4-12-1929/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 4-12-1929

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2012. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-12-1929 (2602,12.003107) kirjalikus menetluses Kohtunik Ene Muts Väärteoasi

V.P kaebus Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku Anvar Vaki 26.04.2012. a otsuse peale Kaebuse esitaja V.P isikukood: XXX, elukoht: XXXX Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur RESOLUTSIOON juhindudes V™S § 120 lg 1 ja § 132 p 2

Tühistada kohtuvälise menetleja, Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

liikluspolitseiniku Anvar Vaki 26.04.2012. a kiirmenetluses tehtud otsus väärteoasjas 2602,12.003107 ning teha uus otsus, mis ei lahvenda menetlusaluse isiku olukorda.

Karistada V.P LS § 239 lg 1 p 1 järgi rahatrahviga 5 (viie) trahviühiku ulatuses, s.o. 20 (kakskümmend) eurot.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr

221023778606 Swedbank AS-s, nr 17001577198 Nordea Pangas või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber . 10220912086092

Rahatrahvi tasumise vabatahtlik tähtaeg on 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Kui eelnimetatud tähtajal jääb rahatrahv tasumata, täidetakse otsust kohtutäituri kaudu ja kaasnevad täitemenetluse kulud.

Rahuldada V.P kaebus.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule

30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise

õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist

2 esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

Asjaolud.

V.P karistati Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

liikluspolitseiniku Anvar Vaki 26.04.2012. a kiirmenetluses tehtud otsusega väärteoasjas 2602,12.003107 LS § 239 lg 1 alusel rahatrahviga 33 trahviühikut, s.o. 132 eurot.

Otsuse kohaselt V.P 26.04.2012.a kella 09.31 ajal Tartus Tähe tänaval juhtis mootorsõidukit, ja ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga.

V.P rikkus LS § 33 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 239 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on V.P andnud omakäelised ütlused. Ta juhtis autot, turvavöö unustas kinnitamata.

Karistusregistri andmetel on V.P karistusregistrisse kandmata isik.

Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused.

V.P esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse ja palub temale määratud karistust kergendada. Kaebuse põhjenduste kohaselt on ta püüdnud kogu aeg täita liikluseeskirju. Tal ei ole liikluseeskirjade rikkumisi viimase kümne aasta jooksul. Ta on 66-aastane ning tervisliku seisundi

tõttu kuulub tal iga kuu märkimisväärne summa ravimitele. Määratud trahvisumma moodustab 50 % tema pensionist. Selline karistus viib raskesse majanduslikku olukorda ning see ei tohiks olla karistuse eesmärk.

Kaebusele on lisatud pensionitunnistus. V.P on vanaduspensionär alates 11.03.2009. a eluaegselt. Kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungil osalemist ja seetõttu on võimalik asja lahendada kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja seisukoht.

Lõuna Prefektuur esitas kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja palub

jätta otsus kaevatav muumata. Turvavarustuse mittekasutamine on sõiduki juhtide ja sõidukis

reisijate seas veel kahjuks üsna levinud. Aga just turvavöö kasutamine võib päästa õnnetusse sattudes sõidukis olija(te) elu ja võib vältida suuremate vigastuste tekkimist. Antud karistus omab nii erikui üldpreventiivset eesmärki. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtu järeldused.

3

Kohus lahendab V.P kaebuse kohtuvälise menetleja 26.04.2012.a. otsuse peale kirjalikus

menetluses V™S § 120 lg 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil.

Menetlusalune isik tunnistab rikkumisi. Süü omaksvõtuga on olnud väärteo toimepanemise asjaolud

selged. Vaidlustatud kiirmenetluse otsusest nähtub, et menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud väärteomenetluse seadustiku §-s 19. Talle on selgitatud,

et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli

andmetel on talle võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning isik on allkirjaga kinnitanud nõustumist kiirmenetlusega. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ka ei tuvastanud kohus menetlusnormide rikkumist väärteoasja kohtuvälises menetluses.

LS § 33 lg 3 järgi

sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.

LS § 239 lg 1 p 1 järgi sõidukijuhi poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. KarS § 56 lg 1 järgi karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel

kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on LS § 33 lg 3 rikkumise eest määranud V.P-le LS § 239 lg 1 p 1

järgi karistuse üle keskmises määra.

V.P ei ole menetlusaluse isikuna ülekuulamisel ega kohtuvälise menetleja otsuse peale

esitatud kaebuses väljendanud oma seisukohta teo suhtes. Seetõttu asub kohus kohtuvälise menetlejaga samale seisukohale, et KarS § 57 lg 1 sätestatud karistust kergendavad ja KarS § 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri andmetel on V.P karistusregistrisse kandmata isik. Ta on varem karistamata isik. Kohus teeb otsuse lähtudes V™S § 132 p 2, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse ja teeb uue otsuse, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus rahuldab kaebuse. Karistamise alus ja eesmärk tuleneb karistusseadustiku §-st 56 lg 1. kohus ei tuvastanud V.P süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Tema süü LS § 33 lg 3 rikkumises on tõendatud. Süüd

omaksvõtvaid ütlusi ümberlükkavaid asjaolusid ei esine. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel lähtunud nii erikui üldpreventiivsetest asjaoludest. V.P isikut arvestades on teda võimalik mõjutada edaspidi hoiduma samasugustest tegudest eripreventiivsetest eesmärkidest

lähtudes. V.P on varem karistamata ning seetõttu on alust järeldada tema senist õiguskuulekat käitumist. Esmakordsel karistamisel saab süüdlast mõjutada hoiduma samasugustest tegudest karistusega miinimummaaära lähedal. See ei kahjusta õiguskorra kaitsmise huvisid.

Ene Muts kohtunik