4-11-4126/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.06.2012.a., Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses Kohtuasja number 4-11-4126

Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi

E.O kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem

Margo Kukk`e 07.10.2011.a. otsusele väärteoasjas nr 2590,11,005062

Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja/menetlusalune isik: E.O , ik: xxx, elukoht: xxxx Kaitsja: Monica Meristo, asukoht: Tallinna 21 Rakvere; e-post: meristomonica@gmail.com

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveamet Ida

Prefektuur Rakvere politseijaoskond, asukoht:

Fr.R.Kreutzwaldi 5a Rakvere; e-post: ida.rakverepj@politsei.ee

Asja läbivaatamise kuupäev

05.06.2012.a. RESOLUTSIOON: 1. E.O kaebus rahuldada osaliselt.

2.Tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna

patrullteenistuse teenistuse vanem Margo Kukk`e 07.10.2011.a. otsus väärteoasjas nr 2590,11,005062 ning teha väärteoasjas uus otsus.

3. Süüdi tunnistada E.O Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahatrahv 103 trahviühiku ulatuses, s.o summas 412.00 (nelisada kaksteist) eurot. E.O suhtes lõpetada väärteoasja menetlus Liiklusseaduse § 236 lg 1 järgi otstarbekuse kaalutlusel V™S § 30 lg 1 p 1 alusel.

2

Rahatrahv 412.00 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 AS`s SEB või nr 221023778606 AS`s Swedbank. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220115268439.

Kohtuotsust on võimalik vabatahtlikult täita, tasudes rahatrahv täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Juhul kui kohtuotsust ei ole eespool

märgitud tähtaja jooksul täidetud, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus vastavalt V™S § 202 lg-le 3, lahendi koopia kohtutäiturile täitmiseks. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui

kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul

arvates päevast, mil otsus oli poolele kättesaadav. V™S § 155 lg 2 kohaselt on

kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad.

1. 24.10.2011.a. on Viru Maakohtule saabunud E.O kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Margo Kukk`e 07.10.2011.a. otsuse väärteoasjas nr 2590,11,005062 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt on kohtuvälise menetleja otsusesse märgitud, et liiklusõnnetuse asjaolud on selgitamisel. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, kuidas sai kohtuväline menetleja määrata karistust kui asjaolud ei olnud selged. Lisaks on kohtuväline menetleja jätnud tähelepanuta, et kaebuse esitaja oli sunnitud sündmuskohalt lahkuma, kuna tema elu ja tervis olid ohus. Selle sosas on alustatud ka kaebuse esitaja avalduste alusel kriminaalmenetlused nr 11259000114 ja 11259000115. Ka oma vastulauses selgitas kaebuse esitaja juhtunut. Kaebuse esitaja leiab, et kuna ta tegustes hädaolukorras, siis ei ole tema karistamine õiglane. Kaebuse esitaja leiab, et

väärteoasjas kuulub menetlus lõpetamisele V™S § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivina

V™S § 30 alusel. Kaebuses on avaldatud ka, et kaebuse esitaja ja tema kaitsja osalevad kohtuistungil, kui kohus seda vajalikuks peab.

2. 18.11.2011 saabusid kohtule väärteoasja materjalid E.O kohta ning 21.05.2012.a. esitas kohtuväline menetleja vastavalt kohtunõudele teistkordselt enda kirjaliku seisukoha E.O kaebusele. Esitatu kohaselt kaebuse esitaja juhib tähelepanu, et

kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et liiklusõnnetuse asjaolud on selgitamisel.

Kohtuväline menetleja on 01.12.2011 kohtule saadetud kirjas seda asjaolu selgitanud (s.o andmebaasi vea tõttu ei ole väärteoasjas rikkumise kirjeldus väärteo otsusele üle kantud) ja

palunud tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ning teha kohtueelse menetluse käigus

kogutud ja kontrollitud tõendite põhjal uus otsus. Aluseks võtta avariipolitseinik Heido Tammekand`i poolt koostatud väärteoprotokoll. Kaebuse esitaja leiab, et tema karistamine ei ole õiglane, kuna ta tegutses hädaolukorras ja

viitab kriminaalmenetlustele, milledes kaebuse esitaja on kannatanu. Kaebuses äratoodud

kriminaalmenetlustes on kohtuotsused jõustunud. Kohtuotsustest nähtub, et nendes asjades aset leidnud sündmused on ajaliselt varem juhtunud, kui liiklusõnnetus, mille kaebuse esitaja põhjustas. Samuti nähtub tunnistaja R R`i poolt antud ütlustes, et tema rääkis L Viga sellel

hetkel juttu, kui kaebuse esitaja oma autoga R R`i autole otsa tagurdas ja sündmuskohalt

3

lahkus. Sellest tulenevalt ei saa väita, et kaebuse esitaja tegutses hädaolukorras. Lähtudes eeltoodule on kohtuväline menetleja seisukohal, et väärteomenetlust ei tuleks lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 või § 30 alusel ning palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja teha antud asjas uus otsus, jättes karistuse muutmata. Kohtuväline menetleja avaldab ka, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused. 3. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja

kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120. V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha

lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Tulenevalt kaebuses esitatud seisukohast menetluse osas ning kohtuvälise menetleja

nõusolekust asja lahendamisega kirjalikus menetluses, lahendab kohus E.O kaebuse kirjalikus menetluses.

4. Kohus, tutvunud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kohtuvälise menetleja poolt kohtule saadetud väärteoasja materjalidega, lisaks ka kriminaalasjade nr 11259000114 (kohtuasja nr 1-12-1124) ja 11259000115 (kohtuasja nr 1-12-809) toimikutega, uurinud asjas olemasolevaid tõendeid ja hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et E.O kaebuse saab rahuldada osaliselt.

V™S § 123 lg 2 järgi maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

V™S § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega, kuigi käesolevas asjas kohtuvälise menetleja

otsuses esitatud väärteo kirjeldus ei vasta väärteoprotokollis esitatud väärteo kirjeldusele,

leiab kohus, et kuna otsuses ei ole väljutud väärteoprotokollis esitatud väärteo kirjelduse

piiridest, on võimalik käesolev väärteoasi lahendada väärteoprotokolli alusel ning kohtuvälises menetluses kogutud tõendite põhjal.

5. Väärteoasjas on menetlusalusele isikule E.O-le koostatud väärteoprotokoll

selle kohta, et tema 27.08.2011.a. kell 21.23 Xxxx Xxxx ees juhtides mootorsõidukit xxxx (reg.nr xxxx) tagurdamisel ei veendunud selle ohutuses, mille tulemusel sõitis otsa pargitud autole (reg.nr xxxx), põhjustades sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, varaline kahju tekitatud R R`ile. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kuigi politseile teatamine oli kohustuslik. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 33 lg 2 p 8, § 49 lg 1, § 169 lg 5 nõudeid ning pani toime väärteod LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi.

5.1. Mootorsõidukijuhi poolt varalise kahju tekitamine LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või

sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. LS § 49 lg 1 kohaselt juht ei tohi tagurdades ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi.

4

LS § 223 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt

liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega on nähtud ette vastutus Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi järgmistel juhtudel – - mootorsõiduki juhi poolt rikutakse liiklusnõudeid ja - on tekkinud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus.

Seega nimetatud väärteo objektiivse koosseisu realiseerimiseks peab mootorsõidukit juhtiv

isik rikkuma liiklusnõudeid ja selle rikkumise tulemusena tekib varaline kahju või

tervisekahjustus. Süüdlase vastutuselevõtmiseks tuleb eeltoodust tulenevalt obligatoorselt

tuvastada sõidukijuhipoolse liiklusvõi käitumisnõuete rikkumise ja süüteokoosseisus nimetatud tagajärje vaheline põhjuslik seos.

Menetlusalune isik on andnud ülekuulamise protokollis ütlused „27.08.2011 umbes kella 21.00 paiku tulin tööautoga xxxx, reg.nr xxxx koju, lülitasin süüte välja, kui auto akna taha

ilmus L V, kes lubas mu maha lüüa. Sattusin paanikasse, käivitasin uuesti automootori ja tahtsin sealt põgeneda. Sõitsin autoga muru peale, et sealtkaudu lahkuda, kuid kuna seal olid

inimesed, keegi hüppas mulle ette, siis tõmbasin kõrvale ning auto jäi risti ning kuna mul polnud kuhugi enam minna, panin tagurpidi käigu sisse ning tagurdasin vaikselt. Väljas oli pime ja ma ei pannud tähele, et auto taga midagi oleks, kuid tagurdamise käigus tundsin, et

tagurdasin millelegi otsa ja kuulsin, et keegi õuest karjus, et sõitis auto lössi. Mina sõitsin sealt minema xxxx juurde.“ (t.lk 17-18).

Tunnistaja R R`i ülekuulamise protokollist nähtub, et tema juhtis 27.08.2011 endale kuuluvat sõiduautot xxxx, reg.nr xxxx Xxxx ning sõitis xxxx maja ette, tuli autost välja ja hakkas sõbra L V, kes seal oli, juttu rääkima. Siis märkas, et väiksem kastiga auto xxxx sõitis tema autost väga lähedalt mööda, seejärel tegi see auto ümber maja tiiru ja hakkas maja ees muru peal tiire tegema, mingil hetkel jäi ta seisma ning pani sisse tagurpidi käigu ning tagurdas R.R`i

autole otsa. Selle tulemusel purunes R.R`ile kuuluva auto esituli, deformeerus vasak esiporitiib ja olid värvikahjustused esipõrkelaual. Auto roolis oli E.O, kes elab xxxx. E.O sõitis peale R.R`i autole otsa tagurdamist minema (t.lk 19-20).

Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et liiklusõnnetus on toimunud 27.08.2011 kell 21.23 Xxxx Xxxx ees. Sündmuskohal on tehtud fotod ja koostatud skeem, kus on fikseeritud kõik

andmed. Vaatlus on läbi viidud pimedal ajal, teeolud on kuivad. Vaadeldud on sõiduautot

xxxx, reg.nr xxxx, millel on purunenud vasak esimene tuleklaas, deformeerunud vasak esimene poritiib. Sõiduauto xxxx omanikuks on märgitud R R ja liiklusõnnetuses osalejaks ja põhjustajaks on märgitud E.O. Liiklusõnnetuse skeemi kohaselt liiklusõnnetuses osaleja, s.o sõidukijuhi liikluseeskirja rikkumiseks on märgitud - enne manöövri alustamist ei

veendunud selle ohutuses. Liiklusõnnetuse põhjustaja lahkus sündmuskohalt (t.lk 22).

Fototabelist (fotod nr 1,2,3,4) nähtuvad liiklusõnnetuse sündmuskoht ja vaade autole xxxx reg.nr xxxxx (t.lk 23, 24).

Eeltoodud tõenditega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik E.O juhtides

27.08.2011 Xxxx Xxxx ees mootorsõidukit xxxx, reg.nr xxxx, tagurdamisel ei veendunud selle ohutuses, mille tulemusel sõitis otsa R.R`ile kuuluvale sõiduautole Xxxx, reg.nr xxxx, millega põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse.

Hinnates uuritud tõendeid nende kogumis, leiab kohus, et liiklusnõuete rikkumine seisnes selles, et juht, s.o E.O ei veendunud tagurdamisel selle ohutuses, mille tulemusel

sõitis otsa R.R`ile kuuluvale sõiduautole. E.O käitumine oli põhjuslikus seoses tekkinud tagajärjega.

5

Seega on E.O käitumisega LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo koosseis täidetud.

E.O on teo toime pannud ettevaatamatusest. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid nimetatud rikkumises ei ole.

5.2. Liiklusõnnetusest mitteteatamine

LS § 169 lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise

kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle

vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. LS § 236 lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

Menetlusalusele isikule E.O-le koostatud väärteoprotokolli kohaselt heidetakse temale ette ka seda, et juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kuigi politseile teatamine on kohustuslik.

Kohus tuvastas eelnevalt, et E.O poolt liiklusnõuete rikkumise tõttu toimus

liiklusõnnetus, mille tagajärjel tekkis teisele isikule, s.o R R`ile varaline kahju.

Menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt liiklusõnnetusest politseile teatamata, kuigi teatamine oli kohustuslik. Menetlusalune isik tunnistab, et ta lahkus sündmuskohalt, kuigi ta sel hetkel juba teadis, et oli tagurdanud millegi (tuvastatud, et R.R`ile kuuluvale autole) otsa.

Tunnistaja R.R on samuti tunnistanud, et E.O sõitis peale liiklusõnnetust sündmuskohalt minema. Seega on menetlusaluse isiku enda ja tunnistaja R.R`i ütlustega tõendatud, et menetlusalune

isik E.O lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseile teatamata. Kohus leiab, et politseile liiklusõnnetuse toimumisest teatamine oli menetlusalusele isikule kohustuslik, kuna

juht peab väga hästi teadma liiklusseaduses sätestatud nõudeid ning sel hetkel ei esinenud ühtegi sellist asjaolu, millal ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada (LS § 169 lg 4).

Seega on E.O käitumisega LS § 236 lg 1 sätestatud väärteo koosseis täidetud. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid nimetatud rikkumises ei ole.

6. Teo õigusvastasus Kaebuses on menetlusalune isik avaldanud, et ta oli sunnitud sündmuskohalt lahkuma, kuna tema elu ja tervis olid ohus, mida ta oli avaldanud ka juba vastulauses ning nimetatud väite tõestuseks palunud välja nõuda andmed kriminaalasjades nr 11259000114 ja 11259000115.

Menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses esitatud vastulauses on E.O

avaldanud, et kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokoll on õige, kuid sündmuskohalt lahkumine on seotud samal päeval toimunud sündmustega. Sündmuskohalt oli

sunnitud lahkuma kuna ta nägi otsest ohtu oma elule ja tervisele. Lisatud on, et avariid ei põhjustanud sihilikult ja sündmuskohale ei saanud jääda eelnevate sündmuste tõttu. Seega, E.O leiab, et tema karistamine toimepandud väärtegude eest ei õiglane, kuna ta

tegutses hädaolukorras ja viitab kriminaalmenetlustele, milledes ta on kannatanu. Kohus

tutvus kriminaalasjade nr 11259000114 (kohtuasja nr 1-12-1124) ja nr 11259000115

(kohtuasja nr 1-12-809) toimikutega ning tuvastas, et 27.08.2011 kella 18.30 paiku ja ajavahemikus 19.30-19.40 toimusid xxxx insidendid E.O ja L Vi ning E.O ja S T vahel. Kriminaalasjades on tehtud otsused vastavalt 26.01.2012, mille alusel on süüdi tunnsitatud S T KarS § 121 järgi ning 03.02.2012 on süüdi tunnsitatud L V KarS § 121 järgi. Kohtuotsused on jõustunud. Liiklusõnnetus toimus aga 27.08.2011 kell 21.23.

Liiklusõnnetuse toimumise ajal ei ole toimunud vahetut või vahetult eesseisvat ohtu E.O-le, mis välistaks õigusvastasuse.

6 Pigem nähtub tunnistaja R R`i poolt antud ütlustes, et tema rääkis L Viga sellel hetkel juttu, kui menetlusalune isik oma autoga R R`i autole otsa tagurdas ja sündmuskohalt lahkus. Seega ei saa väita, et E.O tegutses hädaolukorras.

Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et E.O käitumises esinevad LS § 223 lg 1 ja

§ 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, teo

õigusvastasust ja isiku süüd välistavate asjaolude puudumine on eeldatav ja selliseid

asjaolusid kohus väärteoasjas uuritud tõendite alusel tuvastanud ei ole, millest tulenevalt puudub alus menetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg 1 p 1 alusel.

7. Karistus

LS § 223

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

LS § 236 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise

aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuvälise menetleja otsusega on juhindudes KarS § 56 lõikest 1 ja § 63 lõikest 3,

menetlusalusele isikule E.O-le määratud karistuseks: LS § 223 lg 1 alusel

rahatrahv 103 trahviühikut, s.o summas 412 eurot ning LS § 236 lg 1 alusel rahatrahv 75 trahviühikut, s.o summas 300 eurot. Kergendava asjaoluna on märgitud, et isik tunnistab süüd, lisaks on arvestanud ka osaliselt vastulauses esitatuga. Kohus peab põhjendatuks E.O-le LS § 223 lg 1 järgi määratud karistuse liigi ja määra

valikut, leiab, et määratud karistus sanktsiooni esimeses kolmandikus on proportsionaalne ning see karistus on ka piisav isiku süüd arvestades ning sellega on kohtu arvates täidetud ka

karistamise eesmärk. Nimetatud rikkumise osas kohus ei pea põhjendatuks menetluse lõpetamist V™S § 30 lg 1 p 1 alusel, kuna toimepandud väärteoga on kahjustatud teise isiku vara, kusjuures varalise kahju hüvitamise kohta andmed puuduvad.

Kohus peab võimalikuks E.O suhtes lõpetada väärteoasja menetlus LS § 236 lg 1 järgi V™S § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Vastavalt kohtupraktikale eeldab väärteomenetluse lõpetamine V™S § 30 lg 1 p 1 alusel, et menetlusalusele isikule omistatav tegu on nii koosseisupärane, õigusvastane kui süüline (KarS § 2 lg 2), kuid tema vähese süü ja

avaliku menetlushuvi puudumise tõttu on põhjendatud siiski väärteomenetluse lõpetamine.

Väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlustel lähtub menetlusökonoomilistest

kaalutlustest ja võimaldab lisaks ka proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt välistada

karistuse kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt

mittemõõdukas. Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada

kriminaalmenetlusõigusest. KrMS § 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada

menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena. Kohus on veendunud, et

karistades E.O olulisema hüve kahjustamise eest, s.o LS § 223 lg 1 alusel, on tulenevalt just käesolevale väärteoasjale eelnenud sündmused selliseks asjaoluks, mida kohus arvestab E.O süü hindamisel väikseks ja peab võimalikuks LS § 236 lg 1 rikkumise osas menetluse lõpetada karistust määramata.

7 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes V™S § 120 lg 1; 132 p 2 , 3; 133; 134; 135 rahuldab

maakohus menetlusaluse isiku E.O kaebuse osaliselt, tühistab kohtuvälise

menetleja otsuse ja teeb uue otsuse. Kohus tunnistab E.O süüdi LS § 223 lg 1 järgi ning mõistab karistuseks rahatrahvi 103 trahviühiku ulatuses, s.o summas 412.00 eurot ning lõpetab E.O suhtes väärteoasja menetluse LS § 236 lg 1 järgi otstarbekuse kaalutlusel V™S § 30 lg 1 p 1 alusel.

Kohtunik:

(allkiri)

Tiit Kullerkupp

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus

16. juunil 2012. a.

№oremreferent

Lea Herne