1-12-3968/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juunil 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-3968 Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Heli Nurmoja Prokurör Katrin Lindpere Kriminaalasi

N.M süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

N.M

isikukood: XXX; elukoht: XXXX varasem karistatus:

kriminaalja väärteokorras karistamata; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 18. oktoobrist 2011. a Kaitsja

Advokaat Eve Laine riigiõigusabi korras Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada N.M KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja mõista karistuseks kuus (6) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka N.M-i eelvangistuses viibitud aeg 17. - 18. oktoober 2011. a, s.o kaks (2) päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista viis (5) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

2 KarS § 69 alusel asendada N.M-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS

§ 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kolmsada viiskümmend kuus (356) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha ühe (1) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab N.M järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule:

1. elama määratud alalises elukohas

2. tulema kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata N.M Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse (asuk. Tartu Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

N.M-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagid rahuldada. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista N.M-ilt tsiviilhagid:

- kannatanu P.V.`le(isikukood: XXX; arveldusarve: XXX , Swedbank) summas ükssada kolmkümmend üks (131) eurot;

- kannatanu T.K. `le (isikukood: XXX ) summas nelisada seitsekümmend kuus (476) eurot.

Asitõendid:

- želatiinkile jalatsijälje fragmendiga – hävitada kohtuotsuse jõustumisel;

- DNA proovid – hävitada kohtuotsuse jõustumisel;

- dressipluus – hävitada kohtuotsuse jõustumisel

- tuletikk – hävitada kohtuotsuse jõustumisel;

- metallist pudeli korgikate – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg. 3 alusel välja mõista N.M-ile riigituludesse sundraha kakssada (200) eurot , kaitsjatasu kolmkümmend (30) eurot, postikulu 2(kaks)eurot ja 61 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kandasundrahast 235 eurot, kaitsjatasust 27, 60 eurot.

KrMS §423,§424 alusel määrata, et N.M on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või

arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

3

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Süüdistus N.M süüdistatakse selles, et tema: - ajavahemikul 02.-07. oktoober 2011. a tungis akende eest tõstmise teel sisse P.V. kahte majja Tartumaal Vara vallas XXX külas XXX talus ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil

ära P.V. kuuluva 1,5 liirilise pudeli koduveini väärtusega 20,00 eurot, pudeli valget viina

väärtusega 8,00 eurot, pudeli šampust väärtusega 3,00 eurot, sularaha 100,00 eurot ja dressipüksid (väärtuseta), tekitades sellega P.V. varalist kahju kokku 131,00 eurot;

- ajavahemikul 11.-13. oktoober 2011. a tungis suletud ukse avamise teel sisse T.K. i majja Tartumaal Vara vallas XXX külas XXX talus ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära T.K. kuuluva pudeli likööri Vana Tallinn väärtusega 7,00 eurot, 3 pudelit valget viina koguväärtusega 15,00 eurot, 2 pudelit šampust koguväärtusega 6,00 eurot, 2 plokki (20 pakki)

suitsu koguväärtusega 42,00 eurot, 10 pakki tubakat koguväärtusega 23,00 eurot, 3 latti

suitsuvorsti koguväärtusega 30,00 eurot, 2 karpi heeringafileed koguväärtusega 6,00 eurot, 15 karpi lihakonserve koguväärtusega 30,00 eurot, 10 pätsi leiba ja saia koguväärtusega 15,00 eurot,

4 kg tangu koguväärtusega 3,00 eurot, 3 pudelit toiduõli koguväärtusega 9,00 eurot, 2 naiste käekella koguväärtusega 40,00 eurot ning sularaha 250,00 eurot, tekitades sellega T.K. varalist kahju kokku 476,00 eurot; - ööl vastu 17. oktoobrit 2011. a tungis lukustamata saunaakna avamise teel sisse A.P. suvemajja

Tartumaal Vara vallas XXX külas XXX talus ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära S. P kuuluva 0,5 liitrise pudeli viina väärtusega 2,00 eurot.

Sellega pani N.M toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt.

Kokkulepe/sõlmitud Lõuna Ringkonnaprokuratuuris

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

4

KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata N.M-i eelvangistuses viibitud aeg 17.-18. oktoober 2011. a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja karistuseks N.M-ile mõista 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada N.M-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 356 tundi (178 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3

alusel ära teha 1 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu

poolt määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama

kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks

päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Menetlus kohtus Kohtuistungil 4.06.2012 andis prokurör Katrin Lindpere ülevaate sõlmitud kokkuleppest ja jäi kokkuleppe juurde. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav N.M , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Ta kinnitas, et kokkulepe vastab tema tahtele ja selle võib kohtuotsusele aluseks võtta. N.M oli nõus ka tema vastu esitatud tsiviilhagidega.

N.M taotles menetluskude ajatamist võimalikult pikale ajale, sest tema kindlaks sissetulekuks on vallast saadav sotsiaaltoetus 77 eurot; sellest osa annab abikaasale; kätte jääb 44 eurot kuus, juhutöid alti ei ole.

Kaitsja Eve Laine jäi sõlmitud kokkuleppe juurde; kaitsja taotles menetluskulude nõude vähendamist ja ajatamist , tulenevalt N.M-i majanduslikust seisukorrast.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. N.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõenditeks on želatiinkile jalatsijälje fragmendiga,

DNA proovid, dressipluus, tuletikk ja metallist pudeli korgikate, mis asuvad kriminaalasja juures.

Kuriteoga tekitatud kahju osas on tsiviilhagi esitanud kannatanu P.V. summas 131,00 eurot ja kannatanu T.K. summas 476,00 eurot.

KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §

1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalmenetluses on

tõendamist leidnud N.M-i poolt kannatanutele varalise kahju tekitamine ning tema süü selles. Samuti on leidnud tõendamist, et tekitatud varalise kahju suurused vastavad tsiviilhagides toodud summadele. Seega leiab kohus, et kannatanute tsiviilhagid on täies ulatuses põhjendatud ning need tuleb rahuldada.

5

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. N.M-i menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot, kaitsjatasu 57,60 eurot, postikulu 2,61 eurot. Kohtunik leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud N.M-i suhtes kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. N.M kindlat töökohta ega sissetulekut ei oma.

Käesoleva kohtuotsuse alusel tuleb tal lisaks menetluskuludele hakata tasuma ka kannatanute

tsiviilhagisid. Arvestades eeltoodut ja väljamõistetavate menetluskulude kogusummat, leiab kohtunik, et on alust arvata, et nende tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Samuti leiab kohtunik, et on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa. KrMS § 180 lg. 3 alusel välja mõista N.M-ile riigituludesse sundraha kakssada (200) eurot ja kaitsjatasu kolmkümmend (30) eurot, postikulu 2(kaks)eurot ja 61 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kandasundrahast 235 eurot, kaitsjatasust 27, 60 eurot. KrMS §423,§424 alusel määrata, et N.M on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Kohtunik