1-10-7826/40

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-7826 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 18. mai 2012

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu U.N-i (U.N) kaitsja Valli Murde määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu 18. mai 2012 määrus

muutmata ning süüdimõistetu U.N-i kaitsja Valli Murde määruskaebus

rahuldamata.

Advokaadibüroo kaudu 57,60 eurot (viiskümmend seitse eurot kuuskümmend senti), sealhulgas käibemaks 9,60 (üheksa eurot ja kuuskümmend senti), vandeadvokaadi abi Valli Murdele tema poolt U.N-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi

osutamise eest.

arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „U.N 1-10-7826 kohtukulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada

määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest

Asjaolud

Tartu Maakohtu 18.05.2012 määrusega jäeti U.N temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

U.N kannab karistust Harju Maakohtu 18.10.2010 kohtuotsuse alusel, mille

kohaselt mõisteti ta süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 9 ja § 200 lg 2 p 7 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 6 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 24 päeva vangistust.

Karistuse kandmise aja algus on 25.04.2010 ja lõpp 18.04.2013. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist alates 18.04.2012.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega ning kuulanud ära prokuröri arvamuse,

süüdimõistetu seletuse ja tema kaitsja arvamuse, leidis, et U.N tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus tuvastas, et süüdimõistetu on varem kriminaalkorras karistatud 7 ja väärteokorras 55 korral. Kohus leidis, et ehkki U.N on elukoha ja töökoha võimalus, ei ole nimetatud alus küllaldane tema vabastamiseks ennetähtaegselt. U.N loodab ja usub kõrvalisele abile, samas ei ole selge tema enda panus õiguskuulekale käitumisele ja vabaduses toimetulekule.

U.N on varem korduvalt karistatud isik, sh karistuse kandmise ajal

distsiplinaarkorras. Vangla spetsialistid hindavad uute kuritegude toimepanemise riski kõrgeks. Sõltuvusainete tarbimine on põhjustanud U.N-ile tervisekahjustusi ja viinud kuritegude korduvusele. Vanglas on U.N-ile tagatud meditsiiniline abi.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub vabastada S. U.N vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kaitsja arvates omistas kohus liiga suure tähtsuse U.N-i kuriteo toimepanemise asjaoludele ja karistuse kandmise ajal toime pandud distsiplinaarrikkumistele.

Kaitsja arvates jättis kohus tähelepanuta, et tema kaitsealune soovib käesoleval ajal saada

vabaks sõltuvushäiretest. Ta tunnistab ja oskab oma sõltuvust hinnata. Viibimine alates 21.02.2012 vangla erisektsioonis näitab kaitsja arvates kaitsealuse tahet teha kõik endast olenev, et tegeleda taasühiskonnastamist toetavate tegevustega ja sõltuvusprobleemidega.

ja venna näol. Kaitsealune on pöördunud karistuse kandmise ajal jumala poole, soovides järgida tema õpetusi. Ennetähtaegsel vabanemisel oleksid U.N-ile toeks kirik ja vend.

Kaebuse esitaja nendib, et tema kaitsealune sattus vanglasse noore mehena, ent nüüd on temast saanud mees, kes on teinud varasemast elukäigust õiged järeldused ja tahab alustada uut elu. Järeldustest tähtsaim on soov mitte jätkata kuritegelikku elu, sest eelnevad aastad on

U.N faktiliselt kaotanud. Ta on motiveeritud vabanemisel resotsialiseeruma. Ta soovib osaleda sotsiaalprogrammides ja sõltuvusravil ning on arvamusel, et suudab ühiskonda sulanduda.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

võimalik U.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

korduvalt toime pannud kuritegusid ja väärtegusid ning omab ka vanglas kehtivaid

distsiplinaarkaristusi, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastada, kui endiselt eksisteerib oht uute kuritegude toimepanemiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.

asjaoludele ja karistuse kandmise ajal toime pandud distsiplinaarrikkumistele ning jätnud arvestamata U.N-i soovi vabaneda sõltuvushäiretest. Kaitsja sõnul on U.N

loobunud suitsetamisest ja viibib alates 21.02.2012 vangla rehabilitatsiooni erisektsioonis.

Ringkonnakohus tunnustab U.N, et viimane on astunud samme vabanemaks

sõltuvushäiretest, ent märgib, et toimikumaterjalidest nähtuvalt on U.N-i XXXX

esmakordselt diagnoositud 1997. a. Alates 2007. a süstis ta fentanüüli mitu korda päevas,

mistõttu on ennatlik arvata, et U.N suudaks vabaduses iseseisvalt toime tulla. Liiatigi on U.N-i aktiivne rehabilitatsioon alles alanud, mistõttu on ringkonnakohtu

arvates vajalik selle lõpuleviimine tegemaks järeldusi sõltuvuse hindamise ja sellega toimetuleku oskuste kohta.

olukorras, kus vabanemisel puuduks U.N kindel töökoht, samuti on kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt puudulikud tema majandusliku toimetuleku oskused ja esineb suur risk toime panna uus kuritegu, samuti ootavad täitmist rahalised nõuded summas 3713 eurot, esineb suur risk võtta omaks endine käitumismuster. Liiatigi lävis U.N

viimaste aastate jooksul sõltlaste ja varavastaseid tegusid toimepanevate isikutega, olles

nendest mõjutatav, mistõttu võivad tema lubadused pöörduda kiriku poole ja mitte jätkata kuritegelikku elu jääda paljasõnalisteks.

kolm vanemate hoolt vajavat alaealist last, tagaks viibimine sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas U.N-ile paremad võimalused saada talle vajalikku ravi ja nõustamist.

4

kandmise ajal oma väärtushinnanguid oluliselt muutnud. Tartu Vanglas toime pandud

distsiplinaarrikkumised annavad tunnistust sellest, et U.N ei suuda olla normikuulekas, pidada kinni reeglitest ja korrast.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas