1-12-3242/17 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2012 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-12-3242 (kohtueelses menetluses nr 11284000267) riik T.T D.N, M.H, V.D versus , Karel Härm , Tauno Liesment ja

Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Prokurör Jane Pajus Süüdistatav T.T

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxxx xx

xxxxxxxxxx, viibib vahistatuna Tartu vanglas;; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS

§ 274 lg 1, § 266 lg 2 p 3, § 263 p 1, 2, 4 järgi Kaitsja Toomas Alp Süüdistatav

D.N

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxxx xx-x

xxxxxxxxx, viibib vahistatuna Tartu vanglas ; ei oma ; töötab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS

§ 274 lg 1, § 266 lg 2 p 3, § 263 p 1, 2, 4 järgi Kaitsja advokaat Pille Toom Süüdistatav

M.H

(isikukood xxx; elukoht xxxxx x-x

xxxxxxxx, viibib vahistatuna Tartu vanglas omab ; ei tööta; kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS

§ 274 lg 1, § 266 lg 2 p 3, § 263 p 1, 2, 4 järgi Kaitsja advokaat Mart Sikut Süüdistatav

V.D

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxx ei oma kriminaalkaristatust) ; töötab; Süüdistus KarS

§ 274 lg 1 järgi Kaitsja advokaat Katrin Tamre Süüdistatav

Tauno Liesment

(isikukood 38803166022; elukoht xxxx xxx xx-x xxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) ; töötab Süüdistus KarS

§ 274 lg 1 järgi Kaitsja advokaat Margo №rmann Süüdistatav

Karel Härm (isikukood 38909066016; elukoht xxxxxxxxx x

xxxxxxxx ei oma kriminaalkaristatust) ; töötab; Süüdistus KarS

§ 274 lg 1 järgi

2 Kaitsja advokaat Otto Preem

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused s s ja karistamises üü

1. Kriminaalasjas:

1.1 Tunnistada T.T (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 274 lg 1 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 1 aasta 8 kuud ning tunnistada T.T 66 lg 2 p 3 süüdi KarS § 2

järgi ja mõista talle süüdi KarS § karistusena vangistus 6 kuud ning tunnistada T.T

263 p 1, 2 ja 4 järgi ja mõista talle ; KarS § 64 alusel mõistetud karistusena vangistus 1 aasta

üksik damisega mõista karistustest raskeima suuren T.T-le liitkaristus vangistusena 1

aasta 8 68 alusel arvata eelvangistuse aeg karistusaja hulka ja lugeda T.T kuud; KarS §

23. oktoober 2011 karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks ning tõkend vahistamine jätta endiseks;

1.2 tunnistada D.N 1

süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus

aasta 8 kuud ning tunnistada D.N

süüdi KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 6 kuud ning tunnistada D.N

p 1, 2 ja 4 süüdi KarS § 263 järgi ja

mõista talle karistusena vangistus 1 aasta

gema karistuse ; KarS § 64 alusel mõistetud ker raskemaga kaetuks lugemisega D.N-ile liitkaristus vangistusena 1 aasta 8 kuud; mõista

KarS § alusel määrata, et mõ 74 lg 1, lg 2 ja lg 3 istetud vangistusest kannab D.N koheselt 8 kuud 1 aasta

D.N-ile ja mõistetud vangistus jääb tingimisi kohaldamata; määrata katseaeg 1 aasta 8 kuud 1 aasta ning mõistetud vangistuse osa ei pöörata täitmisele, kui

D.N ei pane kats 75 lg-s 1 eajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata katseajaks KarS § D.N-ile 75 lg 2 alusel käitumis ; määrata kontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume D.N-ile

käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks KarS § xxxxxxxxx xx-x xxxxxxxx , 68

alusel arvata eelvangistuse aeg karistusaja hulka ja lugeda D.N-ile karistusena

mõistetud vangistuse kandmise alguseks 23. oktoober 2011 ning tõkend vahistamine jätta endiseks;

1.3 tunnistada M.H

süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus

1

aasta 7 kuud ning tunnistada M.H süüdi KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 6 kuud ning tunnistada M.H S 4 süüdi Kar § 263 p 1, 2 ja järgi ja

mõista talle ; KarS § karistusena vangistus 1 aasta 64 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega M.H-le liitkaristus vangistusena 1 aasta 7 kuud; KarS 65 mõista §

lg oleva kohtuotsusega M.H-le Tartu 2 alusel suurendada käes mõistetud karistust

Maakohtu 31.05.2011 otsusega M.H-le kandmata osa 5 kuud mõistetud karistuse ära vangistust M.H-le karistus vangistusena 2 aastat 68 alusel võrra ning mõista liit ; KarS §

arvata eelvangistuse aeg karistusaja hulka ja lugeda M.H karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks 23. oktoober 2011

ning tõkend vahistamine jätta endiseks;

1.4 tunnistada

1

V.D süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus

aasta; 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 23.- KarS § 24.10.2011, s.o 2 päeva karistusaja hulka

ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 11 kuud 28 päeva;. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel

määrata, et mõistetud vangistus 11 kuud 28 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamat

a; määrata V.D-le kuud ning mõistetud vangistust 11 kuud 28 päeva katseaeg 1 aasta 6

ei pöörata täitmisele, kui V.D ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

KarS § 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata 75 lg-s V.D-le katseajaks KarS

§ 2 alusel käitumis 75 lg kontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; määrata V.D-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks

xxxxxx xx xxxxxxxx;

3 1.5 tunnistada Tauno Liesment 74 lg 1 karistusena vangistus 1

süüdi KarS § 2 järgi ja mõista talle aasta; 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 23.- KarS § 24.10.2011, s.o 2 päeva karistusaja hulka

ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 11 kuud 28 päeva; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel

määrata, et mõist 11 kuud 28 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; etud vangistus

määrata aastat ning mõistetud vangis 11 kuud 28 päeva Tauno Liesment katseaeg 3 ile tust ei

pöörata täitmisele, kui Tauno Liesment ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; tühis tõkendina kohal tada Tauno Liesment

ile datud elukohast lahkumise keeld; 1.6 tunnistada

1 aasta;

Karel Härm süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus

KarS § 24.10.2011, s.o 2 päeva karistusaja hulk 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 23.- a ja

lugeda kandmata karistuseks vangistus 11 kuud 28 päeva; KarS §

74 lg 1 ja lg 3 alusel

määrata, et mõistetud vangistus 11 kuud 28 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata;

määrata Karel Härm kuud ning mõistetud vangistust uud 28 päeva ile katseaeg 1 aasta 6 11 k ei

pöörata täitmisele, kui Karel Härm ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

KarS § 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Karel Härm 75 lg-s ile katseajaks KarS

§ 2 alusel käitumis 75 lg kontrolli ajal kohustusena tte tarvitada alkoholi ja narkootikume mi ;

määrata Karel Härm käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks ile xxxxxxxx x xxxxxxxx; tühistada Karel Härm tõkendina kohal ile datud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalme

netluses. kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1

välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.1.1 T.T-lt ja muu

sundraha 435 eurot, riigi õigusabi tasu 57,53 eurot kriminaalmenetluse kulu 9,32 eurot riigi kasuks; 501,85 määrata kriminaalmenetluse kulud

eurot tas 12 juulikuust igakuise menetluskulu osa umisele ositi järgmiselt: 1) alates 20 a 41,83 eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25 s kuupäev; -

2.1.2 u 57,53 eurot ja muu D.N-ilt sundraha 435 eurot, riigi õigusabi tas kriminaalmenetluse kulu 0,45 eurot riigi kasuks; 492,98 määrata kriminaalmenetluse kulud

eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 juulikuust igakuise menetluskulu osa a 41,09 seni; 2) igas kuus tasutava osa eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumi tasumistähtaeg kuu 25 s kuupäev; -

2.1.3 M.H-lt sundraha 435 57,53 eurot ja muu

eurot, riigi õigusabi tasu kriminaalmenetluse kulu 0,45 eurot riigi kasuks; 492,98 määrata kriminaalmenetluse kulud

eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 juulikuust igakuise menetluskulu osa a 41,09 eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25 s kuupäev; -

2.1.4 sundraha 435 38,38 eurot ja muu V.D-lt eurot, riigi õigusabi tasu kriminaalmenetluse kulu 3,15 eurot riigi kasuks; 495,73 määrata kriminaalmenetluse kulud

eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 juulikuust igakuise menetluskulu osa a 41,32 asutava osa eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus t tasumistähtaeg kuu 25 s kuupäev; -

2.1.5 Tauno Liesment sundraha 435 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 3,15 eurot riigi

ilt

kasuks; 438,15 määrata kriminaalmenetluse kulud eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1)

alates 2012 juulikuust igakuise menetluskulu osa 36,52 eurot tasumine, kuni a

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev;

2.1.6 100 508,73 eurot ja muu Karel Härmilt sundraha eurot, riigi õigusabi tasu kriminaalmenetluse kulu 3,15 eurot riigi kasuks; 611,88 määrata kriminaalmenetluse kulud

eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 juulikuust igakuise menetluskulu osa a 50,99 eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25 s kuupäev - ;

2.2 Karel

Härmile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu jätta riigi 105,43 eurot kanda;

4

2.3 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid: 1) -plaat, millel Mati Ustavi poolt mobiiltelefoniga CD

tehtud videosalvestis 23.10.2011 Viljandis Lille tänaval toimunust; 2) -plaat 23.10.2011 CD

tehtud kõnedega hädaabinumbrile 110 ning Ester raadioside salvestusega jätta kriminaalasja

juurde;

2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu maksta selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele Katrin Tamrele 19,20 eurot ja Otto Preem 390,39 eurot. ile Selgitused

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimin hooldaja kriminaalhooldusaal

osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldus

täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB P -s (tasumisel maksekorraldusele: viiteank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS number 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1 3242“); -12-

3.4 kriminaalmenetluse kulude 189 lg 3 kohaselt hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § vaidlustada kohtuotsusest eraldi -de 383 392 määruskaebuse esitamisega (KrMS § – );

3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse

sätete rikkumisele (KrMS § 239 § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu -

Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS

1.

Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) T.T-le vangistus 1 aasta 8 kuud, KarS mõistetavaks karistuseks KarS § 274 lg 1 järgi § 266 lg 2 p 3 järgi § 263 p 1, 2, 4 järgi KarS § 64 lg 1 vangistus 6 kuud, KarS vangistus 1 aasta; alusel liitkaristuseks mõista 1 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise aja algust alates 23.10.2011; 2) D.N-ile vangistus 1 aasta 8 kuud; KarS mõistetavaks karistuseks KarS § 274 lg 1 järgi § 266 lg 2 p 3 järgi § 263 p 1, 2, 4 järgi KarS § 64 lg 1 vangistus 6 kuud; KarS vangistus 1 aasta: alusel liitkaristuseks mõista 1 aasta 8 kuud vangistust, millest KarS § 74 lg 2 alusel määrata kohe ärakandmisele 8 kuud vangistust KarS § 68 lg 1 alusel . arvata eelvangistus karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise aja algust alates 23.10.2011. ja 3 Mõistetud karistust KarS § 74 lg 1, 2 alusel 1 aastase vangistuse osas ja tingimisi mitte kohaldada, kui D.N täitmisele mitte pöörata ei pane 1 aasta 8 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud

kontrollnõudeid, mis alalise elukohaga KarS § 75 lg 2 p 2 alusel xxxxxx xx-x xxxxxxxxx ; kohustada D.N-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 3) M.H-le vangistus 1 aasta 7 kuud, KarS mõistetavaks karistuseks KarS § 274 lg 1 järgi § 266 lg 2 p 3 järgi § 263 p 1, 2, 4 järgi KarS § 64 lg 1 vangistus 6 kuud, KarS vangistus 1 aasta;

alusel liitkaristuseks mõista 1 aasta 7 kuud vangistust; mõistetud karistust suurendada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 31.05.2011 otsusega mõistetud ja ära kandmata 5 kuulise vangistuse

5 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat vangistust; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise aja algust alates 23.10.2011; 4) V.D-le mõistetavaks karistuseks KarS § 274 lg 1 järgi KarS § 68 lg 1

vangistus 1 aasta;

alusel arvata eelvangistus 23.10.-24.10.2011 karistusaja hulka ning s.o kaks päeva lõplikuks karistuseks mõista vangistus 11 kuud ja 28 päeva; mõistetud karistust KarS § 74 lg 1

ja 3 alusel täitmisele mitte pöörata V.D ja tingimisi mitte kohaldada, kui ei pane 1 aasta 6 kuulise

katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid alalise

elukohaga xxxxx xx xx-xx xxxxxxxxxx ; KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada V.D käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 5) Tauno Liesment

vangistus 1 aasta, ile mõistetavaks karistuseks KarS § 274 lg 1 järgi KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 23.10.-24.10.2011 karistusaja hulka ning s.o kaks päeva lõplikuks karistuseks mõista 11 kuud ja 28 päeva vangistust õistetud karistust KarS § 73 lg 1 ; m ja 3 alusel täitmisele mitte pöörata ja tingimisi mitte kohaldada, kui Tauno Liesment ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu; 6) Karel Härm mõistetavaks karistuseks KarS § 274 lg 1 järgi vangistus 1 aasta; KarS § 68 lg 1 ile

alusel arvata eelvangistus 23.10.-24.10.2011 karistusaja hulka ning s.o kaks päeva lõplikuks karistuseks mõista 11 kuud ja 28 päeva; mõistetud karistust KarS § 74 lg 1 vangistus ja 3 alusel

täitmisele mitte pöörata Karel Härm ja tingimisi mitte kohaldada, kui ei pane 1 aasta 6 kuulise

katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid alalise

elukohaga xxxxxxx x xxxxxxxx ; KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Karel Härmi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

T.T grupis koos D.N-i, on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema

M.H, Tauno Liesmenti, V.D ja Karel Härmiga ründas 23.10.2011 kella 00:10

paiku Viljandi linnas, Lille tn 1 maja ees tänaval ametikohustusi täitvaid Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinikke Jüri Eeki, Viktor Tjuškat, Valdur Villemsoni, Anne Semjonovat ja Heget Heili, mis seisnes selles, et ajal mil väljakutsele reageerinud politseiametnikud täitsid oma töökohustusi ja vestlesid avaliku korra

tagamiseks T.T, D.N-i ja M.H-ga , lähenes neile T. Liesment ning lükkas jõuga V.

Tjuškat õlgadest. Et ennast võimalike rünnete eest kaitsta, võtsid politseiametnikud kätte teleskoopnuiad. Seepeale haaras K. Härm V. Villemsonil seljatagant kinni ning hoidis teda turja

piirkonnast. Kui A. Semjonova oli sooritanud nuiaga löögi K. Härmi parema reie piirkonda, et

viimane vabastaks oma haardest V. Villemsoni, haaras V.D käsivarrega ümber A. Semjonova kõri, nii et viimane ei saanud hingata, ja vedas teda 5-6 meetrit eemale.

D.N, M.H ja V.D teda korduvalt rusikatega keha ründasid V. Tjuškat, lüües

piirkonda. Kui V. Tjuška tegi teda füüsiliselt rünnanud T.T, D.N-i , V.D ja M.H

suunas 2-4 lööki teleskoopnuiaga, haaras K. Härm V. Tjuškal seljatagant küünarnuki

piirkonnast kätega kinni nii, et viimane ei saanud oma käsi kasutada. Sel ajal, kui K. Härm V. Tjuškat kinni hoidis, lõi M.H V. Tjuškat kahel korral rusikaga näo piirkonda, millest esimene löök V. Tjuškat ei tabanud, teine löök tabas V. Tjuška da. Saadud löögist tundis V. t nina piirkon

Tjuška füüsilist valu ning löök põhjustas ninaluude murru. Kui V. Tjuška oli ennast K. Härmi haardest vabastanud, haaras M.H kahe käega kinni V. Tjuška teleskoopnuiast ja hakkas seda ära

tõmbama, mispeale V. Tjuška kukkus ja nui jäi M.H kätte. Koheselt tegi M.H

teleskoopnuiaga 2-3 lööki V. Tjuška suunas, kuid löögid ei tabanud. Samal ajal püüdsid D.N ja T.T korduvalt rusikatega lüüa H. Heili, kuid löögid ei tabanud. T.T lõi V. Villemsonile ühel korral rusikaga vastu põsesarna ja tõukas teda eemale. Saadud löögist tundis V. Villemson füüsilist valu ning tal tekkis silmalau ja silmaümbruse põrutus. Samal ajal püüdis V.D rusikaga lüüa V. Villemsoni, kuid löögid ei tabanud.

Ajal mil H. Heil liikus A. Semjonova poole, lõi T.T H. Heili ühel korral rusikaga

kukla piirkonda. Saadud löögist tundis H. Heil füüsilist valu. Seejärel hakkas H. Heil kõndima politseisõidukite suunas, T.T, V.D ja D.N liikusid talle järele ning sõimasid teda.

6 Kui V. Villemson läks olukorda rahustama ning lükkas D.N-i eemale, lõi D.N V. Villemsoni kahel korral rusikaga vastu selga. Kui J. Eek sisenes Lille tn 1 maja hoovi, ründas teda koheselt D.N, kes jooksis talle otsa ning püüdis teda pikali paisata. Seepeale võttis J. Eek D.N-i haardesse, surus pikali ning hoidsin teda kinni. Ajal mil J. Eek hoidis kinni D.N-i, jooksis temast mööda M.H, kes haaras J. Eeki

tugevalt vasakust õlast, mille tulemusel haare nõrgenes ning D.N suutis ennast vabastada. Seejärel lõi M.H J. Eeki seljatagant, nii et J. Eek kukkus. Kui J. Eek hakkas maast üles tõusma,

lõi M.H teda kahel korral jalaga näo piirkonda, millest esimene löök tabas J. Eeki vastu ülahuult ning teine vastu vasakut õlga. Saadud löökidest tundis J. Eek füüsilist valu ning tal tekkis huule ja suuõõne pindmine vigastus.

Mõne aja möödudes tuli M.H politseiautode juurde, kus seisid politseiametnikud. M.H olid süles aiateibad ning ta karjus tänaval viibivatele isikutele, et lööme need raisad maha, kuid rünne jäi lõpule viimata.

Kui H. Heil ja V. Villemson seisid politseisõidukite juures, siis püüdis K. Härm neid korduvalt rusikatega lüüa, kuid löögid ei tabanuid.

Hetk hiljem, kui politseinikud olid autodesse istunud, püüdis V.D rünnata H. Heili ja V. Villemsoni, kuid rünne jäi lõpule viimata.

T.T tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi vägivalla võimuesindaja na suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega.

23.10.2011 kella 00:10 kuni 00:30 vahel grupis koos D.N-i , M.H ja Teele

Tootsiga tungis valdaja H.M xxxxxxxxx tahte vastaselt, jalgvärava eest äratõstmise teel, sisse xxxxx xx x eramu aiaga piiratud hoovi.

T.T tegu on talle kvalifitseeritud 3 KarS § 266 lg 2 p järgi valdaja tahte vastaselt ebaseadusliku tungimisena

võõrale piirdega alale grupi poolt.

23.10.2011 kella 00:10 kuni 00:30 paiku, olles tunginud xxxxxxx xxxxxx x maja hoovi, grupis koos D.N-i ja M.H-ga xxxxxx xx x majast M.U , A.M ja ründasid väljunud

Ü.R., kes nõudsid nende lahkumist võõralt territooriumilt ja õigusrikkumiste lõpetamist. T.T , M.H ja D.N lõid korduvalt M. U rusikatega näo piirkonda, lükkasid ta pikali ning . lõid samal aj Saadud löökidest tundis M. U füüsilist valu. al korduvalt keha piirkonda. .

Kui A. M. . küsis: „Mis toimub?“, siis T.T, M.H ja D.N tõukasid A. M t, lõid teda pea piirkonda, lükkasid pikali ning seejärel lõid teda uuesti pea piirkonda. Löökidest tundis A. M.

füüsilist valu.

Ajal, mil Ü. R kõndis maja hoovis, püüdis D.N teda korduvalt . xxxxxxxx xxxxxx x r R.

usikatega lüüa, kuid Ü. õnnestus löökidest kõrvale põigata. V.D lükkas teda keelama tulnud ätega vastu rinda nii, et L. P L.P k . kaotas tasakaalu ja kukkus pikali, lõi pea vastu maad ning kaotas teadvuse.

T.T tegu on talle kvalifitseeritud rahu ja avaliku korra KarS § 263 p 1, 2, 4 järgi rikkumin a avalikku korda kaitsvale isikule ja grupi poolt. e vägivallaga, vastuhakkamiseg

D.N-i grupis koos T.T on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema , M.H, Tauno Liesmenti, V.D ja Karel Härmiga ründas 23.10.2011 kella 00:10 paiku Viljandi linnas, Lille tn 1 maja ees tänaval ametikohustusi täitvaid Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinikke Jüri Eeki, Viktor Tjuškat, Valdur Villemsoni, Anne Semjonovat ja Heget Heili, mis seisnes selles, et ajal mil väljakutsele reageerinud politseiametnikud täitsid oma töökohustusi ja vestlesid avaliku korra

tagamiseks T.T, D.N-i ja M.H-ga , lähenes neile T. Liesment ning lükkas jõuga V.

Tjuškat õlgadest. Et ennast võimalike rünnete eest kaitsta, võtsid politseiametnikud kätte

7 teleskoopnuiad. Seepeale haaras K. Härm V. Villemsonil seljatagant kinni ning hoidis teda turja

piirkonnast. Kui A. Semjonova oli sooritanud nuiaga löögi K. Härm’i parema reie piirkonda, et

viimane vabastaks oma haardest V. Villemsoni, haaras V.D käsivarrega ümber A. Semjonova kõri, nii et viimane ei saanud hingata, ja vedas teda 5-6 meetrit eemale.

D.N, M.H ja V.D ründasid V. Tjuškat, lüües teda korduvalt rusikatega keha

piirkonda. Kui V. Tjuška tegi teda füüsiliselt rünnanud T.T, D.N-i, V.D ja M.H

suunas 2-4 lööki teleskoopnuiaga, haaras K. Härm V. Tjuškal seljatagant küünarnuki

piirkonnast kätega kinni nii, et viimane ei saanud oma käsi kasutada. Sel ajal, kui K. Härm V. Tjuškat kinni hoidis, lõi M.H V. Tjuškat kahel korral rusikaga näo piirkonda, millest esimene

löök V. Tjuškat ei tabanud, teine löök tabas V. Tjuškat nina piirkonda. Saadud löögist tundis V.

Tjuška füüsilist valu ning löök põhjustas ninaluude murru. Kui V. Tjuška oli ennast K. Härmi haardest vabastanud, haaras M.H kahe käega kinni V. Tjuška teleskoopnuiast ja hakkas seda ära

tõmbama, mispeale V. Tjuška kukkus ja nui jäi M.H kätte. Koheselt tegi M.H

teleskoopnuiaga 2-3 lööki V. Tjuška suunas, kuid löögid ei tabanud. Samal ajal püüdsid D.N ja T.T korduvalt rusikatega lüüa H. Heili, kuid löögid ei tabanud. T.T lõi V. Villemsonile ühel korral rusikaga vastu põsesarna ja tõukas teda eemale. Saadud löögist tundis V. Villemson füüsilist valu ning tal tekkis silmalau ja silmaümbruse põrutus. Samal ajal püüdis V.D rusikaga lüüa V. Villemsoni, kuid löögid ei tabanud.

Ajal mil H. Heil liikus A. Semjonova poole, lõi T.T H. Heili ühel korral rusikaga

kukla piirkonda. Saadud löögist tundis H. Heil füüsilist valu. Seejärel hakkas H. Heil kõndima

politseisõidukite suunas, T.T, V.D ja D.N liikusid talle järele ning sõimasid teda. Kui V. Villemson läks olukorda rahustama ning lükkas D.N-i eemale, lõi D.N V. Villemsoni kahel korral rusikaga vastu selga. Kui J. Eek sisenes Lille tn 1 maja hoovi, ründas teda koheselt D.N, kes jooksis talle otsa ning püüdis teda pikali paisata. Seepeale võttis J. Eek D.N-i haardesse, surus pikali ning hoidsin teda kinni. Ajal mil J. Eek hoidis kinni D.N-i, jooksis temast mööda M.H, kes haaras J. Eeki

tugevalt vasakust õlast, mille tulemusel haare nõrgenes ning D.N suutis ennast vabastada. Seejärel lõi M.H J. Eeki seljatagant, nii et J. Eek kukkus. Kui J. Eek hakkas maast üles tõusma,

lõi M.H teda kahel korral jalaga näo piirkonda, millest esimene löök tabas J. Eeki vastu ülahuult ning teine vastu vasakut õlga. Saadud löökidest tundis J. Eek füüsilist valu ning tal tekkis huule ja suuõõne pindmine vigastus.

Mõne aja möödudes tuli M.H politseiautode juurde, kus seisid politseiametnikud. M.H olid süles aiateibad ning ta karjus tänaval viibivatele isikutele, et lööme need raisad maha, kuid rünne jäi lõpule viimata.

Kui H. Heil ja V. Villemson seisid politseisõidukite juures, siis püüdis K. Härm neid korduvalt rusikatega lüüa, kuid löögid ei tabanuid. Hetk hiljem, kui politseinikud olid autodesse istunud, püüdis V.D rünnata H. Heili ja V. Villemsoni, kuid rünne jäi lõpule viimata.

D.N-i tegu na on talle kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi vägivalla võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega.

23.10.2011 kella 00:10 kuni 00:30 vahel grupis koos T.T, M.H ja Teele

Tootsiga tungis valdaja H.M. tahte v xxxxxxxxx astaselt, jalgvärava eest äratõstmise teel, sisse xxxxxx xx x eramu aiaga piiratud hoovi.

D.N-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 3 järgi valdaja tahte vastaselt ebaseadusliku tungimisena

võõrale piirdega alale grupi poolt.

23.10.2011 kella 00:10 kuni 00:30 paiku, olles tunginud xxxxxxxx xxxxx xx x maja hoovi, grupis koos T.T ja M.H-ga xxxxxx xx x M.U , A.M ründasid majast väljunud

ja Ü.R., kes nõudsid nende lahkumist võõralt territooriumilt ja õigusrikkumiste lõpetamist. A.

8 T.T, M.H ja D.N t lõid korduvalt M. U rusikatega näo piirkonda, lükkasid ta pikali ning lõid samal ajal korduvalt keha piirkonda. Saadud löökidest tundis M. füüsilist valu. U.

Kui A. M küsis: „Mis toimub?“, siis T.T, M.H ja D.N tõukasid A. M , lõid .t teda pea piirkonda, lükkasid pikali ning seejärel lõid teda uuesti pea piirkonda. Löökidest tundis A. M.

U füüsilist valu.

Ajal, mil Ü. R kõndis maja hoovis, püüdis D.N teda korduvalt

xxxxxxx xxxxxxx x r

.ul

usikatega lüüa, kuid Ü. R õnnestus löökidest kõrvale põigata. V.D lükkas teda keelama tulnud kätega L.P. vastu rinda nii, et L. P. kaotas tasakaalu ja kukkus pikali, lõi pea vastu maad ning kaotas teadvuse.

D.N-i tegu on talle kvalifitseeritud rahu ja avaliku korra KarS § 263 p 1, 2, 4 järgi rikkumisena vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule ja grupi poolt.

M.H etluses selles, et tema grupis koos T.T on süüstatud kokkuleppemen , D.N-i, Tauno Liesmenti, V.D ja Karel Härmiga ründas 23.10.2011 kella 00:10 paiku Viljandi linnas, Lille tn 1 maja ees tänaval ametikohustusi täitvaid Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinikke Jüri Eeki, Viktor Tjuškat, Valdur Villemsoni, Anne Semjonovat ja Heget Heili, mis seisnes selles, et ajal mil

väljakutsele reageerinud politseiametnikud täitsid oma töökohustusi ja vestlesid avaliku korra

tagamiseks T.T, D.N-i ja M.H-ga , lähenes neile T. Liesment ning lükkas jõuga V.

Tjuškat õlgadest. Et ennast võimalike rünnete eest kaitsta, võtsid politseiametnikud kätte teleskoopnuiad. Seepeale haaras K. Härm V. Villemsonil seljatagant kinni ning hoidis teda turja

piirkonnast. Kui A. Semjonova oli sooritanud nuiaga löögi K. Härmi parema reie piirkonda, et

viimane vabastaks oma haardest V. Villemsoni, haaras V.D käsivarrega ümber A. Semjonova kõri, nii et viimane ei saanud hingata, ja vedas teda 5-6 meetrit eemale.

D.N, M.H ja V.D ründasid V. Tjuškat, lüües teda korduvalt rusikatega keha

piirkonda. , D.N-i Kui V. Tjuška tegi teda füüsiliselt rünnanud T.T , V.D ja M.H

suunas 2-4 lööki teleskoopnuiaga, haaras K. Härm V. Tjuškal seljatagant küünarnuki

piirkonnast kätega kinni nii, et viimane ei saanud oma käsi kasutada. Sel ajal, kui K. Härm V. Tjuškat kinni hoidis, lõi M.H V. Tjuškat kahel korral rusikaga näo piirkonda, millest esimene löök V. Tjuškat ei tabanud, teine löök tabas V. Tjuškat nina piirkonda. Saadud löögist tundis V.

Tjuška füüsilist valu ning löök põhjustas ninaluude murru. Kui V. Tjuška oli ennast K. Härmi haardest vabastanud, haaras M.H kahe käega kinni V. Tjuška teleskoopnuiast ja hakkas seda ära

tõmbama, mispeale V. Tjuška kukkus ja nui jäi M.H kätte. Koheselt tegi M.H

teleskoopnuiaga 2-3 lööki V. Tjuška suunas, kuid löögid ei tabanud. Samal ajal püüdsid D.N ja T.T korduvalt rusikatega lüüa H. Heili, kuid löögid ei tabanud. T.T lõi V. Villemson’ile ühel korral rusikaga vastu põsesarna ja tõukas teda eemale. Saadud löögist tundis V. Villemson füüsilist valu ning tal tekkis silmalau ja silmaümbruse põrutus. Samal ajal püüdis V.D rusikaga lüüa V. Villemsoni, kuid löögid ei tabanud.

Ajal mil H. Heil liikus A. Semjonova poole, lõi T.T H. Heili ühel korral rusikaga

kukla piirkonda. Saadud löögist tundis H. Heil füüsilist valu. Seejärel hakkas H. Heil kõndima politseisõidukite suunas, T.T, V.D ja D.N liikusid talle järele ning sõimasid teda. Kui V. Villemson läks olukorda rahustama ning lükkas D.N-i emale, lõi D.N V. Villemson e i kahel korral rusikaga vastu selga. Kui J. Eek sisenes xxxxx xx x a koheselt D.N, kes jooksis talle maja hoovi, ründas ted

otsa ning püüdis teda pikali paisata. Seepeale võttis J. Eek D.N-i haardesse, surus pikali ning hoidsin teda kinni. Ajal mil J. Eek hoidis kinni D.N-i, jooksis temast mööda M.H, kes haaras

J. Eeki tugevalt vasakust õlast, mille tulemusel haare nõrgenes ning D.N suutis ennast vabastada. Seejärel lõi M.H J. Eeki seljatagant, nii et J. Eek kukkus. Kui J. Eek hakkas maast üles tõusma, lõi M.H teda kahel korral jalaga näo piirkonda, millest esimene löök tabas J. Eeki vastu ülahuult ning teine vastu vasakut õlga. Saadud löökidest tundis J. Eek füüsilist valu ning tal tekkis huule ja suuõõne pindmine vigastus.

9

Mõne aja möödudes tuli M.H politseiautode juurde, kus seisid politseiametnikud. M.H olid süles aiateibad ning ta karjus tänaval viibivatele isikutele, et lööme need raisad maha, kuid rünne jäi lõpule viimata.

Kui H. Heil ja V. Villemson seisid politseisõidukite juures, siis püüdis K. Härm neid korduvalt rusikatega lüüa, kuid löögid ei tabanuid.

Hetk hiljem, kui politseinikud olid autodesse istunud, püüdis V.D rünnata H. Heili ja V. Villemsoni, kuid rünne jäi lõpule viimata.

M.H tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi vägivallana võimuesindaja

suhtes seoses tema

ametikohustuste täitmisega.

23.10.2011 kella 00:10 kuni 00:30 vahel grupis koos T.T, D.N-i ja Teele

Tootsiga tungis valdaja H.M xxxxxxxx tahte vastaselt, jalgvärava eest äratõstmise teel, sisse xxxxxxx xx x eramu aiaga piiratud hoovi.

M.H tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 3 järgi valdaja tahte vastaselt ebaseadusliku tungimisena

võõrale piirdega alale grupi poolt.

23.10.2011 kella 00:10 kuni 00:30 paiku, olles tunginud xxxxxxxxx xxxxxxx x maja hoovi, grupis koos T.T ja D.N-iga ründasid majast väljunud xxxxxxxx x M.U , A.M. ja

Ü.R. , kes nõudsid nende lahkumist võõralt territooriumilt ja õigusrikkumiste lõpetamist. T.T , M.H ja D.N lõid korduvalt M. rusikatega näo piirkonda, lükkasid ta pikali ning U. lõid samal ajal korduvalt keha piirkonda. Saadud löökidest tundis M. U füüsilist valu. .

Kui A. M. . küsis: „Mis toimub?“, siis T.T, M.H ja D.N tõukasid A. M , lõid teda pea . piirkonda, lükkasid pikali ning seejärel lõid teda uuesti pea piirkonda. Löökidest tundis A. M füüsilist valu.

Ajal, mil Ü. R kõndis Viljandis maja hoovis, püüdis D.N teda kordu . xxxxxx xx x valt rusikatega lüüa, kuid Ü. R õnnestus löökidest kõrvale põigata. .

V.D lükkas teda keelama tulnud kätega vastu rinda nii, et L. P L.P . kaotas tasakaalu ja kukkus pikali, lõi pea vastu maad ning kaotas teadvuse.

M.H tegu on talle kvalifitseeritud KarS § järgi rahu ja avaliku korra 263 p 1, 2, 4 rikkumisena vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule ja grupi poolt.

V.D on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema

grupis koos T.T , M.H, Tauno Liesmenti, D.N-i ja Karel Härmiga ründas 23.10.2011 kella 00:10 paiku Viljandi linnas, Lille tn 1 maja ees tänaval ametikohustusi täitvaid Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinikke Jüri Eeki, Viktor Tjuškat, Valdur Villemsoni, Anne Semjonovat ja Heget He i, mis seisnes selles, et ajal mil il väljakutsele reageerinud politseiametnikud täitsid oma töökohustusi ja vestlesid avaliku korra tagamiseks T.T, D.N-i ja M.H-ga, lähenes neile T. Liesment ning lükkas jõuga V.

Tjuškat õlgadest. Et ennast võimalike rünnete eest kaitsta, võtsid politseiametnikud kätte teleskoopnuiad. Seepeale haaras K. Härm V. Villemsonil seljatagant kinni ning hoidis teda turja

piirkonnast. Kui A. Semjonova oli sooritanud nuiaga löögi K. Härmi parema reie piirkonda, et

viimane vabastaks oma haardest V. Villemsoni, haaras V.D käsivarrega ümber A. Semjonova kõri, nii et viimane ei saanud hingata, ja vedas teda 5-6 meetrit eemale.

D.N, M.H ja V.D ründasid V. Tjuškat, lüües teda korduvalt rusikatega keha

piirkonda. Kui V. Tjuška tegi teda füüsiliselt rünnanud T.T, D.N-i , V.D ja M.H

suunas 2-4 lööki teleskoopnuiaga, haaras K. Härm V. Tjuškal seljatagant küünarnuki

piirkonnast kätega kinni nii, et viimane ei saanud oma käsi kasutada. Sel ajal, kui K. Härm V.

Tjuškat kinni hoidis, lõi M.H V. Tjuškat kahel korral rusikaga näo piirkonda, millest esimene löök V. Tjuškat ei tabanud, teine löök tabas V. Tjuškat nina piirkonda. Saadud löögist tundis V.

10

Tjuška füüsilist valu ning löök põhjustas ninaluude murru. Kui V. Tjuška oli ennast K. Härmi haardest vabastanud, haaras M.H kahe käega kinni V. Tjuška teleskoopnuiast ja hakkas seda ära

tõmbama, mispeale V. Tjuška kukkus ja nui jäi M.H kätte. Ko

heselt tegi M.H teleskoopnuiaga 2-3 lööki V. Tjuška suunas, kuid löögid ei tabanud. Samal ajal püüdsid D.N ja T.T korduvalt rusikatega lüüa H. Heili, kuid löögid ei tabanud. T.T lõi V. Villemsonile ühel korral rusikaga vastu põsesarna ja tõukas teda eemale.

Saadud löögist tundis V. Villemson füüsilist valu ning tal tekkis silmalau ja silmaümbruse põrutus. Samal ajal püüdis V.D rusikaga lüüa V. Villemsoni, kuid löögid ei tabanud.

Ajal mil H. Heil liikus A. Semjonova poole, lõi T.T H. Heili ühel korral rusikaga

kukla piirkonda. Saadud löögist tundis H. Heil füüsilist valu. Seejärel hakkas H. Heil kõndima politseisõidukite suunas, T.T, V.D ja D.N liikusid talle järele ning sõimasid teda. Kui V. Villemson läk stama ning lükkas D.N-i eemale, lõi D.N V. Villemsoni s olukorda rahu kahel korral rusikaga vastu selga. Kui J. Eek sisenes Lille tn 1 maja hoovi, ründas teda koheselt D.N, kes jooksis talle otsa ning püüdis teda pikali paisata. Seepeale võttis J. Eek D.N-i haardesse, surus pikali ning hoidsin teda kinni. Ajal mil J. Eek hoidis kinni D.N-i, jooksis temast mööda M.H, kes haaras J. Eeki

tugevalt vasakust õlast, mille tulemusel haare nõrgenes ning D.N suutis ennast vabastada. Seejärel lõi M.H J. Eeki seljatagant, nii et J. Eek kukkus. Kui J. Eek hakkas maast üles tõusma,

lõi M.H teda kahel korral jalaga näo piirkonda, millest esimene löök tabas J. Eeki vastu ülahuult ning teine vastu vasakut õlga. Saadud löökidest tundis J. Eek füüsilist valu ning tal tekkis

huule ja suuõõne pindmine vigastus.

Mõne aja möödudes tuli M.H politseiautode juurde, kus seisid politseiametnikud. M.H olid süles aiateibad ning ta karjus tänaval viibivatele isikutele, et lööme need raisad maha, kuid rünne jäi lõpule viimata.

Kui H. Heil ja V. Villemson seisid politseisõidukite juures, siis püüdis K. Härm neid korduvalt rusikatega lüüa, kuid löögid ei tabanuid. Hetk hiljem, kui politseinikud olid autodesse istunud, püüdis V.D rünnata H. Heili ja V. Villemsoni, kuid rünne jäi lõpule viimata.

V.D tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi vägivallana võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Tauno Liesmenti o tema grupis koos T.T n süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et

, M.H, , D.N-i V.D ja Karel Härmiga ründas 23.10.2011 kella 00:10 paiku Viljandi linnas, Lille tn 1 maja ees tänaval ametikohustusi täitvaid Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinikke Jüri Eeki, Viktor Tjuškat, Valdur Villemsoni, Anne Semjonovat ja Heget Heili, mis seisnes selles, et ajal mil väljakutsele reageerinud politseiametnikud täitsid oma töökohustusi ja vestlesid avaliku korra tagamiseks T.T, D.N-i ja M.H-ga, lähenes neile T. Liesment ning lükkas jõuga V.

Tjuškat õlgadest. Et ennast võimalike rünnete eest kaitsta, võtsid politseiametnikud kätte teleskoopnuiad. Seepeale haaras K. Härm V. Villemsonil seljatagant kinni ning hoidis teda turja

piirkonnast. Kui A. Semjonova oli sooritanud nuiaga löögi K. Härmi parema reie piirkonda, et

viimane vabastaks oma haardest V. Villemsoni, haaras V.D käsivarrega ümber A. Semjonova kõri, nii et viimane ei saanud hingata, ja vedas teda 5-6 meetrit eemale.

D.N, M.H ja V.D ründasid V. Tjuškat, lüües teda korduvalt rusikatega keha

piirkonda. Kui V. Tjuška tegi teda füüsiliselt rünnanud T.T, D.N-i , V.D ja M.H

suunas 2-

4 lööki teleskoopnuiaga, haaras K. Härm V. Tjuškal seljatagant küünarnuki

piirkonnast kätega kinni nii, et viimane ei saanud oma käsi kasutada. Sel ajal, kui K. Härm V. Tjuškat kinni hoidis, lõi M.H V. Tjuškat kahel korral rusikaga näo piirkonda, millest esimene löök V. Tjuškat ei tabanud, teine löök tabas V. Tjuškat nina piirkonda. Saadud löögist tundis V.

Tjuška füüsilist valu ning löök põhjustas ninaluude murru. Kui V. Tjuška oli ennast K. Härmi haardest vabastanud, haaras M.H kahe käega kinni V. Tjuška teleskoopnuiast ja hakkas seda ära

11

tõmbama, mispeale V. Tjuška kukkus ja nui jäi M.H kätte. Koheselt tegi M.H

teleskoopnuiaga 2-3 lööki V. Tjuška suunas, kuid löögid ei tabanud. Samal ajal püüdsid D.N ja T.T korduvalt rusikatega lüüa H. Heili, kuid löögid ei tabanud. T.T lõi V. Villemsonile ühel korral rusikaga vastu põsesarna ja tõukas teda eemale. Saadud löögist tundis V. Villemson füüsilist valu ning tal tekkis silmalau ja silmaümbruse põrutus. Samal ajal püüdis V.D rusikaga lüüa V. Villemsoni, kuid löögid ei tabanud.

Ajal mil H. Heil liikus A. Semjonova poole, lõi T.T H. Heili ühel korral rusikaga

kukla piirkonda. Saadud löögist tundis H. Heil füüsilist valu. Seejärel hakkas H. Heil kõndima politseisõidukite suunas, T.T, V.D ja D.N liikusid talle järele ning sõimasid teda. Kui V. Villemson läks olukorda rahustama ning lükkas D.N-i eemale, lõi D.N V. Villemsoni kahel korral rusikaga vastu selga. Kui J. Eek sisenes xxxxx xx x es jooksis talle otsa maja hoovi, ründas teda koheselt D.N, k ning püüdis teda pikali paisata. Seepeale võttis J. Eek D.N-i haardesse, surus pikali ning hoidsin teda kinni. Ajal mil J. Eek hoidis kinni D.N-i, jooksis temast mööda M.H, kes haaras J. Eeki

tugevalt vasakust õlast, mille tulemusel haare nõrgenes ning D.N suutis ennast vabastada. Seejärel lõi M.H J. Eeki seljatagant, nii et J. Eek kukkus. Kui J. Eek hakkas maast üles tõusma,

lõi M.H teda kahel korral jalaga näo piirkonda, millest esimene löök tabas J. Eeki vastu ülahuult ning teine vastu vasakut õlga. Saadud löökidest tundis J. Eek füüsilist valu ning tal tekkis huule ja suuõõne pindmine vigastus.

Mõne aja möödudes tuli M.H politseiautode juurde, kus seisid politseiametnikud. M.H olid süles aiateibad ning ta karjus tänaval viibivatele isikutele, et lööme need raisad maha, kuid rünne jäi lõpule viimata.

Kui H. Heil ja V. Villemson seisid politseisõidukite juures, siis püüdis K. Härm neid korduvalt rusikatega lüüa, kuid löögid ei tabanuid.

Hetk hiljem, kui politseinikud olid autodesse istunud, püüdis V.D rünnata H. Heili ja V. Villemsoni, kuid rünne jäi lõpule viimata.

Tauno Liesmenti tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi vägivallana võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Karel Härm on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema i grupis koos T.T,

M.H, , D.N-i ja Tauno Liesment V.D iga ründas 23.10.2011 kella 00:10

paiku Viljandi linnas, Lille tn 1 maja ees tänaval ametikohustusi täitvaid Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinikke Jüri Eeki, Viktor Tjuškat, Valdur Villemsoni, Anne Semjonovat ja Heget Heili, mis seisnes selles, et ajal mil väljakutsele reageerinud politseiametnikud täitsid oma töökohustusi ja vestlesid avaliku korra

tagamiseks T.T, D.N-i ja M.H-ga , lähenes neile T. Liesment ning lükkas jõuga V.

Tjuškat õlgadest. Et ennast võimalike rünnete eest kaitsta, võtsid politseiametnikud kätte teleskoopnuiad. Seepeale haaras K. Härm V. Villemsonil seljatagant kinni ning hoidis teda turja

piirkonnast. Kui A. Semjonova oli sooritanud nuiaga löögi K. Härmi parema reie piirkonda, et

viimane vabastaks oma haardest V. Villemsoni, haaras V.D käsivarrega ümber A.

Semjonova kõri, nii et viimane ei saanud hingata, ja vedas teda 5-6 meetrit eemale.

D.N, M.H ja V.D ründasid V. Tjuškat, lüües teda korduvalt rusikatega keha

piirkonda. , D.N-i Kui V. Tjuška tegi teda füüsiliselt rünnanud T.T , V.D ja M.H

suunas 2-4 lööki teleskoopnuiaga, haaras K. Härm V. Tjuškal seljatagant küünarnuki

piirkonnast kätega kinni nii, et viimane ei saanud oma käsi kasutada. Sel ajal, kui K. Härm V. Tjuškat kinni hoidis, lõi M.H V. Tjuška korral rusikaga näo piirkonda, millest esimene t kahel löök V. Tjuškat ei tabanud, teine löök tabas V. Tjuškat nina piirkonda. Saadud löögist tundis V.

Tjuška füüsilist valu ning löök põhjustas ninaluude murru. Kui V. Tjuška oli ennast K. Härmi haardest vabastanud, haaras M.H kahe käega kinni V. Tjuška teleskoopnuiast ja hakkas seda ära

tõmbama, mispeale V. Tjuška kukkus ja nui jäi M.H kätte. Koheselt tegi M.H

12 teleskoopnuiaga 2- ja 3 lööki V. Tjuška suunas, kuid löögid ei tabanud. Samal ajal püüdsid D.N T.T korduvalt rusikatega lüüa H. Heili, kuid löögid ei tabanud. T.T lõi V. Villemsonile ühel korral rusikaga vastu põsesarna ja tõukas teda eemale. Saadud löögist tundis V. Villemson füüsilist valu ning tal tekkis silmalau ja silmaümbruse põrutus. Samal ajal püüdis V.D rusikaga lüüa V. Villemsoni, kuid löögid ei tabanud.

Ajal mil H. Heil liikus A. Semjonova poole, lõi T.T H. Heili ühel korral rusikaga

kukla piirkonda. Saadud löögist tundis H. Heil füüsilist valu. Seejärel hakkas H. Heil kõndima politseisõidukite suunas, T.T, V.D ja D.N liikusid talle järele ning sõimasid teda. Kui V. Villemson läks olukorda rahustama ning lükkas D.N-i eemale, lõi D.N V. Villemsoni kahel korral rusikaga vastu selga. Kui J. Eek sisenes Lille tn 1 maja hoovi, ründas teda koheselt D.N, kes jooksis talle otsa ning püüdis teda pikali paisata. Seepeale võttis J. Eek D.N-i haardesse, surus pikali ning hoidsin teda kinni. Ajal mil J. Eek hoidis kinni D.N-i, jooksis temast mööda M.H, kes haaras J. Eeki

tugevalt vasakust õlast, mille tulemusel haare nõrgenes ning D.N suutis ennast vabastada. Seejärel lõi M.H J. Eeki seljatagant, nii et J. Eek kukkus. Kui J. Eek hakkas maast üles tõusma,

lõi M.H teda kahel korral jalaga näo piirkonda, millest esimene löök tabas J. Eeki vastu

ülahuult ning teine vastu vasakut õlga. Saadud löökidest tundis J. Eek füüsilist valu ning tal tekkis huule ja suuõõne pindmine vigastus.

Mõne aja möödudes tuli M.H politseiautode juurde, kus seisid politseiametnikud. M.H olid süles aiateibad ning ta karjus tänaval viibivatele isikutele, et lööme need raisad maha, kuid rünne jäi lõpule viimata.

Kui H. Heil ja V. Villemson seisid politseisõidukite juures, siis püüdis K. Härm neid korduvalt rusikatega lüüa, kuid löögid ei tabanuid.

Hetk hiljem, kui politseinikud olid autodesse istunud, püüdis V.D rünnata H. Heili ja V. Villemson

i, kuid rünne jäi lõpule viimata.

Karel Härmi tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 jä vägivalla võimuesindaja rgi na suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega.

2.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kaitsjad d eppe juurde. ja prokurör jäi sõlmitud kokkul

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus tuvastas eseme asjaolud on selged ning kriminaalasja menetlemisel, et tõendamis süüdistatavad tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS § t KrMS § 189 lg -s 175. Vastaval -le 1 kohtueelses

menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud 1 p kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. § 4 lg 3 p Vastavalt

riigi õigusabi seaduse -le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses.

13

Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega koos hilisemate muudatusega on

kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi sutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord o .

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud T.T hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 57,53 eurot.

Süü kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud distatava D.N-i hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 57,53 eurot.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud M.H hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 57,53 eurot.

Süüdistatava V.D kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 19,18 eurot. V.D riigi õig kaitsja Katrin Tamre on esitanud kohtule usabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise on osutatud õigusabi eest taotletav

taotluse, mille kohaselt õigusabi tasu suurus 19,20 eurot.

Esitatud taotlus

sed ja vastavuses kehtestatud riigi es märgitud andmed on usaldusväär õigusabi tasumääradega. R tasu 19,20 eurot tuleb arvestada advokaat Katrin Tamrele. iigi õigusabi

Süüdistatava Karel Härmi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna ja õigusabi osutami 134,33 eurot sel kantud kulud 51,14 eurot, kokku 185,47 eurot.

Karel Härmi riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude kaitsja Otto Preem on esitanud kohtule hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise on osutatud õigusabi eest taotletav

taotluse, mille kohaselt õigusabi tasu suurus 390,29 eurot.

Esitatud taotlus

sed ja vastavuses kehtestatud riigi es märgitud andmed on usaldusväär õigusabi tasumääradega ja riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise määradega.

R tasu kulud 390,29 eurot tuleb arvestada iigi õigusabi ja riigi õigusabi osutamisel kantud advokaat Otto Preemile.

KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdimõistetult väljamõistetavaks

menetluskuludeks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 508,73 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt § 224 l määratud on menetluskuluks vastavalt KrMS g-le 5 kaitsja poolt 1) kaitsealusele T.T-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 9,32 eurot; – 2) kaitsealusele D.N-ile kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot; – 3) kaitsealusele M.H-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot; – 4) kaitsealusele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot; V.D-le –

5) kaitsealusele Tauno Liesment kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 ile – eurot. 6) kaitsealusele Karel Härmile kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot. – KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 8,10 eurot. –

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab üüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi -le 1 s -

mõistetu riminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määra ning k takse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik,

siis ning

murdosana väljendatult erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku.

Vastavalt KrMS § 180 lg enetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist 3 m

seisundit ja resotsi iseerumise - al väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdi mõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse

kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

14 Arvestades Karel Härmi varalist seisundit on põhjendatud vähendada temalt väljamõistetavat sundraha.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tul välja mõista eb T.T-lt

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 eurot, 57,53 eurot ja koopia tegemise õigusabi tasu te kulu 9,32 eurot - riigieelarve tuludesse.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb D.N-ilt välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 eurot, tasu 57,53 eurot ja koopiate tegemise õigusabi kulu 0,45 eurot - riigieelarve tuludesse.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb M.H-lt välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 eurot, tasu 57,53 eurot ja koopiate tegemise õigusabi kulu 0,45 eurot - riigieelarve tuludesse.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb V.D-lt välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 eurot, tasu 38,38 eurot, postikulud 2,70 eurot õigusabi ja koopiate tegemise kulu 0,45 eurot - riigieelarve tuludesse.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Tauno Liesment välja mõista ilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 eurot, postikulud 2,70 eurot koopiate tegemise kulu ja 0,45 eurot - riigieelarve tuludesse.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Karel Härm välja mõista ilt

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 100 eurot, tasu 508,73 eurot, postikulud 2,70 õigusabi eurot ja koopiate tegemise kulu 0,45 eurot - riigieelarve tuludesse.

Vastaval - - t KrMS § 189 lg le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS § – -de 383 392).

4.

Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

Süüdistatavatele T.T , D.N ja M.H

tõkenditena kohaldatud

vahistamine jätta muutmata ja süüdistatavatele Tauno Liesment ja Karel Härm tõkenditena kohaldatud

elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada.

Kriminaalasja juures olevad asitõendid: 1) CD-plaat, millel Mati Ustavi poolt

mobiiltelefoniga tehtud videosalvestis 23.10.2011 Viljandis Lille tänaval toimunust; 2) -plaat CD 23.10.2011 tehtud kõnedega hädaabinumbrile 110 ning Ester raadioside salvestusega § tuleb KrMS 126 3 p 1 alusel lg jätta kriminaalasja juurde. T.T on kahtlustatavana kinni peetud 23. oktoobril 2011 ja tõkendina vahistamine

on talle kohaldatud 24. oktoobril 2011. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel mõistetud vangistus vangistuse aja hulka ja lugeda T.T vangistuse kandmise alguseks 23. oktoober 2011. D.N on kahtlustatavana kinni peetud 23. oktoobril 2011 ja tõkendina vahistamine

on talle kohaldatud 24. oktoobril 2011. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel mõistetud vangistus vangistuse aja hulka ja lugeda D.N vangistuse kandmise alguseks 23. oktoober 2011. M.H on kahtlustatavana kinni peetud 23. oktoobril 2011 ja tõkendina vahistamine on

talle kohaldatud 24. oktoobril 2011. vangistus KarS § 68 kohaselt arvatakse eel mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda M.H vangistuse kandmise alguseks 23. oktoober 2011.

V.D on kahtlustatavana kinni peetud , seega on V.D 23.-24.10.2011 viibinud eelvangistuses vangistus karistusaja hulka, kus- 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel

juures ühele eel äevale vastab üks vangistuspäev. Seoses V.D-le KarS § 74 vangistusp

kohaldamisega, tuleb eelvangistuses oldud aeg arvestada kantud karis 2 päeva tusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda V.D vangistus 11 kuud 28 päeva. kandmata karistuseks

Tauno Liesment on kahtlustatavana kinni peetud 23.-24.10.2011, seega on Tauno Liesment viibinud eelvangistuses vangistus karistusaja hulka, kus- 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. Seoses T vangistus auno Liesment

ile KarS § 73

kohaldamisega, tuleb eelvangistuses oldud aeg arvestada kantud karis 2 päeva tusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda Tauno Liesment kandmata karistuseks . il vangistus 11 kuud 28 päeva Karel Härm on kahtlustatavana kinni peetud , seega on Karel Härm viibinud 23.-24.10.2011

eelvangistuses vangistus karistusaja hulka, kusjuures 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel

15

ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. Seoses Karel Härm KarS § 74 vangistus ile

kohaldamisega, tuleb eelvangistuses oldud aeg arvestada kantud karis 2 päeva tusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda Karel Härm vangistus 11 kuud 28 päeva il kandmata karistuseks .

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. -

Kalev Kuningas

Kohtunik