4-11-2008/29 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-11-2008

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2012.a Pärnu Väärteoasja number 4-11-2008 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli Kaljula Väärteoasi

F.T kaebus Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu

politseijaoskonna patrullteenistuse väärteomenetleja Keity

Liivakivi" poolt 02.05.2011.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,11,001025 Liiklusseaduse § 74 22 lg 3,5 järgi

Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitajana

kaebuse esitaja kaitsjana

kohtuvälise menetleja ametnikuna

F.T (ik xxx, elukoht xxx) vandeadvokaat Priit Tartu

Politseija Piirivalveameti Lääne Politseiprefektuuri Pärnu

politseijaoskonna patrullteenistuse väärteomenetleja Keity Liivakivi

RESOLUTSIOON Juhindudes LS § 7422lg 3, 5; KarS § 47, § 56 lg 1 ning VTMS § 2, § 132, § 133 135, § 202 lg 3 kohus - otsustas

1. kaebus rahuldamata. Jätta F.T

2. Jätta Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse

väärteomenetleja Keity Liivakivi" poolt 02.05.2011.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,11,001025 muutmata.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a- -le le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a

221023778606 Swedbank (viitenumber 10220095882087. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Liiklusseaduse §127 kohaselt, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise,

äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 21.05.2012.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 21.05.2012.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 08.06.2012 .a.

Edasikaebamise kord

4-11-2008 2 (5)

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik

02.05.2011.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseijaoskonna väärteomenetleja Keity

Liivakivi' poolt väärteoprotokoll nr AB1197871 selle kohta, et 07.04.2011.a kella 22:32 ajal Tallinn- Pärnu Ikla 137.8 km juhtis F.T mootorsõidukit (Volvo S80, reg nr ) sõidukiirusega 176+/ - xxx xxx -7

km/h. Suurim kiirus, mis on lubatud antud teelõigul, on 90 km/h, seega juht ületas asulavälisel teel

suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 79 km/h. Sõidukiirus on mõõdetud kiiruskaameraga nr PSS638233. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 47 lg 1 nõudeid pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422

lg 3 järgi. 02.05.2011.a üldmenetluse otsusega nr 2670,11,001025 on määratud F.T-le kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7422

lg 3 alusel karistuseks rahatrahv 140 trahviühiku ulatuses, so 8400 krooni (536.86 eurot) ja LS § 74 22 lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

Kaebuse sisu

30.05.2011.a esitas F.T kaitsja (esialgne kaebus 18.05.2011.a) Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks täies ulatuses. Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd tema poolt väidetavalt toime pandud LE rikkumine kiiruse ületamine üle 40 - km/h, ei ole usaldusväärsete tõenditega tõendatud ja esineb põhjendatud kahtlus, et tuleb väärteomenetlus lõpetada.

02.05.2011.a üldmenetluse otsuses nr 2670,11,001025 ei ole protokollile viidates ega ka väärteo

kirjelduses märgitud mootorsõidukit, mida juhtides väidetavalt väärtegu toime pandi. Antud väärteo

puhul, kus tegemist on väidetavalt kiiruskaameraga fikseeritud lubatud kiiruse ületamisega, ei ole võimalik väärteo koosseisu isiku suhtes lugeda tuvastatuks ilma, et oleks individualiseeritud konkreetne

mootorsõiduk. Kaebuse esitaja ei nõustu ka sellega, et kohtuväline menetleja on jätnud rahuldamata

taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, kuna menetleja arvates ei saa sõidukiirust tuvastada tunnistaja ütlustega.

Lisaks ei ole väidetav väärtegu tõendatud ka usaldusväärsete tõenditega. Kaebuse esitaja seab kahtluse

alla kiirusmõõtesüsteemi vastavuse kehtestatud nõuetele ja korrasoleku väidetava kiiruseületamise momendil, kuna ei pea piisavaks asja juures olevaid materjale tõendamaks seadme vastavust nõuetele. Juhindudes VTMS § 19 lg 1 p 1 taotleb kaebuse esitaja tema suhtes koostatud väärteootsuse tühistamist täies ulatuses ning väärteomenetluse lõpetamist.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseijaoskonna korrakaitsebüroo konstaabel Keity Liivakivi oma 16.06.2011.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:

Menetlusaluse isiku kaitsja on kohtule esitatud kaebuses välja toonud, et vaidlustatav otsus ei vasta väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 74 sätestatule. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaitsjaga ning leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse sisu vastab VTMS § 74 sätestatud tingimustele.

Kaebuse kohaselt ei vasta üldmenetluses tehtud otsus VTMS § 74 sätestatud nõuetele seetõttu et

väärteokirjelduses ega ka otsuse resolutsioonis ei ole märgitud, kes pani väärteo toime ja kellele on karistus määratud. Kohtuvälise menetleja otsuse sissejuhatavas osas on märgitud § 74 lg 1 p 1-4 andmed ja nende hulgas on ka menetlusaluse isiku nimi ja muud isiku andmed. Seega on kaebuses esitatud väide kohut eksitav.

Kaebuse kohaselt ei ole otsuses protokollile viidates ega ka väärteo kirjelduses märgitud mootorsõidukit,

mida juhtides väidetavalt väärtegu toime pandi. Väärteoasja materjalide juures olevatelt fotodelt ori

selgesti eristatav kiiruseületamisel kasutatud mootorsõiduki registreerimisnumber, seega on konkreetne

mootorsõiduk identifitseeritav, millega lubatud suurimat sõidukiirust ületati. Samuti on mootorsõiduki

andmed, millega lubatud sõidukiirust ületati, kirjas väärteoprotokollis. Otsuse sissejuhatavas osas on viide 07.04.2011. a koostatud väärteoprotokollile, mis oli aluseks otsusele väärteoasjas nr 2670,11,001025.

4-11-2008 3 (5)

Menetlusaluse isiku kaitsja seab kahtluse alla kiirusmõõtesüsteemi vastavuse kehtestatud nõuetele ja

seega ka korrasoleku väidetava kiiruseületamise momendil. Maanteeameti päringu vastusest nähtub, et kiirusemõõtesüsteem tähisega PSS638233 oli 23.12.2010 kella 22.32 ajal igati nõuetekohaselt töökorras

ning taadeldud 13.08.2010. a. Liiklusseaduse § 46 lg l 5

kohaselt on statsionaarse automaatse

kiirusmõõtesüsteemi andmekogu vastutav töötleja Maanteeamet Kuna käesoleval juhul ei ole pädevaks mõõtjaks Lääne Prefektuur vaid Maanteeamet, siis kohtuväline menetleja teeb kohtule ettepaneku kaasata

kohtumenetlusse Maanteeameti esindaja, kellel on ka juurdepääs statsionaarse automaatse kiirusmõõtesüsteemi andmekogu originaalfailidele.

Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja F.T kaebus rahuldamata.

Hilisem menetluskäik Pärnu Maakohtu otsusega 03.10.2011 a. jäeti F.T kaebus rahuldamata, kuna kohus leidis, et ei ole alust kahelda ki toime pannud irusmõõtevahendi näidu usaldusväärsuses. Kohtu hinnangul on F.T väärteorikkumised LS § 7422 lg 1 ja § 7424 lg 5 järgi ning selle eest talle kohaldatud karistus, rahatrahv

140 trahviühikut ehk 536.86 eurot ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks vastab

toimepandud teo raskusele. Samuti on karistuse kohaldamisel põhjendatult arvestatud seda, et F.T

käitumises puuduvad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud ning teda on varem

ajavahemikus 17.05.2004 a. kuni 23.12.2010 a. karistatud väärtegude toimepanemise eest kokku 37.-l korral, enamikul juhtudel liiklusalaste rikkumiste eest. 15.03.2012 a. Riigikohtu otsusega 3-1-1-17-12 tühistati Pärnu Maakohtu otsus väärteomenetluse olulise rikkumise tõttu VTMS § 150 lg 2 alusel, kuna kohus rajas oma otsuse oletustele. Riigikohtu hinnangul ei ole kohus hinnanud, kas konkreetses väärteoasjas tuvastatud asjaoludel on mõõtetulemus jälgitav. Kohus ei ole pööranud tähelepanu ka sellele, kas mõõtetulemus on saavutatud kiirusmõõtevahendi kasutamisel

tüübikinnituses märgitud kasutustingimustel. Eeltoodust tulenevalt saadeti väärteoasi kohtule uueks arutamiseks. Samas on Riigikohus märkinud, et käesoleva väärteoasja väärteoprotokoll ning kohtuvälise menetleja otsus on koostatud nõuetekohaselt.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 16.05.2012 a. toimunud uuel kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde. Kaitsja leidis, et on ikkagi alus F.T-le määratud karistust mitte lugeda seaduslikuks ja põhjendatuks

ning seadis kahtluse alla kiirusmõõteseadme vastavuse kehtestatud nõuetele ja korrasoleku väidetava kiiruseületamise momendil. Kaitsja hinnangul ei ole kinnitust leidnud, kas kiirust mõõdeti just PoliScan

M 1 vahendiga ning kas sellele on väljastatud tüübikinnitus. Mõõtevahend peab olema korras ning kandma märgiseid. Antud juhul ei ole tõendatud kas mõõtevahendil märgised olid.

Kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, kuna

mõõteriistaga 638233 fikseeriti sõiduki sõidukiiruseks 176 km/h. Mõõtevahend on MõõteS § 10 lg 4 alusel 09.09.2010 a. ja 03.10.2010 a. ekspertiisiaktide kohaselt tunnistatud taadelduks ning TJA poolt on

väljastatud tüübikinnitus. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse - lahendamisel. VTMS § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. -

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte seletused, samuti uurinud täiendavaid kirjalikke tõendeid, on jätkuvalt seisukohal, et F.T kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

Kohus jääb juba varem oma 03.10.2011 a. kohtuotsuses väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt väärteoasjas puudub vaidlus selles osa Pärnu – s, kes juhtis 23.12.2010 a. kella 22.32 ajal Tallinn - Ikla

maanteel mootorsõidukit Volvo S80, riiklik reg. nr. xxx xxx, kuna kaebaja on tunnistanud, et mootorsõidukit juhtis tema. Lisaks kaebajale viibisid sõidukis veel kaassõitjatena J T ja T R. Väärteoasja esmasel kohtulikul arutamisel vaidlustas kaebaja kiirusemõõteseadme usaldusväärsuse ning leidis, et sellisel määral kiiruse ületamist (kiiruseks fikseeriti 176 +-7 km/h) ei toimunud ega ei saanudki toimuda. Sama seisukoha juurde jäi kaebaja ka väärteoasja teistkordsel kohtulikul arutamisel.

4-11-2008 4 (5)

Vastukaaluks kiirusemõõteseadme fikseeritule on sõidukit juhtinud kaebaja F.T ning kohtuistungil ütlusi andnud, kaassõitjatena sõidukis viibinud J kinnitanud, et kiirust küll ületati, T ja T R,

mille fikseeris ka kiirusemõõteseade sõiduki pildistamisega, kuid kõik nad vaatasid seejärel kiiruse

sõiduki spidomeetrit, mis fikseeris kiiruseks 110 - 120 km/h. Samuti on kaebaja ning tunnistajad kinnitanud, et teeolud sõidu ajal (libedus, värskelt sadanud lumi teel ning ka pimedus) ei võimaldanudki sellise kiirusega sõita nagu fikseeris kiirusemõõteseade.

Pärnu Maakohus jääb oma seisukoha juurde, mille kohaselt on kiirusemõõtevahendi poolt fikseeritud näidud usaldusväärsed. Maanteele paigaldatud kiirusemõõteseadet tuleb lugeda mõõtevahendiks, mille kasutamist reguleerib mõõteseadus. MõõteS § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud

pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus,

kui mõõtetulemuste alusel määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Käesolevas väärteoasjas on kaebajale F.T-le kohaldatud väärteokaristust, samuti on temal piiratud eriõigust, ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. MõõteS § 5 lg 1 ja LS § 199 lg 1 p 4 ja lg 6 tuleneb, et

statsionaarse automaatse kiirusmõõtesüsteemi mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, kui kasutatakse taadeldud mõõtevahendit. MõõteS § 7 lg 2 p 4 kohaselt peab kiirusmõõtevahend enne kasutusele võtmist läbima legaalmetroloogilise ekspertiisi. Tehnilise järelevalve amet (TJA) väljastab mõõtevahendi kohta, mis on saanud ekspertiisil positiivse tulemuse Eesti siseriikliku tüübikinnitustunnistuse. Kui mõõtevahend on kantud mõõteseaduse § 7 lg 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse

ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste täitmisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel

kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatlemiskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest.

MõõteS § 7 lg 3 kohaselt kehtestab majandus ja kommunikatsiooniminister mõõteseaduse § 7 lg 1 - loetletud kasutusaladest tulenevalt kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite

nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad (nn. metroloogilise kontrolli nimistu).

Eelnimetatud nimistu (lisa 1 p 8.2) kohaselt kuuluvad liiklusjärelevalve kiirusmõõturid metroloogilise

kontrolli liigi ja menetluse poolest alajaotusesse ST 2, milliste puhul on kohustuslik siseriiklikku tüübikinnistustunnistust omava mõõtevahendi esmataatluse läbimine. Liiklusseaduse § 46 lg l 5 kohaselt

on statsionaarse automaatse kiirusemõõtesüsteemi andmekogu vastutav töötleja Maanteeamet.

Maanteeameti vastusest päringule (väärteotoimik tl. 14) nähtuvalt on vaidlusalune kiirusmõõtesüsteem

Tallinn - - Pärnu Ikla maantee 137,8 kilomeetril Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas, Reiu külas töökorras ning seda on taadeldud 13.08.2010 a. Saksamaal Hesseni Liidumaa legaalmetroloogiaasutuses, mille kohta on väljastatud ka taatlustunnistus nr. 8-642-10. Nimetatud taatluse kehtivusajaks on 1 aasta

seega 13.08.2011 a. Kuivõrd vaidlustatud väärteorikkumine leidis aset 23.12.2010 a., jäi see

kiirusemõõtevahendi taatluse kehtivusaja sisse, millest järeldub, et mõõtevahend oli taadeldud ning

töökorras. Alajaotuse ST 2 kohaselt väljastab kohustusliku siseriikliku tüübikinnitustunnistuse mõõtevahendile TJA, milline on kohustuslik ning ilma milleta ei saa kiirusemõõturit töökorda paigaldada. Käesolevas väärteoasjas on Riigikohus oma lahendis 3-1-1-17-12 p. 8.4 kohaselt osundanud, et kohus ei ole kontrollinud, kas 13.08.2010 a. Saksamaal legaalmetroloogiaasutuses taadeldud kiirusmõõtevahendile

on väljastatud ka tüübikinnitustunnistus. Kohus asus mõõtevahendile esitatud tehnilisi nõudeid kontrollimata seisukohale, et talvine ilm mõjutas mõõtevahendit niivõrd, et selle tagajärjel saadi olulisel määral valed mõõtetulemused. Riigikohtu hinnangul rajanes kohtuotsus seetõttu oletustel. TJA poolt koostatud legaalmetroloogilise ekspertiisi aktide nr. 6.13-6/10-0454-28 09.09.2010 a. (t.l. 107)

ja nr. 6.13-6/11-0055-65 03.10.2011 a. (t.l. 116) põhjal on legaalmetroloogilise ekspertiisi läbiviinud

eksperdi arvamusega tuvastatud, et käesolevas väärteoasjas mõõtevahendina kasutatud

laserkiirusmõõtevahend PoliScan M1 nr. 638233 on tunnistatud MõõteS § 10 lg 4 alusel taadelduks. Taadelduks tunnistamise käigus on taatlustunnistusele ja mõõtevahendile paigaldatud taatlusmärgis. TJA

poolt on laser-kiirusmõõtesüsteemidele PoliScan (speed) ja PoliScan (speed) M1 väljastatud legaalmetroloogilise ekspertiisi põhjal 01.10.2009 a. mõõtevahendi siseriiklik tüübikinnitustunnistus TJA 6.13-3/12.08.09, milline kehtib kuni 23.06.2016 a. (t.l. 93).

Eeltoodust järeldub, et kiiruse mõõtmisel kasutatud kiirusmõõtevahendil Poliscan M1 nr. 638233 oli väärteo toimepanemise ajal 23.12.2010 a. olemas kehtiv tüübikinnitustunnistus, samuti oli mõõtevahend MõõteS § 10 lg 4 kohaselt taadeldud ning sellele oli paigaldatud taatlusmärgis.

4-11-2008 5 (5) Metroloogilise kontrolli nimistu lisa 1 p 8.2 kohaselt on kiirusemõõtevahendi veapiir taatlemise kaudsel meetodil laboritingimustes kiirustel üle 100 km/h + 1% mõõtevahendi näidust. Sellest tulenevalt on ka -

sõiduki kiiruse fikseerimisel arvestatud võimaliku veaga +- 7 km/h. Nimetatud vea sisse arvatakse ka ilmatingimustest tulenevad mõõtmistulemuste mõjutused. Sellest tulenevalt ei ole alust arvata, et talvine

ilm mõjutas nii olulisel määral mõõtevahendit, et selle tagajärjel fikseeriti olulisel määral valed mõõtmistulemused.

Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et ei ole alust kahelda kiirusemõõtevahendi korrashoius

23.12.2010 a. ning selle mõõtmistulemuste usaldusväärsuses. Kohus ei pea ka põhjendatuks kaebaja

vastuväiteid selle kohta nagu ei oleks mõõdetud kiirusega, 176 km/h +- 7 km/h talvistes teeoludes

võimalik liigelda, kuna liigeldi sõidukiga Volvo S80, milline on talvisteks tingimustes liiklemiseks turvaline. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus ka usaldusväärseks tunnistajate J ütlusi selle kohta, et sõiduki T ja T R kiirus oli mõõdetud kiirusest oluliselt väiksem, 110-120 km/h. Lähtudes eeltoodust asus kohus seisukohale, et kaebaja F.T, juhtides mootorsõidukit

eelnimetatud kiirusega rikkus Liiklusseaduse § 47 lg 1, mille kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. Ületades mootorsõidukijuhina kiirusega 176 km/h +- 7 km/h lubatud suurimat sõidukiirust üle 40 km/h on kaebaja selline tegevus kvalifitseeritav siis kehtinud LS § 7422 lg 3 järgi.

Subjektiivsest küljest on eelnimetatud tegevus käsitletav teo toimepanemisena vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi, kuivõrd niivõrd olulisel määral kiirust ületades sõidukit juhtides oli isik teadlik, et ta teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, tahtis või vähemalt möönas seda. Kohus ei tuvastanud, et kohtuvälise menetleja poolt oleks väärteomenetluse käigus toimepandud VTMS § 150 ettenähtud väärteomenetluse olulisi rikkumisi.

Kohtuvälise menetleja poolt on F.T 02.05.2011 a. väärteoasja otsusega nr. 2670,11,001025

karistatud rahatrahviga 140 trahviühiku ulatuses summas 8400 krooni (536.86 eurot) ning kohaldatud

lisaks sellele Liiklusseaduse § 7422

lg 5 ettenähtud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuleb arvestada nii karistust kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Väärteoasja menetlusega on kindlaks tehtud, et F.T poolt on toime pandud õigusrikkumine lubatust suurima kiiruse ületamisega olulisel määral. Kohtu hinnangul on tegemist ohtliku õigusrikkumisega, mis seadis ohtu sõidukit juhtinud kaebaja, tema sõidukis viibinud kaassõitjad ning ka teised liiklejad. Kuna rikkumine pandi toime linna lähistel suhteliselt tiheda liiklusega maanteel pimedas ning talviste teeoludega, siis tuleb rikkumist pidada eriti ohtlikuks. Kohus ei tuvastanud kaebaja F.T käitumises karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Hinnates F.T varasemat

käitumist, ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et teda on väärteokorras ajavahemikus 17.05.2004 a. kuni

23.12.2010 a. karistatud kokku 37-1 korral, kusjuures valdav enamus karistusi on kohaldatud

Liiklusseaduse alusel. Kohtu hinnangul on F.T puhul tegemist regulaarselt ohutu liiklemise eeskirju eirava isikuga, mistõttu tema karistamine rahatrahvi keskmisest määrast suuremas määras ning

lisakaristuse kohaldamine, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine vastab teo toimepanemise raskusele ning teo toime pannud isikut iseloomustavatele asjaoludele.

Lähtudes eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus leiab, et Lääne Politseiprefektuuri

korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse väärteomenetleja Keity Liivakivi' poolt 02.05.2011.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,11,001025 ei kuulu tühistamisele ning F.T kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Teet Olvik Kohtunik