Legislator Case Law & Legislation
1-12-764/10 AI generated

1-12-764/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-12-764/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

1-12-764/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-12-764 (11230114288) Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi

T.L-i süüdistuses KarS § 120 järgi üldmenetluses Prokurör Eve Soostar Süüdistatav T.L

eluk T.L, xxx, ik xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, keskeriharidus, ei tööta

(töövõimetuspensionär), varem kriminaalkorras karistatud

17.05.2011.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 121, 120

järgi vangistusega 9 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel

ärakandmisele 6 kuud vangistust, KarS § 74 sätete kohaldamisega koheselt ärakandmisele 3 kuud vangistust, 3 kuud vangistust ei pööratud täitmisele katseajaga 1 aasta ja 6 kuud, 19.01.2012 Harju Maakohtu määrusega pikendati katseaega 6 kuu võrra, karistus kustumata

Kaitsja Natalia Lausmaa RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, 311,312,313,315.

Tunnistada süüdi

järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud T.L KarS § 120

vangistust.

Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.05.2011.a

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 kuud vangistust – võrra ning mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.-08.10.2011.a.,

so 2 päeva, ärakandmisele kuulub 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest.

Välja mõista T.L-ilt riigituludesse sundraha 435 eurot ja menetluskulud 518,35 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Asitõend – CD-plaat – jätta kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav,

teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest.

TUVASTATUD ASJAIOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

T.L on anatud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 07.10.2011.a kella 10.30 paiku Tallinnas, aadressil Xxxasuvas korteris tekkinud verbaalse konflikti käigus tema

ja korteris viibinud kaasomanike VB ning OG vahel seoses kaasomandi kasutuskorraga

kaasomanike vahel ähvardas OG, kasutades väljendeid, mis on üheselt käsitletavad

tapmisähvardustena (mh: „loomulikku,Jumala poolt määratud surma sa ei sure…..tapan

närukaela ära, tapan nii,et sina /…/ piinleksid kaua ning kõngeksid….“),samuti tegi käega mitu liigutust alt üles, jäljendades noahoopi. OG oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna

T.L-i oli kannatanule teadaolevalt varem kriminaalkorras karistatud VB ning Julia T.L-i ähvardamise ning viimase kehalise väärkohtlemise eest samas korteris; seega oli kannatanu teadlik T.L-i agressiivsest ja vägivaldsest loomusest.

Seega oma tahtliku tegevusega pani T.L toime tapmisega ähvardamise, kusjuures oli alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav T.L end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Kohtuistungil kuulati üle: - kannatanu O. G , kelle ütluste kohaselt 07.10.2011 kella 10.30 paiku Tallinnas, Xxx T.L ähvardas teda tappa ja tegi käega mitu liigutust alt üles, jäljendades noahoopi, temal

oli alust karta ähvarduse täideviimist. Ning asjaolu, et ta salvestas T.L-i poolt kuuldavale toodud ähvardusi sisaldava vestluse enda mobiiltelefoni abil ning hiljem salvestas kõnealuse vestluse ümber CD-le, mille andis politseile üle; - tunnistaja V. B , kelle ütluste kohaselt 07.10.2011.a. T.L käitus agressiivselt ning korduvalt ähvardas tappa O.G , saates ähvardusi lööke jäljendavate žestidega; - tunnistaja Z. T.L-i, kes annab vastuolulisi ütlusi kannatanuga kohtumiste ning vestluse sisu kohta.

Kohtuistungil on uuritud ja hinnatud kirjalikke tõendeid: joobeseisundi kontrollimise protokoll ja joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokoll 07.10.2011 /tl 14-16/; CD-

l olev helisalvestus ja selle vaatlusprotokoll /tl 34-36-1,75/; Harju Maakohtu 17.05.2011.a otsus kriminaalasjas nr 1-10-15726 /tl 44-47/

Kohus leiab, et T.L-i süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud.

KarS § 120 objektiivse koosseisu moodustab ähvardamine tapmise või tervisekahjustuse

tekitamisega. Kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine võib toimuda suuliselt esitatud sõnades, kuid ka nn konkludetsete tegudega.

T.L eitab kannatanuga suhtlemist. Kohtueelsel uurimisel on T.L andnud

ütlusi, et ähvardas O. G füüsilise vägivalla kasutamisega. Kohus ei arvesta T.L-i

vastuolulisi ütlusi, kuna leiab, et need ei ole usaldusväärsed. Kohus ei arvesta tõendina ka

tunnistaja Z. T.L-i ütlusi, kuna need on vastuolulised. Kaitsja küsimustele vastates

seletab tunnistaja, et T.L väljus oma toast ning sekkus vestlusse. Prokurörile

kinnitab tunnistaja, et T.L ei sekkunud. Lõpuks kinnitab tunnistaja kohtu küsimustele vastates, et T.L oli vaadeldav ajal kaine ning oma toast ei väljunud. T.L-i süü on tõendatud kannatanu O. G ja tunnistaja V. B ütlustega, millest nähtub, et T.L korduvalt ähvardas O. G tappa, lubades kannatanut pussitada ning viimasele

piigi selga lüüa. Samuti kinnitades, et tapab kannatanu aeglaselt ning kannatanu sureb

piineldes. Ähvardusi saatis T.L lööke jäljendavate liigutustega. Kannatanu O. G

selgitab, et salvestas korteris toimunud vestlust mobiiltelefoniga. Kohus nõustub prokuröri

seisukohaga, et menetluslikult on tegemist eraelulise vestluse salvestusega, mida tuleb tõendi seisukohalt käsitada teabesalvestisena KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Selline seiskoht on kooskõlas Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-5-09 p 9 väljendatud seisukohaga. Kannatanu O. G ja V. B ütlused riimuvad täielikult salvestise sisuga. Harju Maakohtu 17.05.2011.a otsusega tunnistati T.L süüdi KarS § 120 ja § 121 järgi.

23.09.2009.a. kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest ja Harju Maakohtu 17.05.2011.a otsusest nähtub, et T.L on isik, kes lahendab kaasinimestega tekkinud eriarvamusi

ähvardamise ja füüsilise vägivalla tarvitamisega. Selline käitumine on tema puhul tavapärane.

Kohus leiab, et tegemist oli veenvate ähvardustega ning kannatanul oli alust karta ähvarduste täideviimist, kuna teda ähvardas alkoholijoobes isik, kes oli varasemalt karistatud nii KarS §

120 järgi V. B ähvardamises kui ka KarS § 121 järgi oma tütre J. T.L-i kehalises

väärkohtlemises. Need asjaolud olid kannatanule teada, kuna ta oli selles kriminaalasjas

tunnistaja. Asjas ei oma tähtsust, kas süüdistatav omas võimalust või kavatses oma

ähvarduse täide viia /RK 25.01.2000.a. otsus nr 3-1-1-11-00/. Süüdistatav tegutses otsese tahtlusega ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 120 järgi.

T.L-i teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada T.L-i edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. T.L

on varem kriminaalkorras karistatud. Väärteokorras samuti korduvalt karistatud,

muuhulgas korduvalt ka AS § 70 järgi rahatrahvidega. Rahaline mõjutamine ei ole T.L-i

õiguskuulekale teele suunanud, mistõttu kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamisega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Inkrimineeritava kuriteo pani T.L

toime katseajal. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka seda, et õiguskuulekalt

käituma ei mõjutanud ka asjaolu, et eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest kuulus koheselt ärakandmisele 3 kuud vangistust. T.L pani uue kuriteo toime lühikese aja

möödumisel kinnipidamiskohast vabanemisest. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et T.L-i tuleb karistada reaalse vangistusega.

Tsiviilhagi ei ole.

Eha Popova Kohtunik