4-12-73/12 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 17.aprill 2012.a.Rapla Väärteoasja number 4-12-73 Väärteoasi

U.J-i kaebus Politsei ja Piirivalveameti Lääne

Prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna

patrullteenistuse teenistuse vanem Olimar Merilaini

21.detsembri 2011.a. otsusele U.J-i süüdistuses Liiklusseaduse § 228 järgi. Kaebuse esitaja

U.J, isikukood xxx, elukoht XXXX XXXXX t. X Kohtuväline menetleja

Politsei ja Piirivalveameti Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuur, esindaja Ilona Kivisik. Kohtuistungi toimumise aeg 17.aprill 2012 Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2, § 133, § 135 lg 2 ja 4, § 155 ja § 156 RESOLUTSIOON

Jätta U.J-i kaebus Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla

politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Olimar Merilaini 21.detsembri 2011.a. otsusele Liiklusseaduse § 228 järgi rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Rahatrahvi on võimalik tasuda vabatahtlikult otsusele edasikaebe tähtaja jooksul. Rahatrahv tuleb tasuda kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-

is. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium ja viitenumber 10220115342669. Kui rahatrahv ei ole selle aja jooksul täies ulatuses tasutud ja menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ei ole kohtuotsuse peale esitanud kaebust, pööratakse kohtuvälise menetleja otsus sundtäitmisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada

2

maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse poolele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisele järgnevast päevast. Kassatsiooniteate esitamata jätmise kohtuotsuse motiveerivat osa ei koostata ja kohtuotsus jõustub 25.aprillil 2012.a. Kassatsiooniteate esitamise korral koostatakse kohtuotsus tervikuna 15. päevaks

pärast kassatsiooniteate esitamist ja on samast päevast kohtu kantseleis kohtumenetluse pooltele kättesaadav.

Asjaolud

Kaevatava otsusega on U.J-i karistatud Liiklusseaduse § 228 nähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 280 eurot. Kohtuväline menetleja mõistis välja ka ekspertiisitasu

86 eurot ja konfiskeeris väärteo toimepanemise vahendi. Otsuse kohaselt juhtis U.J 22.novembril 2011.a. kella 12:24 paiku Rapla maakonnas Vigala vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 92.kilomeetril sõiduautot Ford Mondeo registrinumbriga xxx xxx, milles asus kiirusemõõteseadet avastav või selle tööd häirida võimaldav seade.

U.J kinnitab kaebuses ja kohtuistungil antud ütlustes, et tema tegevuses puudub väärteo koosseis. Autost leitud seade nimega „Cobra 360 Laser band XRS9540“ ei võimaldanud avastada

ega segada kiirusemõõteseadme tööd. Menetleja ei arvestanud, et U.J oli vahetult enne autosse viimist muutnud seadme töövõimetuksseadme oluline elektrooniline komponent oli lahti ühendatud viisil, mida ei saa teha ilma tina sulatava kuumuseta. Viimast U.J-i autos ei

leidunud. Sündmuskohal tehtud videosalvestusel on näha, et antiradari sarnane seade ei andnud mingit heliega valgussignaali. Ekspert muutis seadme töötavaks ja sai ilmselgelt valesti aru oma ülesandest. Ekspert lõi asitõendi, mida ilma paranduseta ei oleks sellisel kujul olemas olnud. Seade asus juhi kõrval esiistmel, oli ühendatud auto vooluvõrku ja genereeris iseseisvalt signaali selleks,

et politsei seadme avastaks. U.J tunnistab, et seadmel olid liiklusjärelvalve seadme

avastamise seadmega sarnased tundemärgid, aga seade ei võimaldanud seadust rikkuda s.o.

kiirusemõõteseadmeid avastada ega nende tööd häirida. Sisse lülitatud seadet oli aga võimalik

avastada politsei kasutuses oleva vastava seadmega Spectre R.D.D. ehk n.ö. antiradariga. Neil põhjustel taotleb kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärtoeasja menetluse lõpetamist.

23.veebruaril k.a. kohtuvälise menetleja seisukohale antud vastuses taotleb U.J menetluse

lõpetamist ka otstarbekuse kaalutulustel. U.J tunnistab, et tema tegevuses oli väärteole

sarnaseid episoode. Kas seade on kasutatav antiradarina, peab tuvastama katseeksperimendiga. Kohapeal tehtud eksperimendi käigus ei andnud seade kiirusemõõteseadme peale kordagi nähtavat

ega kuuldavat signaali. Sama tulemuse sai ka ekspert seadme toiteahelasse ühendamiselseade

tarbis küll voolu, kuid ei andnud mingit signaali. Ära võetud seadme muutis n.ö. antiradariks (kiirusemõõteseadet avastada võimaldavaks seadmeks) alles selle parandamine eksperdi poolt.

Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega. Liikluspolitseinikud avastasid kontrollimise käigus U.J-i seljas oleva jope taskust elektroonilise seadme koos oranži traadijupiga ja sõidukist leiti seadme „Cobra 360 Laser 12 Band“ plastikust korpus, spiraalne toitejuhe ja teine oranž traadijupp. Tunnistajate ütlustest nähtub, et kahes politseisõidukis olevad vastavad seadmed andsid märku, et

vastassuunas liikunud sõidukis registrinumbriga xxx xxx võib olla kiirusemõõteseadet avastav

seade. Seega asus U.J-i poolt juhitud sõidukis sisselülitatud töörežiimil liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadet avastada võimaldav seade. Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et U.J-i autost

3

avastatud esemed moodustavad kogumina kiirusemõõteseadet avastava seadme. Seaduse kohaselt

on keelatud omada sõidukis seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelvalve

kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd. Oluline ei ole seadme töövalmidus s.o. kas seade on ühendatud vooluvõrku ja töötab või mitte. Asjasakohatu on menetlusaluse isiku vastulause seadme mittetöötavaks muutmise kohta enne autosse kaasa võtmist.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, sest süüks pandud väärteo objektiivsed ja

subjektiivsed koosseisulised tunnused on menetlusaluse isiku tegevuses tõendatud. Süüd ja

õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Liiklusseaduse § 228 koosseis on täidetud juba kiirusemõõtmise seadet segada või avastada võimaldava seadme asumisega sõidukis ja oluline ei ole, kas seade on töörežiimis või mitte. Liiklusseaduse § 73 lg. 8 keelab üldse niisuguste seadmete

asumise sõidukis. Uuritud tõenditega on ümber lükatud menetlusaluse isiku väide, et temalt ära

võetud esemed ei moodustanud Liiklusseaduse § 73 lg. 8 nimetatud seadet ja et niisuguseks seadmeks muutis need ekspert ekspertiisi tegemise käigus. Eksperdi arvamuse (t.l. 13) kohaselt

moodustatavad ekspertiisiks esitatud esemed - seadme Cobra 360 Laser 12 Band korpus,

elektrooniline seade, spiraalne toitejuhe ja kaks traadijuppi kogumina niisuguse seadme, mis

võimaldab avastada liiklusjärelevalves kasutatavaid kiirusemõõtmise seadmeid. Ekspertiisi akti

kirjeldava osa ja eksperdi poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ekspertiisiks esitatud

elektroonilisel seadmel üks komponent lahti ühendatud ja algselt seade katsetamise käigus kiirusemõõteseadme peale ei reageerinud. Seade ühendati elektritoite saamiseks laboratooriumi

toiteblokiga ja seade tarbis voolu. Kui teine töötaja hoidis samal ajal koos lahtist ühendust, siis

hakkas tööle ka seadme ekraan. Pärast kiirusemõõte seadme sisslülitamist tekkis ekspertiisiks

esitatud seadme ekraanile teine signaal. Ekspertiisiaktile on ka lisatud fotod lahti ühendatud elektroonilisest komponendist, pärast lahtise komponendi ajutist ühendamist ekraanile tekkinud signaalist ja kiirusemõõteseadme sisselülitamise järgselt ekraanile tekkinud signaalist. (t.l. 16-17)

Ekspert kinnitas kohtuistungil, et muidu kinni joodetud elektroonilise komponendi saab ka lahti tõmmata. Eksperdi arvamuse ja ütluste alusel saab asuda seisukohale, et menetlusaluselt isikult ära

võetud ja eksperdile uurimiseks antud esemed moodustasid 22.novembril 2011.a. menetlusaluse isiku autos enne politseiametnike poolt kinnipidamist ühtse terviku s.o. kiirusemõõteseadmeid

avastada või segada võimaldava seadme. Ebaõiged on menetlusaluse isiku väited, et ekspert valmistas niisuguse seadme s.o. lõi asitõendi ekspertiisi tegemise käigus. Ekspert ei ole ära võetud esemeid kuidagi muutnud, vaid leidnud eriteadmiste abil elektroonilises seadmes lahtise ühenduse,

mille tõttu algul seade kiirusemõõte seadmele ei reageerinud ja andnud vastuse menetleja

küsimusele. Asjasse ei puutu menetlusaluse isiku väide ühenduse lahtijootmiseks vajaliku kuumuse puudumise kohta autos, sest nimetatud ühenduse saab katkestada ka jõuga lahti tõmmates.

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kohapeal tehtud katsetuse käigus ei reageerinud ära võetud seade politsei kiirusemõõteseadmele. Seepärast ei ole asja lahendamisel oluline ka kohtuvälise menetleja poolt kohapeal tehtud videosalvestus, millelt uurimistoiming nähtub. Kohapeal tehtav eksperiment

kiirusemõõte seadmega ei ole kohustuslik ega arutatava väärteo tunnuste tõendamiseks ainuvõimalik uurimistoiming. Kohus leiab, et menetlusalune isik jõudis enne kinnipidamist autos olnud seadme korpuse lahti võtta, välja võtta korpusest elektroonilise plaadi ja ühendada lahti ka

eksperdi poolt märgitud elektroonilise ühenduse, mille tõttu seade ei reageerinud kohapeal

kontrollimise käigus politsei kasutuses olevale kiirusemõõte seadmele. Aluse niisuguseks järelduseks annavad järgmised uuritud tõendid

1. Tunnistajana üle kuulatud politseiametnik KL ütluste kohaselt oli pärast menetlusaluse isiku

auto kinnipidamist autos juhikoha juures põrandal plastmassist ese, mis võis olla antiradari

4

korpus. Samal ajal võttis politseiametnik AA menetlusaluse isiku jope taskust ära elektroonilise plaadi.

2. Tunnistaja A.A ütlustest nähtub, et ta teostas liiklusjärelvalvet Tallinn-Pärnu maanteel ja

liikus politseiautoga Pärnu poole. Kahelt teiselt patrullautolt tuli raadio teel teade, et ühes Tallinna poole liikuvas sõidukis võib olla antiradar. Pärast kahtlusaluse auto Ford Mondeo peatamist läks selle auto juurde esmalt politseinik D.K. Tunnistaja tegi juhi läbivaatuse ja palus juhil asjad taskutest välja võtta. Juht pani taskutest asjad auto pakiruumi, kuid tundus,

et mitte kõik. Tunnistaja leidis juhi jope taskust antiradari mikroskeemi (elektroonilise

plaadi) ja võttis ära. U.J ei soovinud elektroonilist plaati ära anda ja oli selle

äravõtmise peale pahane. Mõõtude poolest sobis see plaat enne autost leitud korpusesse. Selle leidsid auto põrandalt teised politseiametnikud. Korpuse juurest leiti auto põrandalt ka kaks traadijuppi. U.J-iga vesteldes selgus, et ta töötab AS- is Pristis ja soovib teada

kohtu seisukohta antiradari kasutamise osas. Menetlusaluse isiku käitumine nähtub ka kohapeal tehtud videosalvestuselt.

3. Vaatlusprotokolli kohaselt oli U.J-i sõiduauto peegli kohal ära võetud seadme

korpuse mõõtudele vastav metallist kinnitus. Samuti oli autos toitejuhe, mille üks ots sobib ära võetud seadmele ja teine ots sõiduki sigaretisüütajasse. Isiku läbivaatuse protokolli (t.l.

11) kohaselt leidus menetlusalusel isikul seljas olnud jope taskus elektrooniline plaat, milline vastab mõõtude poolest seadme korpusele.

4. Väärteotoimikus oleva vaatlusprotokolli (t.l. 10) kohaselt olid

auto põrandalt leitud seadme korpuse pooled omavahel ühendatud kleeplindiga ja puudusid kinnituskruvid.

5. Kohtuistungil antud ütlustes on U.J kinnitanud, et seade oli sõidu ajal tema kõrval

esiistmel ja ühendatud auto vooluvõrku. Miks oli seadme korpus pärast kinnipidamist autos

põrandal ja korpusest pärinev elektrooniline plaat jope taskus, seda ei ole U.J põhjendanud.

Uuritud tõendid annavad aluse asuda seisukohale, et U.J oli autost leitud seadme võimaliku kontrollimise juhuks ette valmistanud. Seepärast tuleb arutatav väärtegu lugeda toimepanduks

kavatsetult KarS § 16 lg. 2 mõttes. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus üle poole

sanktsioonis ettenähtust vastab seepärast täielikult U.J-i süü suurusele s.o. suhtumisele toimepandusse.

Uuritud tõenditele ei lisa midagi tunnistaja üle kuulatud politseiametnike JJ ja MR ütlused. J.Juksi ütlustest nähtub, et nad liikusid koos teiste patrullidega Tallinna suunas ja autos oli sisse lülitatud antiradareid avastada võimaldav seade. Ees liikunud patrullautost teatati, et ühe tumedat värvi Ford Mondeo suunas andis aparaat signaali antiradari olemasolu kohta. Samale sõidukile reageeris ka tunnistaja autos olnud vastav aparaat helija valgussignaaliga. Ees liikunud patrullauto keeras ringi ja järgnes nimetatud tumedale Ford Mondeole.

M.R ütlustest nähtub, et ta jõudis kontrollitava auto juurde kõige hiljem. Keegi kohalolnutest andis

tema kätte korpuse, elektroonilise plaadi ja traadijupi. Tunnistaja on korduvalt kokku puutunud selliste seadmetega ja oli näha, et seadet on lahti tehtud ja proovitud kokku panna. Tunnistaja pani elektroonilise plaadi ja korpuse nii kokku, et seda oli võimalik ühendada vooluvõrku ja tegi katse politseiautos oleva antiradarit avastava seadmega Spectre. Pärast sisselülitamist andis Spectre

valgussignaali, mis tähendas, et antiradar töötas. Tunnistaja tegi nii kolm katset. Politseiautos olevale seadmele kontrollitavast autost võetud seade aga ei reageerinud.

Indrek Saar Kohtunik

5