4-12-2129/3 · 4-12-2129/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 06. juunil 2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Väärteoasja number 4 – 12 – 2129 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Vaidlustatud lahend K.I kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelvalve talituse liikluspolitseinik Aivi Saareoks 30.04.2012.a. otsusele väärteoasjas 2302,12,006423 Kaebuse esitanud isik K.I, ...
Full Text of the Judgment · 4-12-2129/3
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse kuupäev 06. juunil 2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Väärteoasja number 4 – 12 – 2129 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Vaidlustatud lahend
K.I kaebus Põhja Prefektuuri
Korrakaitsebüroo liiklusjärelvalve talituse
liikluspolitseinik Aivi Saareoks 30.04.2012.a. otsusele väärteoasjas 2302,12,006423 Kaebuse esitanud isik K.I, isikukood xxx, elukoht: xxx Kohtuväline menetleja
PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus, Rahumäe tee 6, 11316, Tallinn Menetluse liik kirjalik menetlus
KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata K.I kaebus ja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo
liiklusjärelvalve talituse liikluspolitseinik Aivi Saareoks 30.04.2012.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas 2302,12,006423 jätta sisuliselt muutmata.
KarS § 66 lg 2,3 kohaldades määrata, et mõistetud rahatrahv 120 eurot tuleb tasuda 4 (nelja) kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiste maksetena summas 30 eurot.
Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju
Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates päevast, mil isik otsusest teada sai või teada saama pidi.
VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU
Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelvalve talituse liikluspolitseinik Aivi Saareoks
30.04.2012.a. kiirmenetluse otsusega väärteoasjas 2302,12,006423 tuvastati, et K.I
juhtis 30.04.2012.a. kell 20:20 Harju maakonnas, Jõelähtme vallas, Tallinn – Narva mnt 11. Kilomeetril mootorsõidukit Audi A4 Avant registreerimismärgiga xxx kiirusega 79 +/-3 km/h, lubatud 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik ei ole esitanud vastulauset. Väärteoasi nr. 4-12-2129
2
Menetlusalune isik K.I rikkus seega liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 nõudeid pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi.
Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja K.I-le LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses s.o. 120 eurot.
KAEBUSE SISU
K.I esitas 14.05.2012.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles avaldab, et vaidlustab
Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelvalve talituse liikluspolitseinik Aivi S 30.04.2012.a. kiirmenetluse otsuse väärteoasjas 2302,12,006423 osaliselt ning palub vähendada mõistetud trahvisumma. K.I tunnistab esitatud kaebuses, et 30.04.2012.a. ületas lubatud suurimat sõidukiirust
ja kahetses, et rikkus liikluseeskirja. Kaebaja väidab, et tal puudus tahtlus kiiruse ületamiseks
ning antud teelõigul olid käimas teeremondi tööd, mistõttu olid muudatused lubatud suurimas piirkiiruses. Kaebuse esitaja leiab, et talle määratud rahaline trahv on motiveerimata ning ei ole
võetud arvesse kergendavaid asjaolusid. Kiirmenetluse otsuses on märgitud kergendavate asjaolude reale puuduvad. Menetleja põhjendas, et talle määratud trahv on „miinimum trahv“,
mida on võimalik antud rikkumise puhul teha, kuigi seadus ei sätesta miinimumi vaid maksimumi. Samuti leiab, et otsust on motiveerimata. Seega kaebuse esitaja palub vähendada tasumisele kuuluvat trahvisummat kuni 60 eurot.
KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT
Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kohtule 04.06.2012.a. saadetud kirjalikus seisukohas väärteoasja nr 4 – 12 – 2129 (2302,12,006423) K.I kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
Kohtuvälise menetleja esindaja avaldab, et antud väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Kohtuväline menetleja jäi seisukohale, et menetlusalune isik pani toime ohtliku
väärteo ning tegemist oli tahtliku ja liiklusreeglite nõuete rikkumisega, mille puhul on 30 trahviühiku, s.o. 12 euro ulatuses karistuse kohaldamine põhjendatud. LS § 227 lg 2 alusel võib
taolise rikkumise eest määrata karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki
juhtimisõiguse ära võtmisega kuni 6-ks kuuks. Minimaalne rahatrahv väärteo toimepanemise eest on 3 trahviühikut. Seega kohtuväline menetleja leiab, et karistus on määratud alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.
Kaebaja leidis, et kohtuväline menetleja on jätnud arvestamata karistust kergendavate
asjaoludega, milleks olid halvasti tähsitatud liikluskorraldus, süü tunnistamine ja igakülgne koostöö politseiametnikega. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et taoline kaebuse väide on asjakohatu. Kohtuväline menetleja lähtub karistuse määramisel sanktsiooni keskmisest määrast
kui puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning eelnimetatud asjaolude ilmnemisel vastavalt siis kas vähendatakse või suurendatakse määratavat karistust. Menetlusalune isik on kahetsust maininud alles kaebuses, seega ei saanud kohtuväline menetleja karistuse määramisel menetlusaluse isiku kahetsuse kui kergendava asjaoluna arvestada.
Kohtuväline menetleja jääb seisukohale, et lubatud sõidukiiruse ületamine oli tahtlikult toime pandud tegu ning rikkuja eesmärgiks oligi lubatud sõidukiirust ületada ning arvestades lubatud sõidukiiruse ületamise ulatust.
Kohtuväline menetleja jääb seisukohale, et vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud
3
otsust muutmata ning tühistamata. Kohtuväline menetleja ei ole selle vastu, kui määratud rahatrahv 120 eurot kuulub tasumisele ositi.
Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärateoasja materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.
Liiklusseaduse § 50 lõige 5 punkt 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.
Liiklusseaduse § 227 lõige 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse
ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuueks kuuks. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on K.I poolt 30.04.2012.a. toimepandud tegu tõendamist leidnud:
30.04.2012.a. koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, milles nähtuvalt K.I on andnud ütlusi, et Narva poolt Tallinnasse sisse sõites ei näinud kiirust piiravaid märke. Põhjuseks pimestav päike ning liiklusmärkidega kirjuks aetud sissesõit linna.
30.04.2012.a. koostatud liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, milles
nähtuvalt mõõdeti sõiduki Audi A4 Avant reg.nr xxx sõidukiiruseks 79 km/h +/- 3 km/h. Lubatud teelõigul sõidukiirus 50 km/h. Seega ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 26 km/h.
30.04.2012.a. koostatud tunnistaja ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt mõõtis Tallinn –
Narva mnt 11 km suunaga Tallinn Audi reg.nr xxx sõidukiiruseks 79 km/h. Sõidukit juhtis K.I sünd 29.02.1988.a..
Karistusregistri väljavõtte, mille kohaselt K.I on varem väärteokorras karistatud 2-l korral rahatrahvidega. K.I poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseeritud.
Karistuse määramisel on kohtuvälise menetleja poolt arvestatud K.I varasemat liiklusalast käitumist. Liiklusseaduse § 227 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuni. Kohtuväline menetleja on eelnimetatud asjaolusid hinnates jõudnud järeldusele, et K.I on võimalik karistada rahatrahviga mis jääb sanktsiooni keskmise määra piiridesse.
Eeltoodust lähtudes kohus leiab, et mõistetud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega ning selle suurus muutmisele ei kuulu.
KarS § 66 lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ning ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat.
Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik määrata rahatrahv 120 eurot tasumisele
ositi tasuda 4 (nelja) kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiste maksetena summas 30 eurot KarS § 66 lg 3 alusel.
Eeltoodust lähtudes jätab kohus K.I kaebuse rahuldamata ja Põhja Prefektuuri
Korrakaitsebüroo liiklusjärelvalve talituse liikluspolitseinik Aivi Saareoks 30.04.2012.a. kiirmenetluse otsuse väärteoasjas 2302,12,006423 sisuliselt muutmata, kuid KarS § 66 sätteid kohaldades määrab rahatrahvi tasumiseks ositi 4 kuu jooksul.
4
Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, 132 punktist 1, § 133, § 134; KarS § 66 lg 1,2,3
Margot Mikler Kohtunik