Legislator Case Law & Legislation
1-10-14238/15 AI generated

1-10-14238/15 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Case Number 1-10-14238/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-10-14238/15 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
delayed notice of claim compensation for overtime time limit in hours reduction of sentence duration late criminal complaint reasonable duration of proceedings
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. juunil 2012 a. Pärnus Kriminaalasja number 1-10-14238 Kohtukoosseis Kriminaalhooldusametniku Kohtunik Teet Olvik Sekretär Anneli Kaljula Aime Kask osavõtul Kriminaalasi J.V süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi. Erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks. Süüdimõistetu

J.V, sünd. xxx, isikukood xxx, elukoht xxxxx xxxxxxx, xxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 428, KarS § 69 lg 6 määras:

Pöörata Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna Paide talituse kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täitmisele Tartu Maakohtu 07.12.2010 a. otsusega üldkasuliku tööga asendatud, J.V-le KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi kohaldatud karistus, seni kandmata vangistus (21 p) kakskümmend üks päeva seoses tema poolt üldkasulikust tööst kõrvale hoidumisega. Karistuse kandmise algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest. Edasikaebamise kord

Käesolev kohtumäärus ei ole KrMS § 385 p 26 kohaselt määruskaebuse korras edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 07.10.2010 a. Tartu Maakohtu otsusega tunnistati J.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ning teda karistati 2 kuu ja 28 päevase vangistusega, milline asendati KarS § 69 alusel

176 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 10 kuud, lõpptähtajaga 10.04.2012 a. Kohtuotsusega

allutati J.V üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning pandi Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna Paide talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2

10.04.2012 a. esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande J.V-le kohaldatud vangistuse täitmisele pööramiseks, kuna J.V tegi ettenähtud tähtajaks ära 133 tundi üldkasulikku tööd ning jättis tegemata 43 tundi. POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS:

Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik Aime Kask esitatud taotluse juurde ning palus karistuse täitmisele pööramist.

Süüdimõistetu J.V tunnistas, et ta ei ole üldkasulikku tööd korrektselt teinud ning põhjendas seda sellega, et tal tekkis võimalus asuda tööle Soome. Sellest tulenevalt ei olnud

tal enam võimalik üldkasulikku tööd teha. Süüdimõistetu ei vaielnud vastu karistuse täitmisele pööramisele ning oli nõus kandmata jäänud karistuse ära kandma. KOHTU SEISUKOHT

Kohus leidis, et kriminaalhooldaja poolt esitatud taotlus on põhjendatud ning kuulub

rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud, üldkasuliku tööga asendatud vangistuse täitmisele, kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale.

Süüdimõistetu J.V on talle Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt kohaldatud

üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidnud. Kriminaalhooldaja esitatust nähtub, et talle kohaldatud 176 tunnist üldkasulikust tööst on üldkasuliku töö tegemise lõpptähtajaks tehtud 133 tundi ning tegemata on jäänud 43 tundi, mis kinnitab süüdimõistetu hooletut suhtumist talle kohtu poolt pandud kohustustesse. Süüdimõistetu on tööle ilmumata jätmisi põhjendanud koduste perekondlike probleemidega, samuti haigusega, kuid ei ole haigestumiste kohta esitanud ühtegi arstitõendit. 2011 a. sügisel

septembrist kuni novembrini lahkus süüdimõistetu kriminaalhooldajaga kooskõlastamata

juhutöödele Ida – Virumaale. 2011 a. novembrist asus ta kriminaalhooldajaga

kooskõlastamata tööle Soome ehitustöödele, kus pani toime õigusrikkumise, alkoholijoobe

seisundis mootorsõiduki juhtimise. Eeltoodu kinnitab tema kohusetundetut suhtumist talle pandud kohustustesse. Kohtuistungil ei esitanud J.V kohtule mõjuvaid põhjendusi oma kohustuste täitmata

jätmise kohta piirdudes väitega, et tal oli vaja asuda tööle seoses vajadusega teenida

ülalpidamiseks raha. Kriminaalhooldaja esitatust nähtub, et süüdimõistetu on oma süülise käitumisega takistanud kriminaalhoolduse läbiviimist enda suhtes ja eiranud käitumiskontrolli nõudeid. Eeltoodust nähtub, et J.V ei ole esitanud mõjuvaid põhjendusi ega tõendeid

üldkasuliku töö tegemata jätmise kohta. Tema suhtumine käitumiskontrolli nõuetesse on

olnud kohusetundetu. Kohtu hinnangul oli J.V-le antud piisavalt aega, 10 kuud suhteliselt väikesemahulise (176 tundi) üldkasuliku töö kohustuse täitmiseks. Seoses eeltooduga leidis kohus, et J.V-le mõistetud vangistus tuleb üldkasuliku töö

osaliselt kandmata jätmisega pöörata selles osas täitmisele. Kuna J.V poolt on tegemata 43 tundi üldkasulikku tööd, siis kuulub tal KarS § 69 lg 1 kohaselt kandmisele 21 päeva vangistust (43 : 2 = 21,5 päeva).

Teet Olvik Kohtunik