4-12-897/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-12-897

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

08. mail 2012.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-12-897 (2330,12,001468) Väärteoprotokolli number AB1294846 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär Jana Pelepelina Väärteoasi Karistusseadustiku (e

daspidi tekstis KarS) § 278 järgi Menetlusalune isik J.A

isikukood xxx, elukoht xxx, EV kodakondsus, ei t . ööta Kohtuväline menetleja

Istungile ei ilmunud isikud

Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskond, asukoht Vabaduse 5, 20303 Narva

Menetlusalune isik: J.A

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Jüri Teslenko Kohtuistungi toimumise aeg 07.05.2012.a. RESOLUTSIOON Juhindudes v

- äärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik : otsustas

Tunnistada J.A s 10.02.2012.a kiirabi üüdi teadvalt vale väljakutse või väljasõidu põhjustamise eest, s.o KarS § 2 ettenähtud väärteo mises ning mõista karistuseks toimepane

7 (seitse a aresti. ) päev

Aresti kandmise alguseks lugeda arestimajja saabumise aeg.

VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest. VTMS § 205 lg 2 alusel on

J.A kohustatud ilmuma aresti

kandmiseks Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna arestikambrisse Vabaduse 5, Narva -

10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o .a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist

09. maist 2012

kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 31.maist 2012.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

10.02.2012 koostatud väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse J.A selles, et tema

10.02.2012 kell 01.35 korterist aadressil: xxx, põhjistas teadvalt vele väljakutse ja väljasõidu kiirabile. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris J.A KarS § 278 järgi. teo

Kohtuistungile ei ilmunud menetlusalune isik J.A. VTMS § 89 lg 1 kohaselt enetlusalusel isikul õigus võtta väärteoasja arutam on m isest osa isiklikult või koos kaitsjaga või kaitsja vahendusel. VTMS § 90 lg 1 kohaselt kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata.

Menetlusalune isik J.A sai 23.03.2012 kohtukutse kätte isiklikult, temale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, seega arutas VTMS § 89, 90 alusel kohus väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta.

VTMS § 90 lg 1 kohaselt ui asja arutatakse menetlusaluse isiku osavõtuta, teeb kohtunik teatavaks k menetlusaluse isiku varasemad ütlused ja tema kirjalike avalduste sisu. KrMS § 294 p 2 kohaselt kui süüdistatavat ei ole võimalik kohtuistungil ristküsitleda, võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel lubada esitada tõendina süüdistatava poolt kohtueelses menetluses või sama või teise kriminaalasja varasemal kohtulikul arutamisel antud ütlusi, kui kohtulik arutamine toimub süüdistatava osavõtuta.

Kuna väärteoasja arutamine toimus menetlusaluse isiku osavõtuta avaldas kohus menetlusaluse isiku

varasemad ütlused (tl 3).

J.A andis ütlusi selle kohta, et 10.02.2012 kell 01.35 viibis ta kodus aadressil: xxx. Peale seda kui ta tarvitas alkoholi, tahtis ta inimestega suhtlemist. Alguses rääkis ta abikaasaga, kuid juttu ei saanud ning nad riidlesid. J.A ei saanud rahuneda ja magama minna ning teadmata põhjusel hakkas ta helistama kiirabi

tegelikult ei sse. Tema ütles, et sõbral on paha peaga, kuid mingit sõpra olnud. J.A sai kahetseb toimepandut. aru, et põhjustas kiirabi vale väljakutse ja ta

Kohus avaldas

järgmised tõendid:

Joobeseisundi kontrollimise protokoll (lk 5), millest tuleneb, et 10.02.2012 kell 02.50 esinesid J.A alkoholijoobe tunnused. Kiirabikaart (lk 6), millest tuleneb, et 10.02.2012 kell 1.35 kiirabi brigaad sai väljakutse korralduse aadressile xxx. Väljasõit on kell 1:36, kohal on kell 1:46. Kaebused: perekondlik tüli, kontaktne, adekvaatne, nähtavaid kahjustusi ei esine, põhjust hospitaliseerimiseks ei ole. Ülevaatuse ajal ei esitanud kaebusi. Abikaasa sõnul tarvitas alkoholi. Joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokoll (lk 7), mille kohaselt toimetati J.A 10.02.2012 kell 02.55 kainenemisele Ida Prefektuuri Arestimaja Narva kambrisse. J.A kainenes ja teda vabastati 10.02.2012 kell 07.00. Karistusregistri andmed (lk 8-9), mille kohaselt on J.A korduvalt karistatud väärtedude ja kuritegude toimepanemise eest.

Kohus ja teised kohtuistu id loeb menetlusaluse isiku ütlused ngil avaldatud ja uuritud tõend usaldusväärseteks ning kohtuotsuse tegemisel tugineb kohus uuritud tõenditele.

J.A ise nõustub, et helistas ja kutsus kiirabi kuid põhjust selleks ei olnud. Oma tegevusi , seletab ta alkoholi tarvitamisega ja abikaasa ga peretüliga. J.A alkoholi joove on kinnitatud joobeseisundi kontrollimise protokolliga ja kainenemisele toimetamise protokolliga. Kiirabi vale väljakutse ja väljasõit on kinnitatud kiirabikaardiga, mis tõendas, et J.A ei olnud kaebusi terviseseis d kahjustus . undile ning puudusid ka nähtava ed

Kohus leiab tuvastatuks, et 10.02.2012 ilma põhjuseta oma kodust aadressil xxx helistas J.A kiirabisse, põhjustades kiirabi väljakutse.

ASJASSEPUUTUVAD NORMID

KarS § 278. Eritalituste vale väljakutse.

Tuletõrje, päästeasutuse, politsei, kiirabi või muude eritalituse teadvalt vale väljakutse või väljasõidu põhjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.

KarS § ga 278 on kaitstav õigushüve avalik võim, selle tegus funktsioneerimine. -

Koosseisutüübilt on tegemist mitteammendatava loeteluga a väärteokoosseisuga. lternatiiv-aktilise

Objektiivse koosseisu alt esimese formaalse alternatiivi moodustab sh kiirabi vale väljakutse ja teise materiaalse alternatiivi väljasõidu põhjustamine.

Vale väljakutse all tuleb mõelda igasugust akustilist või optilist teadaannet, mis viitab tegelikult olematule häda või ohuolukorrale ning võõra abi hädavajadusele (RKKK 3 - -1-1-50-08). Ei ole tähtsust, kas süüdlane teatab enda või kellegi teise abi vajavast seisundist. Vale väljakutse on lõpule viidud väljakutse teatavaks tegemisega, ei ole tähtsust, kas eritalitused kutsele väljasõiduga reageerisid.

J.A, olles teadlik, et tema ega ka pole vaja meditsiinilist abi, le tema olematule sõbrale helistas kiirabisse meditsiinilise abi osutamise palvega. Kohtu hinnangul J.A oma tegudega täitis KarS § 278 objektiivse koosseisu kiirabi teadvalt vale väljakutse. -

J.A vale väljakutse tagajärjel sõitis kiirabi brigaad tema koduaadressile. Kiirabi brigaadi väljasõitmise ja kohale saabumisega, on täidetud KarS § 278 järgi teise materiaalse alternatiivi

-

väljasõidu põhjustamine, siinjuures J.A tegevuse ja kiirabi väljasõidu vahel on põhjuslik seos, sest just J.A

telefonikõne põhjustas kiirabi väljasõidu.

Tuginedes tõendamist leidnud a pani toime väätreo sjaoludele, leiab kohus, et J.A otsese

tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusaluse isiku ütlused ja annavad J.A tahtlikult, olles teadlik, et toimepandud teo väline pilt võimaluse järeldada, et kellelgi polnud vajadust meditsiinilises abis helistas kiirabisse, soovides kiirabi brigaadi väljasõitu.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üldkui ka eripreventiivsed eesmärgid.

Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07)

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Väheväärtusliku asja või õiguse vastu toimepandud süüteo toimepanemise eest näeb KarS § 278 ette karistusena rahatrahv

kuni kolmsada trahviühikut või arest.

J.A pani toime kiirabi teadvalt vale väljekutse ja väljasõidu põhjustamise. Oma tegudega rikkus J.A kiirabi funktsioneerimise, kuid kogutud tõenditega pole tuvastatud, ei põhjustas rasked tagajärjed. J.A tunnistas ennast süüdi ja kahetses toimepandut, mis on kergendavaks asjaoluks KarS § . mõttes

J.A on varem korduvalt karistatud, kriminaalkorras 3 korras 17 korral, mille korda, väärteo eest teda karistati nii rahatrahvi kui arestiga. J.A on tasumata rahatrahvid. Kriminaalkorras

29.09.2007 kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus ei olnud vabatahtlikult täidetud ja seda tuli asendada (04.05.2010 Sellest tulenevalt on menetlusaluse isiku üldkasuliku tööga kohtumäärus). rahalised vahendid piiratud. J.A piisavalt, et Varasemad rahalist laadi karistused ei mõjutanud ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest. Sellest tulenevalt leiab kohus, et J.A-le rahatrahvi mõistmine ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul karistuse mõistmine aresti näol on põhjenda ud vajadusega isikut mõjutada seaduskuulekalt käituma ja õiguskorra kaitsmise t huvidega. Aresti kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab . eripreventiivset eesmärki

Eripreventiivne eesmärk tähendab (lihtsustatult) hoida ära uute rikkumiste toimepanemine sellesama isiku poolt. Aresti ülemmäär on 30 päeva, seega keskmine määr on 15 päeva. Kohus leiab, et arvestades kergendavat asjaolu, r , tuleb karistada J.A askete tagajärgede puudumist arestiga keskmise ja madala vahel - 7

määra päeva. Antud karistuse määr vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjutatavusele.

/ allkirjastatud digitaalselt / Larissa Prokopenko Kohtunik