1-11-6175/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 1-11-6175

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. juunil 2012.a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-11-6175 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Krõõt Olo Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine Kinnipeetav

H.P Isikukood X; elukoht: X; kodakondsus: EV kodanik Kaitsja Adv. Eve Laine RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras

Jätta vabastamata H.P (isikukood X) Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 24.05.2011.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Välja mõista H.P-lt kaitsjatasu 76.80 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja 80 senti), mis

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr

221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates.

2 Põhjendused

Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 24.05.2011.a otsusega tunnistati H.P süüdi KarS § 121

järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 74 alusel määrati, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.P ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg 1 p-des 1-5 ja lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Tartu Maakohtu 02.09.2011.a määrusega pöörati täitmisele H.P-le Tartu Maakohtu 24.05.2011.a. otsusega mõistetud karistus, s.o 1 aasta vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 10.10.2011.a ja lõpp on 10.10.2012.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 10.04.2012.a.

H.P on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral:

1) 31.05.2004.a Põlva Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi 3-aastase vabadusekaotusega tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; 2) 11.05.2005.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 ning KarS § 263 p 1 järgi ja § 65 lg 2 alusel liitkaristus 3 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust; 3) 26.09.2005.a Põlva Maakohtu poolt KarS § 121 järgi ja § 65 lg 1 alusel liitkaristus 3 aastat 2 kuud 24 päeva vangistust, vangistus kantud 26.09.2008. a; 4) 05.06.2009.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 121 järgi 6 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on H.P vanglas distsiplinaarkorras karistatud 3-l korral, viimati 22.02.2012.a kartseriga. Kinnipeetav asub vabanedes elama X juurde X. Soovib taas tööle asuda metsatöödel. Kinnipeetavale on määratud X ja ta sai enne vangistust X. Tartu Vangla

andmetel on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid ligi 270 eurot. Tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Enne vangistust kuritarvitas alkoholi, kuriteod toime pandud

alkoholijoobes. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel uue vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus X ja mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus X. Lähtudes riskivalemi tulemist Tartu Vangla ei toeta H.P ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on kinnipeetaval vabaduses kindel elukoht X juures.

Kindel töökoht puudub, kinnipeetavale on määratud X. Vabaduses käitumist mõjutavaiks riskifaktoreiks on alkoholi tarvitamine, kriminaalne tutvusringkond, mõjutatavus ja lähedaste vähene

toetus, katseaja nõuete rikkumine. Ametnik palub juhul, kui H.P vabastatakse, käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelneva nõusoleku andnud.

Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt ei ole põhjendatud H.P vanglast vabastamine

ennetähtaegselt, kuna vaatamata teatud positiivsele muutusele jäävad ülekaalu ikkagi määrava tähtsusega negatiivsed asjaolud, mis ei võimalda tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

H.P avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist. Kaitsja seisukohalt tuleks H.P vabastada ennetähtaegselt.

Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja seisukoha ja vaadanud läbi prokuröri

arvamuse leiab, et H.P tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.

Süüdimõistetu on ära kandnud suure osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.

3

Teiselt poolt on prokurör oma arvamuses välja toonud H.P kohta uue kuriteo

toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktorid: varasemad korduvad karistused, s.h. ka reaalne vangistus ning katseajal nõuete eiramine, X, tal puuduvad sotsiaalse toimetuleku oskused ja kindel

töökoht. Mitte ühegi nimetatud riskifaktori kohta ei ole seda välistavat või oluliselt vähendavatki

positiivset lahendust. Vaatamata H.P-le antud võimalustele, aga ka reaalse vangistuse kohaldamisele on ta jätkanud kuritegelikku eluviisi. Peale selle on H.P 2012.a. karistatud vanglas mõne kuu jooksul distsiplinaarkorras 4 korda, mis näitab tõsist probleemi enesedistsipliiniga viimase ajani ka vangla tingimustes. Kohus nõustub prokuröri arvamusega.

Nendel asjaoludel jääb väheks H.P lubadustest, viidetest võimalikule tööle saamisele ja

seni ilmnenud positiivsetest sammudest tema ennetähtaegseks vabastamiseks koos hulga lisatingimustega.

Kohtunik