1-09-8115/32 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-09-8115

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2012. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 04. juunil 2012 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-09-8115 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Jane Pajus esitas arvamuse kirjalikult Tõlk Nadežda Bõstrova Taotlus

Z.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu Z.A

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood xxx Kaitsja Vandeadvokaat Niina Agarjova RESOLUTSIOON

Jätta Z.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Z.A tunnistati süüdi Harju Maakohtu 09.11.2009.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.06.2008.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuu ja 4 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 10 kuud ja 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti Z.A eelvangistuses viibitud

2 (3)

aeg alates 19.02.2009.a karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti 19.02.2009.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 19.02.2009.a ja lõpeb 09.11.2013.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 12.04.2012.a. Tartu Vangla edastas 13.04.2012.a

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Z.A on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 4 korral:

1) 13.08.2004.a Tallinna Linnkohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi tingimisi

vangistusega 1 aasta katseajaga 2 aastat ja 6 kuud. Katseaega pikendati Lääne-Viru Maakohtu 20.05.2005.a määrusega 6 kuu võrra;

2) 16.03.2006.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi vangistusega 10

kuud. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti vangistus 1 aasta. KarS § 266 lg 1 järgi mõisteti

vangistus 2 kuud. Lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti vangistus 1 aasta 1 kuu ja 20 päeva;

3) 27.08.2007.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, § 25 lg 2 järgi

vangistusega 10 kuud. KarS § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus 10 kuud katseajaga 2 aastat;

4) 12.06.2008.a Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 1, § 22 lg 3, 5, § 60, § 65 lg 2, § 68

lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud ja 25 päeva. KarS § 69 alusel mõisteti üldkasulik töö, s.o 1020 tundi tähtajaga 2 aastat.

Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo

toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust, toetab Tartu Vangla Z.A vabastamist enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile.

Prokurör kohtuistungil ei osalenud, vaid esitas arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta Z.A

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Isikut on korduvalt

kriminaalkorras karistatud, s.h vangistusega. Ta on kuriteo toime pannud katseajal, mis näitab, et süüdimõistetule ei ole eelnevad karistused avaldanud soovitud positiivset mõju ja ei ole hoidnud teda edaspidi süütegude toimepanemisest. Pikaaegne sõltuvus narkootikumidest suurendab uute kuritegude riski ning vangla järelevalve ja abi tarvitamisest loobumise plaani

realiseerimisel on kriminaalhooldusega võrreldes intensiivsem ja tõhusam. Pikaaegne mittetöötamine, legaalsete sissetulekute puudumine suurendab uute kuritegude toimepanemise riske, ning kuritegu, mille eest vangistus on mõistetud, on toime pandud varalise kasu saamise

eesmärgil. Samuti on uute kuritegude toimepanemise tõenäosusprotsendid prokuröri hinnangul vabastamiseks toetuse avaldamiseks liiga suured.

Kaitsja toetab Z.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kaitsja sõnul soovib Z.A oma elu muuta. Ta on osalenud erinevates programmides, lõpetanud

9.klassi, suitsetamise jättis maha, kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole ning tema käitumine vanglas on olnud hea. Vabaduses on tal olemas kindel elukoht ning ta soovib leida

töökoha. Kaitsja arvab, et vangla on oma eesmärgi täitnud ning palub vabastada Z.A tingimisi enne tähtaega vangistusest.

Z.A sõnul on ta muutunud ning soovib alustada uut elu, normaalselt elada ja töötada. Tõdeb, et distsiplinaarkaristused olid karistuse alguses. Tal on olemas lähedased, kes teda toetavad ja kindel elukoht. Vangistuses on läbinud kõik programmid, mis talle määrati ning vangistuse jooksul on ka töötanud. Z.A sõnul on tal varem kriminaalhooldus

olnud, kuid tekkisid probleemid, kuna ei ilmunud registreerima. Kriminaalhooldusel on viibinud kahel korral ning mõlemal korral on kinni ka läinud. Narkootikume ta tarvitada enam ei soovi ning vanade sõpradega ta enam suhtlema ei hakka. Ta märgib, et kõik, mis prokurör on öelnud, on õige, kuid hetkel ta ei ole enam selline inimene ning ta on muutunud.

3 (3)

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Z.A on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus nõustub prokuröri arvamusega, et Z.A tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. On küll positiivne, et käesoleva vangistuse ajal on süüdimõistetu tegelenud eneseanalüüsiga,

osalenud erinevates programmides ja õppinud. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et Z.A on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja käesolevalt kannab karistust kuritegude

eest, millised pani toime varasemate kohtuotsustega määratud katseaegadel. Vaatamata

asjaolule, et ta oli varem vangistuses viibinud, pidas kohus võimalikuks teda uut karistust

mõistes tingimuslikult vabastada vangistuse kandmisest. Süüdimõistetu ei teinud sellest järeldusi, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Kohus pidas veelkord võimalikuks karistust mõistes jätta süüdimõistetu vangistusse saatmata, asendades vangistuse üldkasuliku tööga. Z.A ei teinud sellest järeldusi ega kasutanud talle antud võimalusi karistust vabaduses kanda – ta ei asunud määratud ajal tööd sooritama, vaid jätkas uute kuritegude toimepanemist.

Lisaks ei täitnud ta ka nõuetekohaselt kriminaalhooldusega kaasneva käitumiskontrolli

nõudeid. Karistuse kandmisest vabastamine peaks olema soodustus, mida saab üldjuhul kasutada vaid ühel korral sama karistuse raames. Selline soodustus, mis tagab isiku edaspidise

õiguskuuleka käitumise. Korduva karistuse kandmisest vabastamise kohaldamisel sama

karistuse raames kaotab selline soodustus oma mõtte – motiveerida isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Eelneva põhjal leiab kohus, et Z.A tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik