4-12-1193/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.05.2012.a., Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses Kohtuasja number 4-12-1193

Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi U.E kaebus Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitseipolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Meelis Smitt`i 16.03.2012 kiirmenetluse otsusele nr 10220912111705

Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja/menetlusalune isik: U.E, ik: xxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveamet korrakaitsepolitseiosakond, asukoht: Ädala 4E Tallinn

Asja läbivaatamise kuupäev

31.05.2012.a. RESOLUTSIOON: 1. U.E kaebus rahuldada osaliselt.

2.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitseipolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Meelis Smitt`i 16.03.2012 kiirmenetluse otsus nr 10220912111705 U.E suhtes ning teha väärteoasjas uus otsus.

3. Süüdi tunnistada U.E Liiklusseaduse § 240 lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 100.00 (üks sada) eurot.

Rahatrahv 100.00 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 AS`s SEB või nr 221023778606 AS`s Swedbank või nr 17001577198

AS`s №rdea Bank või nr 333416110002 AS`s Danske Bank. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220912111705.

Kohtuotsust on võimalik vabatahtlikult täita, tasudes rahatrahv täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Juhul kui kohtuotsust ei ole eespool

2

märgitud tähtaja jooksul täidetud, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus vastavalt V™S § 202 lg-le 3, lahendi koopia kohtutäiturile täitmiseks. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui

kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul

arvates päevast, mil otsus oli poolele kättesaadav. V™S § 155 lg 2 kohaselt on

kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad.

19.03.2012.a. on Viru Maakohtule saabunud U.E kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti korrakaitseipolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärelevalvetalituse

liikluspolitseinik Meelis Smitt`i 16.03.2012 kiirmenetluse otsuse nr 10220912111705 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt määrati kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule LS § 240 lg 1

rikkumise eest rahatrahv 200 eurot. Kaebuse esitaja selgitab, et 16.03.2012 sõitis ta xxxx

tuttavatele külla. Sõidu alguses oli autos 4 inimest, kes olid turvavarustusega korralikult kinnitatud. Paar tundi enne hakkasid samas suunas liikuma tema tuttavad (naine koos 7

aastase tütrega), kelle auto läks Peterburi maanteel katki. Üks möödasõitev auto pukseeris

nende auto parklasse, seega edasiliikumise võimalust neil ei olnud. Mina võtsin nad oma autosse. Rakveres peatas meid politsei ja määras trahvi lapse vale sõidutamise eest. Kuna ma

ei teadnud, et alates 01.07.2011 kehtiva LS järgi on lapse süles sõidutamine keelatud, siis

politseile vastu ei vaielnud ja nõustusin trahviga. Kaebuse esitaja usub, et inimeste teele jätmine oleks olnud ebainimlik ja rikkumine ei ole nii tõsine (arvab, et kui enne 01.07.2011 lapse sõidutamine sel viisil oli lubatud ja oli ohutu), siis käesoleval juhul ei olnud ka nii tõsist ohtu, mille eest määratav rahatrahv peaks olema nii suur. Kaebuse esitaja palub vähendada rahatrahvi või karistus tühistada. Märgitud on veel, et kaebuse esitaja on xxxx ja tulu ei teeni. Varem ei ole liikluseeskirju rikkunud ja leiab, et esimese karistusena määratud 200 eurone

rahatrahv on liiga suur. Kaebuse esitaja tunnistab oma süüd. Kaebuses on avaldatud ka, et menetlusalune isik ei soovi osaleda kohtuistungil.

02.04.2012.a. saabusid kohtule kohtuväliselt menetlejalt väärteoasjas U.E-le koostatud kiirmenetluse otsus koos juurdekuuluvate materjalidega ning 13.04.2012.a. esitas kohtuväline menetleja enda kirjaliku seisukoha U.E kaebusele. Esitatu kohaselt

on kohtuväline menetleja seisukohal, et U.E kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on U.E-le selgitatud V™S §-s 19 sätesattud õigusi

ja kohustusi, ta on nõustunud kiirmenetlusega ning on teadlik kiirmenetluse kohaldamise

erisustest. Kehtiv Liiklusseadus on avalikustatud ning on vastavusse viidud muuhulgas

Euroopa Nõukogu 06.12.1991 direktiiviga (91/671/EMÜ), mille alusel ühtlustati

liikmesriikides turvavöö kasutamise kohustus. Alates 2006.a. on turvavööde kinnitamine kohustuslik kõikides sõidukites kogu Euroopa Liidus, välja arvatud ühissõidukites. Kohapeal

põhjendas U.E toimepandud rikkumist sellega, et ta ei teadnud, et laps ei või süles

istuda. Kohtule esitatud kaebuses märgib, et naisel läks teel auto katki ja kuna naise auto pukseeriti, võttis ta naise enda autosse, sest muid võimalusi ei olnud. Sündmuskohal avanes U.E-le aga võimalus kutsuda kohale teine auto, et seaduse raames edasi liikuda. Nii

3 kohtule esitatud kaebusest kui ka kohapeal antud ütlustest nähtuvalt on U.E kehtivate seadustega kursis. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et turvavöö eesmärk sõidukis on juhi

ja kaasliiklejate ohutuse suurendamine. Nõuetekohaselt turvavöö või turvavarustusega kinnitamata isik suurendab liiklusõnnetuse korral inimvigastuste raskusastet nii iseendale kui

ka teistele sõidukis viibivatele isikutele otsa paiskumisel. Kokkupõrke korral ei suuda

kinnitamata turvavarustuseta isik enda liikumist kontrollida, mistõttu võivad tagajärjed olla fataalsed. Menetleja leiab, et arvestades karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on igati põhjendatud U.E karistamine sanktsiooni keskmise määraga, lisades, et U.E ei

ole väärteoasja üheski etapis väljendanud siirast kahetsust, mis andnuks menetlejale

veendumuse, et karistuse eripreventiivset eesmärki on võimalik saavutada ka keskmisest

määrast madalama rahatrahviga. Seega, leiab kohtuväline menetleja, et U.E karistamine LS § 33 lg 11 p 4, § 36 lg 6 ja 7 nõuete rikkumise eest LS § 240 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses on põhjendatud. Kohtuväline menetleja avaldab ka, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused.

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja

kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120. V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha

lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus, tutvunud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kohtuvälise menetleja poolt kohtule saadetud väärteoasja materjalidega, uurinud asjas olemasolevaid tõendeid ja hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et U.E kaebuse saab rahuldada osaliselt. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel,

vaid tulenevalt V™S §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohtuvälises menetluses on koostatud kiirmenetluse otsus 16.03.2012 U.E suhtes selle kohta, et U.E 16.03.2012 kell 12.50 Rakvere linnas Kreutzwaldi tn 2A liikudes Vallikraavi tänava suunas juhtis sõiduautot, milles sõidutas alla 16 aastast last, kes ei olnud sõites turvavööga või turvavarustusega nõuetekohaselt kinnitatud. Sõidutas last, kes istus tagaistmel istuval reisijal süles. Sellega rikkus menetlusalune isik U.E Liiklusseaduse (LS) § 36 lg 7, § 33 lg 11 p 4, § 36 lg 6 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 240 lg 1 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuseks on määratud LS § 240

lg 1 rikkumise eest rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Tõenditena on märgitud

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja kombineeritud liiklusejärelevalve teostamise protokoll (t.lk 7).

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et menetlusalune isik on andnud enda ütlused väärteo kohta järgmiselt: „16.03.12 juhtisin sõiduautot xxxx, reg.nr xxxx, suunaga xxxx, mille tagaistmel istus ema süles 7 aastane tüdruk. Kahjuks ei ole teadlik, et uue seaduse

järgi on see keelatud. Kohapeal kutsusime tuttavad autoga ja edasi liikusime juba seaduse raames. Tunnistan oma süüd.“ (t.lk 8).

4

Kombineeritud liiklusejärelevalve teostamise protokollist nähtub, et liikluspolitseinik Kristo

Lensment teostas 16.03.2012 kell 12.50 kombineeritud liiklusjärelevalvet Rakvere linnas Kreutzwaldi tn 2A juures ning avastas U.E poolt õigusrikkumise, s.o U.E

juhtis sõiduautot, milles sõidutas alla 16 aastast last, kes ei olnud sõites turvavööga või turvavarustusega nõuetekohaselt kinnitatud. Sõidutas last, kes istus tagaistmel istuval reisijal

süles. Järelevalve ajal on kasutatud video/helitehnikat CANON 500D, JLF8.

Liiklusjärelevalve teostamise juures on viibinud tunnistajana J J. Menetlusalune isik U.E on protokolliga tutvunud, taotlusi ei ole esitanud.

V™S § 2 kohaselt kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

Käesolevas väärteoasjas loeb kohus menetlusaluse isiku U.E poolt väärteo toimepanemise tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega. Menetlusalusele isikule on ette heidetud seda, et ta juhtis sõiduautot, milles sõidutas alla 16

aastast last, kes ei olnud sõites turvavööga või turvavarustusega nõuetekohaselt kinnitatud. Sõidutas last, kes istus tagaistmel istuval reisijal süles. Toimepanduga rikus U.E LS § 36 lg 6,7; § 33 lg 11 p 4 nõudeid. LS § 33 lg 11 p 4 sätestab, et juhil on keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole käesoleva seaduse § 30 lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta § 30 lõike 4 või § 36 lõike 6 kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga.

LS § 36 lg 6 sätestab, et kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel autos, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust. LS § 36 lg 7 sätestab, et auto esiistmel ei tohi last süles hoides sõidutada. Auto, välja arvatud sõiduauto tagaistmel tohib täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla 12-aastane laps tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja kõik autos olevad istekohad on hõivatud.

Eelnimetatud rikkumised on tõendatud menetlusaluse isiku enda ütlustega, samuti ka kombineeritud liiklusejärelevalve teostamise protokollis esitatuga. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 240 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse sõidukijuhi poolt turvavöö või muu turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata alla 16-aastase lapse sõidutamise eest. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Seega, on kohus seisukohal, et menetlusaluse isiku U.E poolt toime pandud

väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine V™S §-s 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele V™S §-s 30 sätestatud alustel.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist on leidnud, et menetlusalune

isik U.E on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud LS § 240 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo. Ta on ise enda süüd tunnistanud. Kohapeal põhjendas U.E toimepandud rikkumist sellega, et ta ei teadnud, et laps ei või süles istuda. Kohtule esitatud kaebuses märgib, et naisel läks teel auto katki ja kuna naise auto pukseeriti, võttis ta naise enda autosse, sest muid võimalusi ei olnud. Sündmuskohal avanes U.E-le aga võimalus

5 kutsuda kohale teine auto, et seaduse raames edasi liikuda. Nii kohtule esitatud kaebusest kui

ka kohapeal antud ütlustest nähtuvalt on U.E kehtivate seadustega kursis. Lisaks

märgib kohus, et ka enne 01.07.2011 kehtinud Liiklusseaduses oli ette nähtud vastutus turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumise eest.

LS § 240 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on U.E-le määranud karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o summas 200 eurot, mis

on sanktsiooni keskmises määras. Kohtuväline menetleja on kohtule saadetud kirjalikus seisukohas põhjendanud karistuse määra valikut, millega kohus põhimõtteliselt nõustub.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb karistuse määramisel siiski arvestada

ka sellega, et menetlusalune isik on enda süüd tunnistanud, milline on karistust kergendav

asjaolu. Lisaks leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb arvestada ka teo toimepanemise

asjaolusid ning menetlusaluse isiku käitumist ning seda, et isik ei ole karistusregistrisse kantud ning seetõttu leiab kohus, et karistuse eripreventiivset eesmärki on võimalik saavutada ka keskmisest määrast madalama rahatrahviga. Kohus leiab, et U.E-le on põhjendatud määrata karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut.

V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg 1; 132 p 2; 133; 134; 135 rahuldab

maakohus menetlusaluse isiku U.E kaebuse osaliselt, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse ja teeb uue otsuse. Kohus tunnistab U.E süüdi Liiklusseaduse § 240 lg 1 järgi ning mõistab karistuseks rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 100.00 eurot.

Kohtunik

(allkiri)

Tiit Kullerkupp

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 08. juunil 2012. a.

№oremreferent

Lea Herne