitavaks, karistus pöörati täitmisele. Viimasel katseajal jätkas ka uute varavastaste kuritegude toimepanemist.
Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7- on 12 10) on näha, et M.M ikorral karistatud
väärteokorras st 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest ja 1 korral Alkoholiseaduse , nende rikkumise eest.
Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määrat dus M.M iud kriminaalhool puhul ei
ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta -
enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning
ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.
Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et M.M vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad.
Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1- -06), vangi 91 statu õiguspärane käitumine on
vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et
kinnipeetav - Sotsiaalprogrammides ei töötas Viru Vanglas 08.12.2011 16.01.2012 köögitöölisena. ole osalenud.
3(3)
Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses
viibimine avaldab enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik M.M ile -
karistus.
M.M isikuttõendav dokument on ID-kaart kehtivusega 13.07.2015.
Vabanedes on M.M kindel elukoht aadressil xxx. Vabanedes ei ole kindlat M.M
töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal haridus ja töökogemus, mis raskendab töö
leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski.
Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele
asunud. Arvestades poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi M.M i-
(korduvad varavastased kuriteod, enamus neist toime pandud alkoholijoobes), tema käitumist
kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja süüdimõistetu võimalusi
(uus kuritegu katseajal) vabaduses (töökoha puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest
vabastamine õigustat Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses ud. toime uue
kuriteo. Tema vabastamine ei oleks Isik oli kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
juba et isik uute de
kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – süütegu
toimepanemisest ära hoiduks, katseajal ei täitnud kontrollnõudeid ja tarvitas alkoholi ning
pani uue
kuriteo toime. Seega kriminaalhoo
. Ka varem oli
ldus ei osuta M.M ile piisavalt mõju - süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid
toime panna. Samas alkoholi tarvitamine ja eurot omakorda
suured võlanõuded 384,61 suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama kogu temale
asjaoluga, et tal tuleb ära kanda
mõist tingimisi ennetähtaegselt etud karistus ning riik ei loo vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh s süüdimõistetu M.M iu
temale Tartu Maakohtu 11.10.2011 kohtuotsustega vangistuse kandmisest enne mõistetud tähtaega vabastamata.
Kohtunik Inna Kirsipuu