4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 11.06.2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-12-4458 (11230117375) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Kohtuistungi tõlk Jana-Katrin Vaab Kriminaalasi U.E süüdistuses Karistusseadustiku (KarS) § 118 p 1 järgi lühimenetluses Prokuröri abi Alice Simm Süüdistatav U.E isikukood: xxx; EV kodanik; emakeel: vene keel; elukoht:

xxx; keskharidus; töökoht: MC D OÜ, koristaja; viibimiskoht: Vangla, varem kriminaalkorras karistatud:

- 07.01.1999 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 140 lg 2 p 1

alusel mõisteti tingimisi vangistus 1 aasta katseajaga 3 aastat;

- 29.08.2003 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel

KarS § 117 alusel mõisteti vangistus 6 kuud;

- 13.07.2005 Harju Maakohtu otsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 4, 8,

§ 266 lg 2 p 1 ja § 203 alusel mõisteti lühimenetluses vangistus 1 aasta ja 4 kuud;

- 11.12.2007 Harju Maakohtu otsuse alusel KarS § 184 lg 1 ja §

199 lg 2p 4, 8 alusel mõisteti vangistus 1 aasta ja 6 kuud;

- 08.12.2009 Harju Maakohtu otsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 4 - §

2 25 lg 2 ja § 121 alusel mõisteti lühimenetluses tingimisi vangistus 2 kuud, katseajaga 3 aastat. Väärteokorras karistatud 22-l korral.

Kohaldatud tõkend: vahistamine alates 05.12.2011, kahtlustatavana kinni peetud 04.12.2011. Kaitsja Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 309 lg 3, § 126 kohus o t s u s t a s:

1. Süüdi mõista U.E KarS § 118 p 1 järgi ja karistada 6 (kuue) aasta pikkuse

vangistusega.

2. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. U.E tuleb ära kanda 4 (nelja)

aasta pikkune vangistus.

3. KarS § 65 lg 2 järgi suurendada U.E-le käesoleva kohtuotsuse alusel

mõistetud karistust 08.12.2009 Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud ja

ärakandmata karistuse – 1 (ühe) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse - võrra. Mõista U.E-le liitkaristus – 4 (nelja) aasta, 1 (ühe) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus.

4. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda U.E poolt eelvangistuses viibitud aeg karistuse

hulka. Karistuse kandmise alguseks lugeda 04.12.2011.

5. U.E suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine - jätta muutmata ja tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

6. Välja mõista U.E-lt riigi tuludesse sundraha 362,50 eurot. Sundraha tuleb

tasuda 12 kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem, kui 30,21 eurot.

7. Välja mõista U.E-lt riigi tuludesse menetluskulu 409,71 eurot. Menetluskulu

tuleb tasuda 12 kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem, kui 34,14 eurot.

8. Jätta sundraha 362,50 eurot ja menetluskulu 409,71 eurot riigi kanda.

9. Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr

333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele tuleb märkida

viitenumber: 2800049777 ja selgitus „menetluskulud“, „sundraha“ vastavalt sellele, millist summat tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.

10. Asitõendid: Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas asuv kööginuga konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata.

3 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale

7 päeva jooksul arvates otsuse kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaeg on 18.06.2012. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. KrMS § 315 lg 2 tõlgitakse juhul, kui süüdistatav ei valda eesti keelt, talle kohtuotsus pärast kuulutamist.

Esitatud süüdistus:

U.E süüdistatakse selles, et tema 04.12.2011.a kella 02.00 ja 04.00 vahel Tallinnas Xxx

korteris ajendatuna armukadedusest, haaras kööginoa ning püüdis RM sellega lüüa. RM kaitses ennast, haarates vasaku käega tema poole suunatud noa terast, millega tal õnnestus esimene löök endast eemale tõrjuda, kuid millest vigastas oma vasaku käe sõrmi. Seejärel lõi U.E kaks

korda noaga kannatanut parema õla piirkonda, millega põhjustas RM torke-lõikehaavad parema õlaliigese piirkonnas (kaasneva parempoolse õhkrinnaga) so eluohtliku tervisekahjustuse. Tekitades teisele inimesele eluohtliku tervisekahjustuse, pani U.E toime KarS § 118

p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Poolte ja menetlusosaliste seisukohad:

Prokurör tegu on KarS § 118 lg 1 alusel jäi esitatud süüdistuse juurde, leidis, et U.E

õigesti kvalifitseeritud ning tema süü on leidnud nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtuistungil

täielikult tõendamist. Prokurör taotles U.E süüdi tunnistamist KarS § 118 p 1 järgi ja karistamist 6 aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 järgi karistuse vähendamist 1/3 võrra ja KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse – 4 aasta, 1 kuu ja 28 päeva vangistuse mõistmist. KarS § 68 lg 1 järgi karistusaja arvestamist alates 04.12.2011.

Kaitsja esitatud süüdistuse asjaolude ja isikule süüksarvatava teo nõustus U.E-le

kvalifikatsiooniga. U.E karistamisel palus kaitsja arvestada kergendava asjaoluna U.E poolt võimalike kahjulike tagajärgede ärahoidmist, isiku kahetsust ja süü tunnistamist ning

KarS § 35 sätteid. Kaitsja taotles U.E-le karistuse mõistmist alla sanktsiooni minimaalmäära. Kaitsja palus menetluskulu jätta osaliselt riigi kanda.

Süüdistatav selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud ja U.E

tunnistas end toimepandus täielikult süüdi. U.E toetas kohtuistungil kohtueelses

menetluses esitatud taotlust lühimenetluse kohaldamises. Süüdistatav ei soovinud istungil ütlusi anda ja jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Viimases sõnas palus kohtualune leebemat karistust.

Kannatanu oli kutse 01.06.2012 kohtuistungile kätte toimetatud, kannatanu ei soovinud istungil RM osaleda.

Kohtu seisukoht:

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas esitatud ja istungil uuritud tõenditega. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud lühimenetluse sätteid ning U.E lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tõelise tahte avaldus.

4 Kannatanu RM ütlustega on tõendatud, et 04.12.2011 kella 01:00 tuli tema Xxx asuvasse korterisse U.E; U.E kinnitas kannatanu ütlusi ja selgitas, et ta tõepoolest läks 04.12.2011 öösel kannatanule külla.

Kannatanu RM andis ütlusi, mille kohaselt haaras U.E järsku kööginurgast puust käepidemega, umbes 20 cm pikkuse teraga kööginoa ja ründas teda. U.E üritas teda noaga lüüa kõhtu, kannatanu kaitses ennast ja nuga lõikas vasaku käe sõrmedesse. Nuga jäi U.E-le

kätte, U.E karjus: „Ma pistan su surnuks“ ja andis kannatanule järjest kaks lööki noaga

paremasse õlga. 19.01.2012 Isiku ekspertiisiaktis nr 6 (103-105) kajastatud ekspertarvamuse p 1

kohaselt esinesid RM torke-lõikehaavad parema õlaliigese piirkonnas (kaasneva parempoolse õhkrinnaga) ning lõikehaavad vasaku käe III ja IV sõrmel; tervisekahjustused võisid olla tekitatud

teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga; lõikehaavad vasakul labakäel on

iseloomulikud enesevigastustele, mis võisid olla saadud noalöökide tõrjumisel. Kohtu hinnangul

riimuvad kannatanu ütlused ründevahendi, löökide suuna ja enesekaitse kohta ekspertiisiaktis

toodud ekspertarvamusega; kannatanul tuvastatud vigastused nähtuvad lisaks ekspertiisiaktile ka isiku läbivaatuse protokollist (tl 4-6) ja RMmeditsiinidokumentidest (tl 7, 96-99).

U.E andis samuti kannatanu ütlustega ja eksperdi arvamusega ühtivaid ütlusi selles, et kannatanu proovis temalt nuga ära võtta, kuid ta lõi RM2 korda kööginoaga õlga.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 50 – 60) kohaselt vaadeldi sündmuskohta 09.12.2011 kella 14:00, vaatluse käigus võeti kaasa nuga, oranž jope, velvetpüksid ja müts. Menetlustoimingu käigus tuvastati, et Xxxasuvas eluruumis olid kraanikausi juures kuivanud, veretaolised jäljed. Asitõendi

vaatlusprotokollist (tl 65-69) nähtuvalt vaadeldi sündmuskohalt kaasa võetud nuga: tegemist on

puidust peaga kööginoaga, tera mõõtmed 15x2 cm. Vaatlusega tuvastati, et nii noa teral kui

käepidemel olid verekahtlased määrdumised, vatitikule võetud proovi töötlemine „Tetra Base“ lahusega kinnitas, et noal olid verejäljed.

Kohtu hinnangul on seega kohtuistungil esitatud tõenditega tõendatud, et U.E lõi 04.12.2011 kella 00:30 ja 03:00 vahel XxxTallinnas asuvas korteris RM kahel korral noaga. Kohtule esitatud

kannatanu meditsiinidokumentidega ja isiku ekspertiisiaktiga on tõendatud, et üks haav –

rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav parema õlaliigese piirkonnas on eluohtlik tervisekahjustus

(eksperdi arvamuse p 6). Seega on U.E tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 p 1 järgi. Kuigi U.E selgitas, et ta ei kavatsenud anda lööke tähtsatesse organitesse - lihtsalt torkas õlga ja ei oodanud, et algab tugev verejooks, on kohtu hinnangul tegu toime pandud otsese tahtlusega –

antud asjaolule viitavad kohtu arvates U.E sõnad sündmuskohal („Ma pistan su surnuks“),

samuti ründerelva valik (nuga) ja löökide suund – eksperdi arvamuse p 5 kohaselt oli parema õlaliigese piirkonnas paiknevatest haavadest vähemalt üks saadud löögist suunaga ülevalt alla, so U.E sihtis noaga kannatanu rindkere suunas.

Kannatanu RM ütluste kohaselt rääkis U.E enne teo toimepanemist, et kõik mehed on vaja

tappa, et tal on mingid tuttavad tšetšeenid, ta laseb kõik maha, hangib trotüüli jne. Irina lülitas sisse televiisori täielikule võimsusele. Kannatanu püüdis teda sõnadega rahustada, kuid ta ei rahunenud.

Tuvastamaks, kas U.E näol on tegemist süüvõimelise isikuga, viidi 15.12.2011 Tallinna Vanglas läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis.

Eksperdi arvamusega ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 677 (tl 86-90) on tõendatud, et kuigi U.E esineb märgatav vaimse arengu peetus (nõrgamõistuslikkus) kerge

vaimse alaarengu tasemel koos olulise käitumishäirega F70.1 ja tal on diagnoositud orgaaniline

segatüüpi meeleoluhäire F06.33 RHK 10 järgi (eksperdi arvamuse p 1), oli U.E temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal 04.12.2011 olemasoleva informatsiooni põhjal võimeline

oma teo keelatusest aru saama ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima.

5

Inkrimineeritava teo ajal ei esinenud U.E olemasoleva informatsiooni põhjal sellise raskusega psüühikahäiret, mis oleks oluliselt piiranud U.E võimet toimunust aru saada KarS § 35 mõistes (eksperdi arvamuse p 2).

Karistus:

Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning

karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süüdistatav on toime pannud esimese astme kuriteo. KarS § 118 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo

toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 4 kuni 12 aastat. Eksperdi arvamuse

kohaselt ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 677 on U.E võimeline süüdimõistmisel kandma karistust.

Kohtu hinnangul on U.E karistust kergendavaks asjaoluks oma süü tunnistamine ja

puhtsüdamlik kahetsus: U.E avaldas istungil, et kahetseb toimepandut, kohtul süüdistatava kahetsuse siiruse osas kahtlusi ei tekkinud.

Kaitsja hinnangul tuleks U.E karistamisel arvesse võtta asjaolu, et mais 2010 on U.E

suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mis tuvastas, et U.E ei olnud tol korral

süüdiv. Kohus märgib, et kaitsja tugines eeltoodud väidet esitades asjaolule, mida ei kinnitanud

ükski kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõend. Seega tulevad kaitsja väited selles osas jätta tähelepanuta.

Kaitsja leidis samuti, et U.E karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p 1 märgitud süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, samuti abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist.

Kannatanu ja süüdistatav andsid ütlusi selle kohta, et U.E kutsus sündmuskohale kiirabi:

kannatanu ütlustest nähtub, et ettepaneku selleks tegi RM ise, U.E ütlustest nähtuvalt oli

kiirabi kutsumine tema initsiatiiv. Kuigi ei ole üheselt tuvastatav, kelle algatusel sündmuskohale kiirabi kutsuti, tuleb siiski jaatada asjaolu, et RM seisundist tulenevalt oli kiirabi sündmuskohale kutsumine pigem U.E korraldada. U.E käitus antud olukorras adekvaatselt, kutsus kiirabi ning RM sai õigeaegselt kohast arstiabi. Seega saab KarS § 57 lg 1 p 1 sätestatut arvestada karistust kergendava asjaoluna.

U.E karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohtu hinnagul tuleb U.E süüdi mõista KarS § 118 p 1 järgi ja karistada vangistusega 6

aastat. U.E-le mõistetav vangistus on alla keskmist sanktsioonimäära ja vastab kohtu hinnangul toimepandule: U.E tekitas tahtlikult kannatanule eluohtlikud vigastused; U.E pani uue kuriteo toime katseajal – seega ei ole eelmised karistused talle vajalikku mõju avaldanud

ning kahjuks on isik jätkanud õigusvastaste tegude toimepanemist. Kohus märgib, et U.E

karistusregistri õiendist nähtuvalt on kohtualust eelnevalt karistatud ka isikuvastaste kuritegude

toimepanemise eest. Kohus leiab, et U.E ajutine isoleerimine ühiskonnast on õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades hädavajalik.

Kriminaalasja menetleti lühimenetluses, seega tuleb U.E-le mõistetud karistusest KrMS § 238 lg 2 järgi maha arvestada 1/3.

U.E mõisteti 08.12.2009 Harju Maakohtu otsuse alusel süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2, § 121 järgi ja karistati tingimisi vangistusega 2 kuud, KarS § 68 lg 1 järgi 1 kuu ja 28 päeva, katseaja

6

pikkuseks määrati 3 aastat. U.E-le eelmise kohtuotsuse alusel määratud katseaja lõpp oli 08.12.2012. Seega pani U.E uue kuriteo toime katseaja viimastel päevadel.

U.E-le tuleb KarS § 65 lg 2 sätteid kohaldades mõista liitkaristus. Käesoleva kohtuotsuse alusel

mõistetavat karistust tuleb suurendada eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse – 1 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra. Seega tuleb U.E-le mõista 4 aasta 1 kuu ja 28 päeva pikkune reaalne vangistus. KarS § 68 lg 1 järgi tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda U.E kahtlustatavana kinnipidamise päev – 04.12.2011.

Tsiviilhagi:

Kriminaalasjas ei ole kannatanu RM tsiviilhagi esitanud.

Asitõendid:

Kriminaalasjas võeti asja juurde kuriteo toimepanemise vahend: kööginuga, mis on hoiustatud

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja majandustalituses (Rahumäe tee 6). Kohtu hinnangul tuleb kööginuga konfiskeerida ja otsuse jõustumisel hävitada.

Menetluskulud:

KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo korral

2,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määrusega nr 169 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,80 eurot tunnis ja 290 eurot kuus. Seega on sundraha I astme kuriteo toimepanemise korral 725,00 EUR.

KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 4 kohaselt loetakse menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel või juriidilisel isikul ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ja määratud kaitsjale makstud tasu.

Kriminaalasjas on järgmised menetluskulud:

- kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimise kulu (tl 94) 350,63 EUR;

- isiku kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimise kulu (tl 107) 84,00 EUR;

- kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu (tl 119, 153) 0,90 EUR;

- U.E-le määratud kaitsja riigi õigusabi kulud (tl 46, 120, 154, 165) 383,90 EUR.

Menetluskulud kokku on 819,43 EUR.

KrMS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohtu hinnangul tuleb osa menetluskulusid jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas

tõendatud, et U.E saab oma tervislikust seisundist tulenevalt töötada ametikohtadel, mis

tõenäoliselt on tasustatavad palga alammäära lähedal. Seega esineb isikul objektiivne takistus kõrgemini tasustatava töö leidmiseks. Kriminaalasjas on võrdlemisi suured menetluskulud ja nende

hüvitamine käib U.E-le ilmselgelt üle jõu. Lisaks menetluskulude vähendamisele on kohtu arvates ka alus ajatada nende tasumist.

Kohus leiab, et U.E peab tasuma sundraha 362,50 EUR 12 kuu jooksul, igakuise maksega

mitte vähem kui 30,21 EUR; U.E peab maksma menetluskulu 409,71 EUR 12 kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem kui 34,14 EUR.

7

Sundraha 362,50 EUR ja menetluskulu 409,71 EUR tuleb jätta riigi kanda.

Kohtunik: