1-09-15648/30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. juunil 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-15648 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Tõlk Rina Gontšukova Kriminaalasi

Süüdimõistetu Z.D vangistusest tingimisi

ennetähtaegse vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu

Z.D (IK: XXX; viibimiskoht: Tartu Vangla) Kaitsja

Advokaat Niina Agarjova riigiõigusabi korras Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 175, 180, 426 ja 432 lg 3, kohus

määras :

Jätta vabastamata süüdimõistetu Z.D temale Harju Maakohtu 19.

oktoobri 2010.a. otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

KrMS § 180 alusel välja mõista Z.D-lt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu 64(kuuskümmend neli )eurot,

Määrata, et Z.D on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust kolme (3) kuu jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul pärast

kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

2

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu 19. oktoobri 2010. a otsusega tunnistati Z.D süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistusega Z.D-le Harju Maakohtu 26. jaanuari 2010. a

otsusega mõistetud karistust ning liitkaristuseks mõisteti 3 aasta 3 kuud vangistust, millest

arvati maha Harju Maakohtu 26. jaanuari 2010. a otsusega ärakantud karistusosa ja

kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus 27. oktoobril 2010. a.

Z.D-ni karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 09. novembril 2013. a.

Z.D on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Tallinna Linnakohtu 17. aprilli 2000. a otsusega KrK § 197 lg 2 p 2 järgi 4-aastse

vabadusekaotusega tingimisi 1-aastase katseajaga;

2. Tallinna Linnakohtu 01. juuni 2000. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1 järgi rahatrahviga

1380 eesti krooni;

3. Tallinna Linnakohtu 21. märtsi 2002. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi KrK § 140

lg 2 p 1, 3 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega, millega liideti varasema

kohtuotsusega kandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud 10 päeva vabadusekaotust;

4. Tallinna Linnakohtu 16. septembri 2002. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi 6-

kuulise vangistusega;

5. Tallinna Linnakohtu 31. augusti 2005. a otsusega KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta 8 kuu

pikkuse vangistusega;

6. Harju Maakohtu 26. jaanuari 2010. a otsusega KarS § 424 järgi 4 kuu 15 päeva

pikkuse vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 3-kuuliseks vangistuseks ja mis asendati KarS § 69 alusel 180 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 6 kuud, mis pöörati Harju Maakohtu 07. mai 2010. a määrusega täitmisele.

Z.D on korduvalt karistatud ka väärteokorras.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Z.D uue üldise kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 34% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 24%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul lähedastest ema ja vend, kelle juurde ta asuks vabanemisel ka elama ning kes on selleks andnud oma nõusoleku. Elupind

3

vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kindel töökoht süüdimõistetul

vabanemisel puudub. Kuna varasemalt on süüdimõistetu kriminaalhooldusel ebaõnnestunud ning elektrooniline valve on oma olemuselt väga range ja eeldab distsiplineeritust, siis kahtleb kriminaalhooldaja, kas süüdimõistetu saaks sellega vabanemisel hakkama.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Z.D kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise

valve kohaldamisega vabaneda ning on teadlik sellega kaasnevatest nõuetest. Vabanedes

soovib ta asuda elama oma ema ja venna juurde, asuda tööle, tegeleda oma sõltuvusprobleemidega ning elada edaspidiselt seadusekuulekalt.

Kaitsja toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, leides, et talle tuleks anda võimalus ennast vabaduses positiivselt tõestada ja oma elu korda seada.

Prokurör on kohtule esitatud kirjalikus seisukohas avaldanud, et ei toeta Z.D katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohtu seisukoht ja põhjendid

KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik

nõustub karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Z.D ära kandnud enam kui poole temale mõistetud

karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus

süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Z.D puhul on positiivne vabanedes kindla elukoha ja lähedaste toetuse

olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta läbinud aktiivse

uimastisõltuvusrehabilitatsiooni, sotsiaalabiprogrammi „12 sammu“, riigikeele algtaseme kursuse, osalenud majandusabitöödel ja jooga kursustel, asunud läbima sotsiaalabiprogrammi

„Eluviisitreening“ ja riigikeele järgmise taseme õpet ning osaleb individuaalsetel vestlustel

psühholoogiga. Seega on näha, et süüdimõistetul on olemas motivatsioon oma elustiili ja käitumise muutmiseks ning ta on asunud reaalselt selle nimel ka tegutsema.

Samas aga peab kohus arvestama, et Z.D on kriminaalkorras karistatud kokku seitsmel korral ning reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Temale mõistetud vangistust

on varasemalt jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ja seda on asendatud ka

üldkasuliku tööga. Sellest hoolimata on süüdimõistetu oma õigusvastast käitumist jätkanud

ning rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja hoidunud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seega tuleb järeldada, et varasemalt mõistetud karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud. Kuigi käesoleva vangistuse ajal on süüdimõistetu üldiselt näidanud ülesse motivatsiooni oma varasema käitumise muutmiseks, on tal vangistusest siiski ka üks distsiplinaarrikkumine. Kuigi tegemist ei ole tõsise rikkumisega, ilmestab see siiski tema kohatist mõtlematut ja reeglitega mittearvestavat käitumist.

4 Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal võib järeldada, et süüdimõistetu peamiseks kuritegeliku käitumise eesmärgiks on olnud majandusliku kasu teenimine ning oma

sõltuvusvajaduste rahuldamine. Arvestades seda, et käesoleval ajal vabanemisel puudub

süüdimõistetul kindel töökoht, eriala ja ametlik töökogemus ning tal on võrdlemisi suures

summas tasumata rahalisi nõudeid, leiab kohtunik, et on reaalne oht süüdimõistetu poolt vabanedes uute kuritegude toimepanemiseks tulenevalt tema majanduslikust olukorrast ja selle ebastabiilsusest. Kuigi süüdimõistetut on lubanud vabanemisel toetada ka tema ema ja samuti on tal XXX, siis on kohtul siiski alust kahelda, kas nimetatud asjaolud tagaksid talle piisava

majandusliku stabiilsus, et kuritegude toimepanemisest hoiduda. Nimetatud ohtu suurendab veelgi see, kui süüdimõistetu jätkab vabanedes narkootikumide tarvitamist. Kuigi käesolevaks ajaks on süüdimõistetu oma sõltuvusprobleemidega aktiivselt tegelenud ning saab vanglas ka metadooniravi, millega kavatseb vabaduses jätkata, siis tuleb arvestada, et narkootikume on ta tarvitanud väga pikka aega, enda sõnul 10 aastat, sealhulgas süstimise teel, ning tal on

diagnoositud uimastisõltuvus. Seega vajab narkootikumidest loobumine lisaks

professionaalsele sekkumisele süüdimõistetult ilmselt ka väga suurt tahtejõudu ja

enesekontrolli oskust. Arvestades seda, et oma varasema käitumisega on süüdimõistetu

näidanud, et tal on kalduvus impulsiivsele ja hetkelise heaolutunde saavutamisele suunatud

käitumisele ning ka käesoleva vangistuse ajal on ta rikkunud temale vanglatingimustes

kehtestatud reegleid, siis ei ole kohtul siiski piisavat kindlust, et süüdimõistetu ennast vabaduses piisavalt distsiplineerida suudab ja narkootikumidest täielikult hoidub ning et sellest

tulenevad kuriteoriskid on praeguseks piisavalt maandatud. Kohus leiab, et süüdimõistetul tuleks vangistust edasi kandes jätkata oma sõltuvusprobleemiga tegelemist ning näidata, et ta

on valmis täpselt järgima temale kehtestatud reegleid. Samuti annaks rangetes vangla

tingimustes karistuse edasi kandmine süüdimõistetule vabaduses paremad võimalused

narkootikumidest hoidumiseks ja edasiseks õiguskuulekaks toimetulekuks, kuna tagaks talle pikemaaegsema võõrdumise narkootikumidest ja seega hõlbustaks sõltuvusravi jätkamist.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Z.D katseajaga tingimisi ennetähtaegne

vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega oleks käesoleval ajal liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole piisavat kindlust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab

nõuetekohaselt täita elektroonilise valve ja kriminaalhoolduse tingimusi. Kohus leiab, et süüdimõistetul tuleb vangistuses oma sõltuvusprobleemidega edasi tegeleda ning näidata, et ta suudab pidada kinni vangla sisekorrast ja on igati motiveeritud oma eluviisi muutma. Samuti tuleks tal jätkata riigikeele omandamist ja võimalusel omandada eriala.

Kohtunik