1-12-5387/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-5387

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

30.mail 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Alar Häidberg kaitsja advokaat Aivar Hint osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav A.E

, IK: XXX, elukoht: XXXX, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

A.E süüdistatakse selles, et tema juhtis 29.mail 2012.a kella 14.00 paiku Tartus Tiigi tänaval mootorsõidukit Citröen reg nr XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani A.E toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks kaks päeva ja ärakandmisele kuuluvaks 2 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et seda karistust täielikult täitmisele ei pöörata, kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

A.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub A.E-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt

KrMS § 2565

lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Kohtunik leiab, et põhjendatud on kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätet ja jätta osa väljamõistetavaid menetluskulusid riigi kanda. A.E alates eilsest töökohta ei oma.

Talle on omistatud 80% ulatuses töövõimakaotus ja tema ainsaks sissetulekuks on hetkel

pension 260 eurot. Arvestades tema töövõimekaotuse suurust võib olla isikul raskendatud kiiremas korras uue töökoha leidmine. Süüdistatava sõnul elavad nad koos elukaaslasega, kes

on samuti invaliidsuspensionär, üürikorteris. Arvestades eeltoodut on ilmne, et kogu

menetluskulude tasumine käib Albert NAruskile ilmselt üle jõu. Samuti on põhjendatud määrata talle menetluskulude tasumiseks seaduses ettenähtust pikem tähtaeg.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud A.E vangitust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.- A.E 30.mai 2012.a, s.o kaks (2) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista kaks (2) A.E-le kuud ja kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

A.E ei pane kaheksateistkümne (18) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu poolt määratud alalises elukohas –

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse A.E kuulutamisest.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna A.E talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise A.E-lt õigus neljaks (4) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud loovutama oma juhiloa A.E Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena A.E-lt

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ükssada viiskümmend (150) eurot ja kaitsjatasu viiskümmend (50) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa A.E alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kümne (10) kuu jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik