1-11-9792/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-11-9792

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6.juuni 2012.a., Rakvere kohtumaja kohtuistung toimus 30.05.2012.a. Kohtuasja number 1-11-9792

Kohtunik Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas

Prokurör Ain Tali

Kaitsja Arri Tooming

Kohtuasi Viru Vangla materjalid V.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu V.U, , EV isikukood xxx kodanik; viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 24.10.2011 ja lõpp 05.10.2012

RESOLUTSIOON:

Vabastada V.U temale Viru Maakohtu 07.09.2011.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-9792 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos allutamisega käitumiskontrolli nõuetele kriminaalhooldusametniku järelevalve all.

Vabastada V.U karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Vastavalt KarS § 76 lg 4 määrata katseajaks 1 aasta.

Vastavalt KarS § 78 p 2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada V.U katseajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

- elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxx

2

- ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus- osakonda registreerimisele

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohustada V.U katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume

- asuda tööle või võtta end arvele Eesti Töötukassas 1 kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest

- osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Välja mõista V.U-lt menetluskuluna riigituludesse 38,40 eurot kaitsetasu adv. Arri Toominga poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

(Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr

221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Arri

Tooming kasuks 38,40 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Arri Toominga poolt süüdimõistetu V.U-na kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, V.U-le, prokurörile ja kaitsjale.

Asjaolud. Viru Vangla esitas 23.04.2012.a. Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.U-na vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

V.U on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 07.09.2011.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-9792 KarS § 329 järgi ja teda on karistatud vangistusega 2 kuud, mida suurendati Viru Maakohtu 10.03.2011.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 9 kuu ja 11 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 11 kuud ja 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti kinnipidamiskohta saabumise aeg, s.o 24.10.2011.a.

Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat V.U kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vanglakaristust kannab esimest korda. Väärteokorras on isikut karistatud

15-l korral, neist 13-l korral liiklusalaste süütegude eest. Kinnipeetavaga on tegeletud läbi individuaalvestluste, distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad.

3 Kinnipeetav asuks pärast vabanemist elama vanematekodusse, mis on püsiv ja sobiv eluase. xxxx on kinnipeetavale vabanemise korral garanteerinud töökoha autoremondi lukksepana. Tasumata võlanõudeid on isikul 6340,20 euro ulatuses. Suhted kinnipeetava perekonnas on

väga head ja üksteist toetavad, samas iseloomustab kinnipeetavat riskiv elustiil ja mõjutatavus.

Alkoholiprobleeme kinnipeetav eitab, samas on isikut korduvalt karistatud mootorsõiduki

juhtimise eest alkoholijoobes, s.h ka katseajal. Vestlusel on isik väljendanud arusaamist, et peab alkoholi tarvitamisest täielikult loobuma, et elada seaduskuulekat elu. Iseloomustuse kohaselt ei ole isiku puhul tähendatud vaenulikke ega kuritegelikke hoiakuid.

Samas näitavad korduvad õigusrikkumised suutmatust või soovimatust järgida ühiskonnas kehtestatud reegleid ja norme. Isiku suhtlemisoskused vastavad eale ja taustale, agressiivsust ega enesevalitsuse kaotamist täheldatud ei ole. Probleemide äratundmisvõime ja lahendamise

oskus vajavad arendamist, isik mõistab oma probleeme ning tegevuse tagajärgi, kui teda selleni suunata. Olemas on reaalsed tulevikueesmärgid, kuid puuduvad strateegiad nende saavutamiseks. Isik on impulsiivne. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja kirjaliku arvamuse kohaselt on isikut 2-l korral karistatud tingimisi

karistusega, mis mõju ei avaldanud. V.U sooritas katseajal uusi kuritegusid ja

väärtegusid, millega hoidis kõrvale karistuse kandmisest. Käesolev vanglakaristus on isikul esimene. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning teadvustaks tingimisi karistuse ja vangistuse

erisusi ning oleks motiveeritud vabanedes elama seaduskuulekat elu ning täitma käitumiskontrollnõudeid ja lisakohustusi. Maakohtu istung.

Kinnipeetav soovis kohtuistungil enda vabastamist enne tähtaega. Ta tunnistas, et teda on

korduvalt joobes juhtimise eest karistatud, sh katseajal toime pandud süütegude eest. Kinnipeetav kinnitas, et on vangistuses viibides korralikult käitunud ning oma tegude kohta järeldused teinud. Prokurör leidis, et taotlus kinnipeetava vabastamiseks on põhjendatud ning tuleks rahuldada.

Prokurör märkis, et isik on vanglas esimest korda, kuid teda on varem korduvalt joobes juhtimise eest karistatud, sh katseajal toime pandud kuritegude eest. Prokurör lisas, et kuigi isiku probleemiks on olnud alkohol, on ta selle liigsest tarvitamisest aru saanud. Kinnipeetav on lubanud, et edaspidi kuritegusid toime ei pane. Vanglas ei ole kinnipeetav korda rikkunud. Vabanemisel on tal olemas pere, kelle juurde elama minna, ning garantiikiri selle kohta, et ta võetakse endisesse töökohta tööle. Kaitsja toetas kinnipeetava vabastamist ja märkis, et isik ei kanna karistust raske kuriteo eest

ning kuna isik on vangistuses käitunud õiguskuulekalt, suudab ta õiguskuulekalt elada ka

vabaduses. Kaitsja lisas, et isikul on toetav sotsiaalvõrgustik, kindel elukoht ja tagatud töökoht. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo

ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

4

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

KarS § 76 lg 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte

lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et V.U-na saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. V.U on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Käesoleval hetkel kannab ta

karistust Viru Maakohtu 07.09.2011.a. kohtuotsuse alusel KarS § 329 järgi ja teda on

karistatud vangistusega 2 kuud, mida suurendati Viru Maakohtu 10.03.2011.a otsusega

mõistetud karistuse kandmata osa 9 kuu ja 11 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 11 kuud ja 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise aluseks loeti 24.10.2011.a.

Seega on V.U käesolevaks hetkeks ära kandnud üle poole mõistetud karistusajast.

Kinnipeetavat ei ole vangistuses viibimise aja jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Kohus märgib, et kinnipeetava käitumine vangistuses viibides on olnud seaduskuulekas ja eeskujulik ning seda tuleb kinnipeetava vabastamisel arvesse võtta. Kohus märgib, et V.U on vabaduses garanteeritud töökoht, kindel elukoht ja toetav perekond. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist välistavaid tegureid. Kohus peab vajalikuks märkida, et käesoleval juhul jääb V.U kriminaalhooldaja järelevalve alla, kes aitab tal oma elu korraldada. Kuigi vangla hinnangul on V.U-na puhul olemas 21% tõenäosus, et isik järgneva kahe aasta jooksul mittevägivaldse kuriteo toime paneb, leiab kohus, et otstarbekam on kinnipeetav

vabastada, et oleks võimalik pikema perioodi jooksul jälgida, tema võimekust vabaduses toime tulla.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et V.U kuulub temale mõistetud karistuse

kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega koos allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ja lisakohustuste määramisega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik:

(allkiri)

Tiit Kullerkupp

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus

19. juunil 2012. a.

№oremreferent

Lea Herne