4-12-2110/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-12-2110

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2012 a Tallinn Väärteoasja number 4-12-2110 (2302,12,001580) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi

S.S-i kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi

politseimajor Oleg Lodeikini 16.04.2012 otsusele nr 2302,12,001580 S.S-i karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p

1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Manetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Enel Reegat

Menetlusalune isik: S.S, ik: XXX, elukoht: XXX RESOLUTSIOON

1. Jätta S.S-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse

juhi politseimajor Oleg Lodeikini 16.04.2012 otsusele nr 2302,12,001580 S.S-i karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg

Lodeikini 16.04.2012 otsus nr 2302,12,001580 S.S-i karistamises LS § 224 lg

2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 6 kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 6 kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba

loovutada Maanteeametile.

5. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 800 eurot ja välja mõistetud menetluskulud

kogusummas 38 eurot tuleb tasuda vaidlustatud otsuses märgitud arvelduskontodele 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest, märkides maksekorralduses ära ka viitenumbri.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24

tutvumiseks kättesaadav alates 31.05.2012. Kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist

jäetakse 7 päevase tähtaja jooksul teatamata, jõustub kohtuotsus 08.06.2012.

Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on

kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 30.06.2012. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 01.07.2012.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 16.04.2012 otsusega nr 2302,12,001580 karistati S.S-i LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg

3 p 1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 04.02.2012 kell 23.30 Laulu tänaval Kiisa alevikus Saku vallas Harjumaal

juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis juhi veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,34 +/- 0,05 mg, millega rikkus LS § 69 lg 5 sätestatud keeldu ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märgiti, et menetlusalune isik viibis

04.02.2012 OÜ T peol KP. Kaasas oli elukaaslane koos kahe lapsega ning elukaaslane oli kaineks autojuhiks. Kuna puhkekeskuse ruumid olid külmad, läks elukaaslane oma õe juurde.

Oli kokku lepitud, et kell 23.00 tuleb elukaaslane talle järele, kuid elukaaslane helistas ja teatas, et auto ei lähe käima. Oli alkoholi tarvitanud peo alguses ja arvas, et on enam-vähem kaine, mistõttu küsis töökaasleselt auto, millega sõitis mööda Laulu tänavat. Märkas eemalt

auto tulesid ja arvas, et on politsei ning hakkas kartma, et on veel jääknähud. Peatas auto Viljandi mnt 1 juures ja jooksis eemale. Edasi püüdis jõuda elukaaslase ja laste juurde jalgsi.

Politsei pidas ta kinni ja toimetas politseiautosse. Alkomeetrisse puhumisest keeldus kuna teadis, et politsei ei saa teda juhtimises süüdistada. Politsei ei saanud tuvastada, kes sõidukit

juhtis. Teda toimetati Wismari Haiglasse vereproovi, millest keeldus. Vereproov võeti

sunniviisiliselt. Ütlusi politseile anda ei soovinud, sest leidis, et tema õigusi on rikutud ja

sõiduki juhtimiselt teda ei tabatud. Kaebuse esitaja ülalpidamisel on kaks last, kes käivad erinevates lasteaedades. Kuna ühe lapse lasteaed on kodust kaugel, siis viib last igapäevaselt

lasteaeda autoga. Võttis koos elukaalasega 2005 ja 2007 aastal eluasemelaenu korteri

ostmiseks ja remondiks ning laenude tagastamise tähtajad on 08.01.2035 ja 08.05.2037, igakuine makse on 350,09 eurot. Seoses elukoha muutusega kolib pere Harku valda ning uus elukoht on soetatud eluasemelaenuga, mille tähtaeg on 05.10.2036. Töökohaks on OÜ T, mis asub aadressil XXX, kus töötab müügikonsultandina. Kuna töökoht on XXX, on tööle minek ja töölt tulek seotud autojuhtimisega. Juhtimisõiguse äravõtmise korral ei ole võimalik last lasteaeda viia ja XXXse tööle minna. Samuti on K OÜ omanik ja juhatuse liige ning ettevõtte

tegevusala on seotud autodega, mille tegevuseks on vajalik juhtimisõigus. Ettevõte tegeleb

autovaruosade müügi ja remonditeenuse pakkumisega, mille käigus tuleb kliendi sõidukid

sõidutada erinevatesse remondiettevõtetesse. Samuti kauba tarnimiseks klientidele,

kohtumiseks klientidega ja muude ettevõttele vajalikuks asjaajamiseks on väga vajalik

juhtimisõigus. Juhtimisõiguseta kaotaks tema ja tema lähedased sissetuleku. On teadlik, et

sellise rikkumisega kaasneb tagajärg, kuid siiani on hoidunud igasugustest eksimustest

liikluses. On aru saanud oma teo tõsidusest ning eksimusega kaasnevatest pöördumatutest tagajärgedest perekonna jaoks. See eksimus võib kaasa tuua peamiste sissetulekute kaotuse, ei

suuda ülal pidada oma peret, laenumaksed jäävad tasumata ning on oht kaotada kodu. Seetõttu taotleb kaebuse esitaja otsuse tühistamist osaliselt, so juhtimisõiguse äravõtmise

3 osas.

Kohtuistungil selgitas S.S, et esimene emotsioon kui elukaaslane helistas, oli teadmatus, tegi sellise otsuse. Oleks saanud sõpra paluda. Tõttas elukaaslasele appi, see juhtus olude sunnil. Sõiduk kuulus kolleegile, ei olnud ka võimalust, et keegi teine oleks aidanud.

EMT ühendusega oli midagi, elukaaslane helistas võõralt telefonilt. Elukaaslase ja laste

juurde oli sõita umbes 20 kilomeetrit, ei teadnud kus nad asuvad, kas veel elukaaslase õe

juures või teel. Lasteaed N asub XXX, praegu elavad XXX, suvest lähevad XXX elama.

Elukaaslasel on juhtimisõigus, kuid ei ole liiklusvahendit. Elukaaslasele ei meeldi tema autoga sõita, see on liiga suur ja liiga palju nuppe. Ilmselt tuleb teha lisakulutusi ja sõiduk

müüki panna, et saaks elukaaslasele vastuvõetava sõiduki muretseda. Töökohas on

tööülesandeks klientide teenindamine, varuosade müük. K OÜga tegeleb pärast töökohas töötamist. T OÜs töötab 7-8 aastat, K OÜga tegeleb poolteist aastat. Kuidas XXX tööl käia, seda veel ei tea. On tööl hinnatud töötaja, kuid kui ta peab hakkama tööle hilinema, siis ei

pruugi see tööandjale meeldida, samuti ei saa oma ettevõtet arendada. Peale oma laenude

teenindamise on tekkinud raskused ka õel, kelle korter arestiti ning pandiks oli pandud isa korter, mis läheb samuti sundmüüki kui 06.06.2012 ära ei maksta. Selleks peab ta ise võtma

uue laenu, et seda päästa. Soovib, et juhtimisõiguse äravõtmine asendataks mõne teise lisakaristusega, üldkasuliku tööga, millega iganes või suurendataks rahatrahvi või määrataks lühiajaline arest. Kui juhtimisõigusest ilma jääb, on kõik kadunud.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et nõustub kaebuse esitajaga selles osas, et inimesed

tõesti eksivad, kuid kui eksimuseks on enamohtlik liiklusalane väärtegu, toob see kaasa karistuse, mis peab olema piisavalt karm, et mõjutaks isikut edaspidi vältima selliseid tegusid. Kaebuse esitaja motiivid on mõistetavad, kuid samas on kaebuse esitaja püüdnud vältida ja takistada seisundi tuvastamist. Oli teadlik sellest, et oli eelnevalt alkoholi tarvitanud, juhtis

sõidukit, mis kuulus kolleegile ning seadis ohtu nii iseennast kui kaasliiklejaid, samuti kolleegi vara. Selline käitumine annab selgelt märku, et tegu on toime pandud tahtlikult. Mis

puudutab karistuse liiki ja määra, siis on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebuse esitajale on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus, arvestades teo ohtlikku laadi, süü suurust, rikkumise tehiolud ei oma vähem tähtsust. Sellise teo eest tuleb üldjuhul kohaldada lisakaristust ja lisakaristus jäetakse kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel või juhul, kui see

oluliselt raskendaks isiku elukorraldust või kui juhtimisõiguse olemasolu oleks füüsiliselt vajalik. Mis puudutab lapse lasteaeda toimetamist ja selle järgselt tööle jõudmist, siis on lapse emal juhtimisõigus, sõiduk olemas. Et elukaaslane ei juhi seda konkreetset sõidukit meelsasti, siis see on peresisese vaidluse küsimus. Tallinnast XXX liigub erinevaid transpordiliike ning

kaebuse esitaja peab leidma nende hulgast sobivaima. Töötamine OÜs T ei eelda

juhtimisõiguse olemasolu ning juhtimisõigus on vajalik tööle minekuks ja töölt tulekuks. Seega ei tingi juhtimisõigusest ilmajäämine töökoha kaotust. K OÜ oli olemas enne rikkumise

toimepanemist. Viidatud asjaolud olid asjaolud, millega pidanuks arvestama eelnevalt. Kui isikul on juhtimisõigus, siis peab ta liikluses käituma igapäevaselt selliselt, et juhtimisõigus säilib. Karistust kergendava asjaoluna on arvestatud kahetsust nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtumenetluses. Seetõttu palub kohtuväline menetleja jätta esitatud kaebus rahuldamata ja otsus muutmata.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja kohtuvälise

menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud kaebuse lisade ja väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni

1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest

4 kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses ja

lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt

tuvastati menetlusaluse isiku veres ühe grammi kohta alkoholisisaldus 1,34 +/- 0,05 mg,

kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust

laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 1,29 mg ühe grammi vere kohta. Selline piirmäär

ületab oluliselt sätestatud rikkumise keskmist määra ja on suhteliselt sätestatud piirmäära ülemmäära lähedane, mille eest on isikut veel võimalik väärteokorras karistada.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on suur. See aga omakorda peaks tingima karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena. Süü kõrval

arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluna tuvastanud menetlusaluse isiku kahetsuse. Kohus

leiab, et arvestades väärteoasjas leiduvaid menetlusaluse isiku kirjalikke pöördumisi kohtuvälise menetleja poole ja selgitusi kohtuistungil, võib asuda seisukohale, et vaidlustatud

otsuse koostaja on kahetsust kergendava asjaoluna põhjendatult arvestanud, kuid kohtul

puudub alus juba kergendatud karistuse veelkordseks kergendamiseks sama karistust kergendava asjaolu olemasolu tõttu.

Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest

nähtuvalt ei ole menetlusalust isikut aastate jooksul liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud. Seega on võimalik järeldada, et menetlusalune isik oli kuni menetlusesemeks oleva teo toimepanemiseni liikluses käitunud õiguskuulekalt. Vaatamata sellele ei olnud see takistuseks menetlusesemeks oleva raske liiklusalase süüteo toimepanemisel.

Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning

kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et menetlusalune isik veendus eelnevalt alkoholi tarvitades selles, et ta on viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud ja sellele vaatamata pidas vajalikuks sõidukit

juhtida. Seejuures ei palunud ta teistelt abi, et teda vajalikku kohta toimetataks, vaid palus kõrvaliselt isikult sõidukit, et ise sõidukit juhtida. Väärteoasjast nähtub ka seda, et kaebuse

esitaja sai aru, et teda võidakse väärteo toimepanemiselt kinni pidada ning peatas politseid

nähes auto ja eemaldus sõidukist, et teda ei saaks seostada peatunud sõiduki juhtimisega. Selline käitumine aga viitab sellele, et kaebuse esitaja oli täielikult teadlik oma seisundist, mis

on juhile keelatud ja püüdis võimalikku karistust vältida. Selline käitumine näitab kaebuse

esitanud isiku üleolevat suhtumist liikluskorda ja juhi kohustustesse ning soovi pääseda

süüteo toimepanemise järgselt saabuvast vastutusest. Seega oli kaebuse esitajal küll julgust tegu toime panna, kuid vastutada enam ei tahtnud. Seetõttu on oluliseks põhikaristuse määra

ja lisakaristuse kohaldamise vajalikkuse valiku puhul ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida

saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja liiklusest võimalikult pikaks ajaks kõrvaldatakse. Kaebuse esitaja toime pandud süütegu aga näitab seda, et kaebuse esitaja on liikluses ohtlik.

Seetõttu, arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurt määra ja õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on määratud rahatrahv ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras ja lisakaristuse kohaldamine ettenähtud sanktsiooni keskmises ulatuses täielikult

5 põhjendatud ja kohtu arvates puudub igasugune alus määratud põhikaristuse või lisakaristuse

kergendamiseks. Seejuures on kohus seisukohal, et alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades võinuks põhikaristuse määrata ka rangemana ja kaebuse esitajale tulnuks määrata

ka pikem lisakaristuse tähtaeg, kuid karistust kergendava asjaolu olemasolu tõttu on vaidlustatud otsuse koostaja piirdunud lisakaristuse määramisega vaid keskmises määras ning kohus peab taolist kergendava asjaolu arvestamist lisakaristuse määra valikul põhjendatuks.

Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et

senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu,

milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Arvestades senist

karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti

põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga.

Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et kaebuse esitajal on juhtimisõigus vajalik nii tööl käimiseks, töökohustuste täitmiseks kui ka laste eest hoolitsemiseks, samuti on menetlusalusel

isikul pikaajalised rahalised kohustused krediidiasutuste ees. Kohtule esitatud töölepingu kohaselt töötab kaebuse esitaja OÜ T alates 2004. aasta septembrist. Kaebusele lisati rahaliste kohustuste olemasolu tõendamiseks ka kolm laenulepingut, millised on sõlmitud 09.05.2007, 16.05.2007 ja 20.10.2011. Mis puudutab lapse käimist tasandusrühmas, siis selle kohta esitati

koos kaebusega ka Tallinna laste nõustamiskomisjoni 25.03.2011 otsus nr XXX. Esitatud tõenditest võib järeldada, et kõik pikaajalised rahalised kohustused olid menetlusalusel isikul

võetud enne väärteo toimepanemist, samuti oli lapse toimetamise vajadus tasandusrühma olemas enne vaidlustatud otsuse tegemist nagu ka töötamine OÜ T. Kaebuses on väidetud ka

seda, et kaebuse esitaja äriühingu majandustegevuse toimimiseks on vajalik juhtimisõigus,

kuid ka see asjaolu oli kaebuse esitajale teada enne väärteo toimepanemist pikemat aega.

Seega olid kõik need kaebuses esitatud asjaolud olemas enne väärteo toimepanemist ning

võetud kohustuste sõltumine juhtimisõiguse olemasolust oli kaebuse esitajale teada juhile keelatud seisundis sõidukit juhtima asudes.

Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liiklusnõuete tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki

juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on end ise teadlikult viinud sellisesse

seisundisse ja teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka sellise süüteo

toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid, millele viitab ka kaebuse

esitanud isiku käitumine kui ta sai aru, et teda võidakse kinni pidada. Kohus leiab, et

juhtimisõiguse vajalikkus, samuti alaealiste laste eest hoolitsemise kohustus, pikaajalised rahalised kohustused, töökoha asukoht ja vahemaa elukohani ja äriühingu majandustegevuse

toimimiseks juhtimisõiguse olemasolu vajalikkus ei tulnud menetlusalusele isikule

ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Samas peaks

kaebuse esitaja olema teadlik sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab

suuremaid rahalisi kohustusi määratava rahatrahvi näol ja tema suhtes piiranguid sõiduki

edaspidisel juhtimisel ning isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest

oleneva selleks, et tema ja tema lähedaste olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad

säiliks ning see tagaks temal lasuvate rahaliste kohustuste täitmise ja äriühingu

majandustegevuse toimimise. Seega sõltub kaebuse esitaja enese ja tema lähedaste heaolu

kaebuse esitaja käitumisest liikluses. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt seadis kaebuse

esitaja ohtu mitte ainult iseenda ja teised liiklejad, vaid ka kõrvalise isiku kasutuses olnud vara, mis kohtu arvates näitab kaebuse esitaja ükskõiksust teistesse liiklejatesse ja kõrvaliste

6 isikute varasse.

Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitanud isikule vaidlustatud otsusega määratud põhija lisakaristused on vastavuses kaebuse esitanud isiku süü suurusega ning kohtuvälise menetleja

poolt on otsuse koostamisel juba karistust kergendava asjaoluga arvestatud, mistõttu on karistamisotsus tehtud KarS § 56 lg 1 nõudeid järgides ja kohus asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming Kohtunik