1-11-6090/26 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-11-6090

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2012.a., Rakvere kohtumaja kohtuistung toimus 30.05.2012.a. Kohtuasja number 1-11-6090 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Prokurör Ain Tali Kaitsja Lembit Nirgi Kohtuasi Viru Vangla materjalid T.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu T.P, isikukood , Eesti Vabariigi XXX kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 21.10.2011 ja lõpp 30.06.2012 RESOLUTSIOON:

Jätta T.P vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

Välja mõista T.P lt menetluskuluna riigituludesse 38,40 eurot kaitsetasu adv. - Lembit Nirgi poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

(Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr

221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Rakvere

Advokaadibüroo kasuks 38,40 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Lembit Nirgi poolt süüdimõistetu T.P kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, T.P le, kaitsjale ja prokurörile. -

Asjaolud.

Viru Vangla esitas 20.04.2012.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Käesoleval ajal kannab T.P karistust Tartu Maakohtu 21.06.2011.a. kohtuotsuse nr 1- 11-6090 alusel, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks mõisteti talle 8 kuud ja 27 päeva vangistust, mis KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati 534 tunni üldkasuliku tööga ja määrati üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati T.P järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. 28.10.2011.a Tartu Maakohtu määrusega pöörati T.P-le Tartu Maakohtu 21.06.2011.a

otsusega mõistetud kandmata karistus täitmisele. Kandmisele kuulus 8 kuud ja 9 päeva vangistust ning vangistuse kandmise alguseks arvestati 21.10.2011.a. Tartu Maakohtu 18.04.2012.a otsusega mõisteti T.P süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ning

karistuseks mõisteti talle 2 aastat vangistust. Mõistetud karistus ja Tartu Maakohtu

21.06.2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuud ja 11 päeva vangistust

liideti ning T.P-le mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat 2 kuud ja 11 päeva vangistust.

Tulenevalt asjaolust, et T.P kaitsja on otsuse peale apellatsiooni esitanud, ei ole Tartu

Maakohtu 18.04.2012.a otsus jõustunud ning T.P suhtes on kohaldatud tõkendina vahistamist Tartu Maakohtu 18.04.2012.a otsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks.

Viru Vangla poolt 23.03.2012.a. koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat T.P

on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda.

Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks. Varem on isikut karistatud ähvardamise ja joobeseisundis juhtimise eest, viimati varguste eest. Kuriteo laadi muutumine seisneb selles,

et praeguse kuriteoga on tekitatud materiaalne kahju. Soodusteguriks on käitumise

tagajärgedega mittearvestamine ning alkoholi tarvitamine. Alates 18.01.2012.a osaleb

kinnipeetav sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening. Vangistuses viibitud aja jooksul on kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud ühel korral. Iseloomustuse kohaselt on isikul vabanemisel olemas elukoht, kus ta elaks koos vanaemaga.

Korter on sobilik ka elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. T.P on omandanud

põhihariduse ning enne kinnipidamist asus ametlikult tööle. Kinnipeetaval on vabanemise korral võimalik tööle asuda remondilukksepana, mille kohta on olemas ka garantiikiri. Isikul on trahvide ja kohtukulude näol tekkinud suured võlad. Täitmata nõudeid on hetkel 1875,69 euro ulatuses. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava

suhted lähedastega on väga head. Isikut iseloomustab riskiv ja hoolimatu elustiil. Alkoholi hakkas kinnipeetav tarvitama alaealisena, teda on korduvalt karistatud Alkoholiseaduse § 71

järgi. Alkoholijoobes on isik toime pannud ka KarS § 424 ja § 120 alusel kvalifitseeritavad

kuriteod. Isik on motiveeritud edaspidi alkoholist loobuma. Vaatamata sellele, et isikut on

kriminaalkorras karistatud kahel korral, ei ole ta teinud vastavaid järeldusi.

Kriminaalhoolduse all olles ei täitnud ta ÜKT tunde ja seoses rikkumisega pöörati karistus

täitmisele. Käesoleval ajal on pooleli kriminaalasi, kus T.P süüdistatakse KarS § 200

alusel. Isik teadvustab probleemide olemasolu, kuid ei kasuta nende lahendamiseks õigeid meetodeid.

Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 21%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 32%. Viru vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega.

3 Kriminaalhooldusametniku poolt 09.03.2012.a koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava

vabastamine elektroonilise valve alla on otstarbekas. Kinnipeetaval on vabanemise korral

olemas kindel elukoht, mis on sobilik elektroonilise valve seadmiseks, ja lähedaste toetus.

Samas on kriminaalhooldusametnik juhtinud tähelepanu ka sellele, et juuni lõpus 2012 vabaneb kinnipeetav tähtaegselt ning võib siis elada kohustusteta.

30.05.2012.a toimunud kohtuistungil avaldas kinnipeetav T.P , et ta mõisteti süüdi

ebaõiglaselt, kuna tõendid olid pealiskaudsed, ja seega ei olnud süüdimõistmine

põhiseadusega kooskõlas. Kinnipeetav kinnitas, et on võimeline vabaduses inimese kombel

käituma. Kinnipeetav selgitas, et on muutnud oma käitumist teiste kodanike suhtes ning on

otsustanud perekonna luua. Kinnipeetav on valmis elektroonilisele järelevalvele alluma. Kinnipeetav lisas, et soovib kohtule näidata, et suudab sõna pidada, soovib tasuda võlad, tal

on olemas töökoht, perekond toetab teda. ÜKT tundide mittetäitmist põhjendas kinnipeetav

sellega, et oli sel ajal tööl. Kinnipeetav kinnitas, et on muutnud oma suhtumist ja hoiakuid. Kinnipeetav arvas, et jalavõruga olles oleks teda parem jälgida. Kinnipeetav tunnistas ka, et

tema esimeseks karistuseks oli 3 kuud vangistust tingimisi, kuid pani katseajal toime uue

kuriteo. Kui talle mõisteti uus vangistus, asendati see ÜKT-ga, kuid seda ta teha ei suutnud

ning vangistus pöörati taas täitmisele. Röövimise pani ta toime ÜKT tegemise ajal.

Kinnipeetav tunnistas, et teda on vangistuses viibides noomitusega sigareti omamise eest

karistatud. Kinnipeetav lubas, et uut kuritegu ta toime ei pane. Vanglast vabanedes hakkaks

kinnipeetav enda sõnul tööle veoauto remondilukksepana. Kinnipeetav oli veendunud, et suudab alkoholi tarvitamisest loobuda. Prokurör leidis, et kinnipeetava vabastamine ei ole põhjendatud ja et vangla taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna tegemist on isikuga, kes on katseajal korduvalt kontrollnõudeid rikkunud, pannud toime uue kuriteo, ei ole suutnud ära teha ÜKT-d ning on sattunud seetõttu vanglasse.

Prokurör leidis, et kuigi isik on vangistuses osalenud programmide töös, ei ole ta käitunud

seadusekuulekalt, tal on üks distsiplinaarkaristus. Samuti pani isik toime järgneva kuriteo, mille otsus ei ole veel jõustunud.

Kaitsja toetas kinnipeetava vabastamist ning leidis, et tingimused vabastamiseks on olemas.

Uute kuritegude toimepanemise risk on madal. Kaitsja oli seisukohal, et käitumise kohta

vanglas karme järeldusi teha ei saa. Kaitsja lisas, et üheski küsimuses ei märgita isiku ohtlikkust ja riskid on üle hinnatud, samuti on olemas garantiikiri, et inimene võetakse tööle autoremondi lukksepana. Alkoholist kinnipeetav loobub. Kaitsja leidis veel, et kui kohaldada elektroonilist järelevalvet, suudab isik käituda ja nõudeid järgida. Kohtumääruse põhjendused.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla

poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu T.P ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele elektroonilise valve alla.

Kohus märgib, et varasematel kordadel ei ole T.P suutnud katseajal seaduskuulekalt

käituda. 21.06.2011.a otsuses liideti mõistetud karistusele juurde ka Tartu Maakohtu

06.05.2010 otsusega mõistetud kandmata karistus. Vangistus asendati üldkasuliku töö

tundidega. Üldkasulikku tööd isik aga nõuetekohaselt ei teinud, mistõttu pöörati 28.10.2011

määrusega mõistetud karistus täitmisele. Vangla materjalidest ja prokuröri seisukohast

4 nähtub, et isiku suhtes on käimas veel üks kriminaalmenetlus. Tartu Maakohtu 18.04.2012.a

otsusega mõisteti T.P süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 2

aastat vangistust. Mõistetud karistus ja Tartu Maakohtu 21.06.2011.a otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa 2 kuud ja 11 päeva vangistust liideti ning T.P-le mõisteti

lõplikuks karistuseks 2 aastat 2 kuud ja 11 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 18.04.2012.a otsuse peale on T.P kaitsja apellatsiooni esitanud.

Eeltoodu põhjal märgib kohus, et isik ei ole suutnud vaatamata talle korduvalt antud võimalustele õiguskuulekalt käituda. Kinnipeetav on küll lubanud end muuta ning sel korral uusi kuritegusid mitte toime panna, kuid tema lubadusi peab kohus paljasõnalisteks.

Kohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et ta on vangistuse ajal osalenud

sotsiaalprogrammis. Samas on teda vangistuse jooksul ühel korral distsiplinaarkorras

karistatud. Kohus leiab, et kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu näitab, et kinnipeetav ei ole ka vangistuses viibides suutnud õiguspäraselt käituda ning kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse

vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, tuleb distsiplinaarkaristuse olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada.

Vangla iseloomustusest nähtub, et kuigi isik teadvustab probleemide olemasolu, ei suuda ta nende lahendamiseks õigeid meetodeid valida. Tõenäosus, et isik paneb vabanedes kahe aasta

jooksul toime vägivaldse kuriteo on 32%. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et kuigi kinnipeetav ise leiab, et suudab vabaduses end parandada, siis isiku varasem käitumine seda ei

toeta. Samuti on kinnipeetaval võlgnevusi üle 1800 euro ulatuses, mistõttu peab kohus

tõenäoliseks, et majanduslike raskuste ilmnemisel jätkab isik varavastaste kuritegude toimepanemist.

Eeltoodut arvestades ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud

üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Elektroonilise valvega seotud

piirangud ei ole kohtu hinnangul piisavad kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele, mistõttu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et T.P suhtes selliseid asjaolusid ei esine.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetule T.P-le Tartu Maakohtu

21.06.2011.a otsusega mõistetud ja 28.10.2011.a määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 175 lg 1 p 4, § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

(allkiri)

Tiit Kullerkupp

Ärakiri õige

Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus

22. juunil 2012. a.

Nooremreferent

Lea Herne