1-08-15818/225 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3) Toimik nr 1-08-15818

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.juunil 2012 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-08-15818 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Inga Kaljus , tõlk

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid H.H tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 12.06.2012 avalikul kohtuistungil Prokurör Süüdimõistetu Sergei Travnikov

H.H, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas.

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta H.H vangistusest

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 31.05.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

H.H on süüdi KarS § 199 lg 2 p tunnistatud Viru Maakohtu 16.03.2009 otsusega

4, 6, 7, 8 järgi ja karistatud KarS § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 5 aastat alates 14.06.2008. KarS § 3 järgi mõisteti H.H õigeks. Tartu Ringk 266 lg 2 p onnakohtu 18.02.2010 otsusega tühistati Viru Maakohtu 16.03.2009 otsus muuhulgas H.H õigeksmõistmises KarS § 3 järgi, mõisteti ta KarS § 3 järgi süüdi ja 266 lg 2 p 266 lg 2 p karistati vangistusega 3 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima

karistusega ja liitkaristuseks mõisteti H.H-le 5 aastat vangistust alates 14.06.2008.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26.05.2010 otsusega jäeti ringkonnakohtu otsus H.H osas muutmata.

2(3) Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 01.06.2012

Kinnipidamisasutusest H.H kinnipeetaval kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Isik omandab alates 01.09.2011 kutseharidussüsteemis keevitaja eriala. Alates 13.01.2012 osaleb riigikeele B2 taseme kursusel. Peale vabanemist soovib kinnipeetav elama asuda vanemate juurde xxx -na. Vabanedes on isikul . Enne vangistust töötas FIE

garan xxx Vangistuses eelnevalt neljal korral teeritud töökoht autojuht/mehaanikuna .

distsiplinaarkorras karistatud. Isikut on mitu korda Liiklusseaduse alusel karistatud, mis näitab tema suhtumist ühiskonda. H.H puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub

isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritevad olud. Teisisõnu, kui isik alustab suhtlemist

negatiivset mõju avaldavate isikutega või kui tekib soodne võimalus kiire majandusliku kasu

saamise järgi, siis on alust järeldada, et isik võib ohustada avalikkust oma käitumisega. Vangla toetab H.H ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabanemisel asuda elama vanemate juurde xxx. Samas on tal xxx võimalus elama asuda elukaaslase juurde. pakub kinnipeetavale tööd

autojuhi-mehaanikuna. Kinnipeetava pere on materiaalselt kindlustatud ja nad on igati nõus teda

aitama. H.H on 9 korda kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab neljandat

korda. Isik on jätkuvalt toime pannud varavastaseid süütegusid, korduvkaristus viitab väljakujunenud käitumismustrile ja elustiilile. Tal on kriminaalse taustaga tuttavaid. Riskiks võib kujuneda ka impulsiivne käitumine vabaduses, kuna siis ei mõtle oma tegude tagajärgedele.

H.H taotleb . kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist

Prokurör enne tähtaega vabastamist ei toeta kinnipeetava .

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ud arv u , arvestades ära kuulan süüdimõistetu am se

prokuröri kirjaliku arvamust tuleb jätta tingimisi enne tähtaega leiab, et H.H

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 tähtaega alusel, katseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning . le sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on seitse korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat

korda. ravastased, kuid on ka toim Enamuses süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteod on va e pannud narkokuriteo. Isikut on varem ühel korral karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata.

Isikut on vabastatud ennetähtaega Harju Maakohtu 02.04.2007 määrusega katseajaga 1 aasta.

Vabanes 13.04.2007 ennetähtaegselt vanglast. Katseaeg lõppes 12.04.2007 ja uue II astme

varavastase kuriteo pani toime 03.06.2008 ehk 1 kuu ja 20 päeva peale katseaja lõppu. Viru Maakohtu 16.03.2009 kohtuotsusest (isiklik toimik lk 15- kinnipeetav organiseeris 57) on näha, et

ja osales suures koguses juveelitoodete varguses. Kuriteoga teitatud kahjud on väga suured (2749927 krooni). Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus

H.H puhul ei ole täitnud eesmärki mingeid järeldusi ta - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning

enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

3(3)

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused

puuduvad.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on

vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tulev lugeda, et

isikomandab alates 01.09.2011 kutseharidussüsteemis keevitaja eriala. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav läbinud ühtegi sotsiaalabiprogrammi.

Isikul on kehtiv isik dokumendid EV pass ka ID-kaart kehtivusega 22.07.2014. ad uttõendavad

Vabanedes on kinnipeetaval kindel elukoht vanemate juures aadressil xxx. Vabanedes on Kükita

kinnipeetaval võimalus asuda tööle xxx autojuht- mehaanikuna. Kinnipeetava pere on valmis H.H igati aitama kuni viimase tööle saamiseni.

Kohus leiab, et H.H teele ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise

asunud. Arvestades H.H poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (korduvad

varavastased kuriteod, viimane kuritegu erakordselt ohtlik vargus), tema käitumist

kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uute kuritegude toimepanemine katseajal), ei ole kohtu

hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud asuda seadusekuulekale elule

pani toime uued kuriteod. 07 aastal vabastatud ja allutatud Isik oli juba enne tähtaega 20

kriminaalhooldusele, kuid peale katseaja möödumist pani toime uue varavastase kuriteo. Seega

kr aalhooldus ei osuta H.H-le Oleks kergemeelne arvata, et varem imin piisavalt mõju.

korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav

paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna

õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise

üldiste eesmärkidega Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel töö . - ja elukoha

omamine ja lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat käitumist. Ta on vangistuses viibinud alates 14.06.2008 ja karistusaja lõpp on 14.06.2013. Karistusaja lõpuni on veel üle 1 aasta , mis on pikk aeg.

Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb

ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu H.H

temale Viru Maakohtu 16.03.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Inna Kirsipuu