1-11-5210/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-11-5210

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juunil 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-11-5210 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Ivi Kesküla ja Sten Lind Kriminaalasi G.K süüdistuses KarS § 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 17. aprilli 2012. a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav G.K Prokurör Anneli Lumiste Süüdistatav

G.K ik. xxx, vene keel, Eesti

Vabariigi kodanik, keskharidus, ei tööta, kindlat elukohta ei oma, varem kriminaalkorras karistatud: 1. 17.12.2004 a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 121 järgi 6 kuu vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga; 2. 29.06.2006 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 121 järgi rahalise karistusega 2500 krooni;

3. 09.12.2008 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 121 järgi 3 kuu vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga. Kaitsja Advokaat Rein Kiviloo Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 17. aprilli 2012. a kohtuotsus G.K suhtes jätta

muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebe kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 06. juunil 2012. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

2(3)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. süüdi Harju Maakohtu 17. aprilli 2011. a otsusega lühimenetluses tunnistati G.K KarS § 121 järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Mõistetud karistust vähendati

KrMS § 238 alusel ühe kolmandiku võrra ning mõisteti lõplikuks karistuseks 1 (üks) kuu 10

(kümme) päeva vangistust. Mõistetud karistuse kandmist arvestati tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates 05. aprillist 2012 a.

2.

G.K tunnistati süüdi KarS § 121 järgi selles, et tema viibides 05.07.2010 a. kella 20.10 ajal Akadeemia tee 48 varjupaiga magamistoas, tõukas kätega J F rindkere piirkonda, mille

tagajärjel F kukkus ja lõi ära pea ning parema käe küünarnuki, seejärel läks G.K uuesti F juurde ning lõi vähemalt ühe korra jalaga F rindkere piirkonda. Oma tegevusega põhjustas G.K F füüsilist valu ja tervisekahjustused – parema küünarnuki marrastuse ning kuklas haava.

ESITATUD APELLATSIOON

3. Süüdistatav G.K vaidlustab maakohtu otsuse tema süüdimõistmises KarS § 121

järgi. Apellant märgib, et tema pole toime pannud talle süüks arvatud kuritegu ning taotleb enda õigeksmõistmist.

PROKURÖRI VASTUS ESITATUD APELLATSIOONILE

4. süüdimõistmises KarS § 121 järgi on seaduslik Prokuratuur leiab, et maakohtu otsus G.K ning põhjendatud ning palub jätta maakohtu otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni ning vastuse väidetega,

leiab, et apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest see on seaduslik ja põhjendatud.

7. Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste

ümberhindamist ning enda õigeksmõistmist KarS § 121 järgi. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei

lükka ümber maakohtu otsuses esitatud veenvaid põhjendusi süüdistatava süüküsimuses ja tema käitumisele antud juriidilise hinnangu osas. Seejuures osundab kriminaalkolleegium ühele järgnevale tõendite hindamise põhinõudele, mis on kinnistunud kohtupraktikas: kui erinevad kohtud hindavad

tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi),

peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu

poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (RKKKo nr 3-1-1-

77-05). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu vaidlustatud otsuses aga

tuvastatavad. Maakohus on hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis ning neid omavaheliselt

kõrvutanud. Maakohus on kohtukolleegiumi arvates olnud tõendite hindamises ning enda

siseveendumuse kujunemise kajastamisel põhjalik, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi ja lisab vastuseks apellatsioonile järgmist.

3(3) 8. Süüdistatava poolt esitatud apellatsioonist ei nähtu, milliste maakohtu seisukohtadega apellant ei nõustu. Maakohtus kriminaalasja arutamise käigus lühimenetluse vormis tunnistas end G.K

süüdi talle inkrimineeritud kuriteos ning ei taotlenud enda ülekuulamist süüdistatavana. Tema kohtuistungil avaldatud ütlustest nähtub, et ta samuti tunnistab kehalist väärkohtlemist kannatanu J F’i suhtes. Need ütlused riimuvad kannatanu J. Fja tunnistajate A. P’u ja E O ütlustega selle kohta, et

G.K lõi kannatanule rusikaga vastu rinda, mille tagajärjel viimane kukkus. Kõik need tõendid nende kogumis lükkavad üheselt ümber süüdistatava ainukest apellatsioonis toodud väidet, et ta pole temale süüks arvatud kuritegu toime pannud.

9. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi apellandi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse

tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344-345 lg-st 1 ja 2, jätab

kohtukolleegium Harju Maakohtu 17. aprilli 2012 otsuse G.K suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Pavel Gontšarov Ivi Kesküla Sten Lind