1-12-5783/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-5783

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

11.juunil 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Evelin Merilaine kaitsja advokaat Mare Laur osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav T.N , elukoht: XXXX XX, kriminaalkorras , IK XXX karistatud 2 korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s:

Süüdistus

T.N süüdistatakse selles, et tema 09.juunil 2012.a kella 21.10 paiku Tartumaal

Nõo vallas Nõo-Keeri tee 1. km-l juhtis registreerimata mootorsõidukit Freedo 1, olles alkoholijoobes.

Sellega pani T.N toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus T.N-ile karistuseks 3 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka T.N-i eelvangistuses viibitud aeg 09- 11.juuni 2012.a, s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2 kuud ja 27 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust T.N-ile 28.oktoobri 2011.a

Pärnu Maakohtu kohtuotsusega nr. 1-11-11793 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1

aasta vangistust, võrra ning mõista T.N-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 ja § 73 lg 4 alusel asendada T.N-ile mõistetud 1 aasta 2 kuu ja 27 päeva

pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 904 tundi (730+120+54 tundi) üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi

vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; alluma

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

T.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

Menetluskuludena kuulub T.N-ilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt

KrMS § 2565

lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

T.N-i puhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa

menetluskulusid riigi kanda. Tegemist on isikuga, kes ametlikku töökohta ei oma ja elatub

juhutööst, mida teeb tuttava juures talus. Tema sissetuleku moodustab töötasu umbes 200

eurot, millest arvatakse maha korteriüür ja toiduraha. Süüdistatav elab koos elukaaslase ja kahe alaealise lapsega, kellest väiksem on 1,5 aastane. Elukaaslane ei tööta. Seega on ilmne,

et väljamõistetavate menetluskulude täielik tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu.

Kohtunik leiab, et samuti on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565,§ 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud T.N vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses 09-11.juuni T.N-i 2012.a, s.o kolm (3) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista kaks (2) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu T.N-ile

28.oktoobri 2011.a kohtuotsusega nr. 1-11-11793 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o

ühe (1) aasta pikkuse vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks üks (1) T.N-ile aasta kaks (2) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust.

KarS § 69 ja § 73 lg 4 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku T.N-ile

tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb üheksasada neli (904) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe (2) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma talle T.N pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata

Tartu Vangla T.N

kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena T.N-ilt

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ükssada (100) eurot ja kaitsjatasu kolmkümmend (30) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et

T.N on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik