1-12-1590/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses
Legislator headnote
AI generated1-12-1590/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses
Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mail 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-1590 Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Heli Nurmoja Tõlk Natalia Tselikova Prokurör Evelin Merilaine Kriminaalasi
U.I süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav
U.I isikukood: XXX; elukoht: XXXXX
varasem karistatus: kriminaalja väärteokaristused kustunud; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja
Advokaat Mare Laur Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus
otsustas: Süüdi tunnistada U.I KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust.
KarS § 69 alusel asendada U.I-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb ükssada kaheksakümmend (180) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha üheksa (9) kuu jooksul.
Üldkasuliku töö tegemise ajal peab U.I järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule:
2
1. elama määratud alalises elukohas –
2. tulema kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks
kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha
vahetamiseks.
Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata U.I Tartu Vangla
kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asuk. Tartu Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta U.I-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki
juhtimise õigus kolmeks (3) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.
Liiklusseaduse § 127 alusel on U.I kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.
KrMS § 180 alusel välja mõista U.I-lt riigituludesse sundraha nelisada
kolmkümmend viis (435) eurot ,kaitsjatasu viiskümmend seitse (57) eurot 58 senti, postikulu 7(seitse) eurot ja 83 senti. KrMS § 423, § 424 alusel määrata, et U.I on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.
Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale
kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või
arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.
Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.
Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus
kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna
Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
3 Kokkulepe, koostatud Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 17.02.2012. Süüdistus
U.I süüdistatakse selles, et tema, 21.oktoobril 2011.a kella 20.18 paiku
Tartumaal Ülenurme vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel, juhtis mootorsõidukit Mercedes Vito registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes.
Sellega pani U.I toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid
kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus U.I-le karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada U.I-le mõistetav 3 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 180 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 9 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu poolt määratud
alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele
kriminaalhooldusosakonda; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama
kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks
päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha
vahetamiseks. U.I-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta.
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel taotleb prokurör võtta U.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.
Menetlus kohtus
Kohtuistungil 30.05.2012 andis prokurör Evelin Merilaine ülevaate Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud kokkuleppest ning jäi kokkulepe juurde.
Süüdistatav U.I tunnistas oma süüd, kinnitas, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust tema tahtele . Kaitsja Mare Laur jäi Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud kokkuleppe juurde , kinnitas et kokkulepe on tema kaitsealuse vaba tahte avaldus ja selle võib kohtuotsusele aluseks võtta.
Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav U.I väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. U.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele; asendada karistus üldkasuliku tööga. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole.
Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. U.I menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on
KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot , kaitsjatasu 57,58 eurot, postikulu 7, 83 eurot.
Kohtunik leiab, et arvestades U.I majanduslikku olukorda ja temalt
väljamõistetavate menetluskulude summat, on põhjendatud nende tasumise määramine osade
4 kaupa tasumisega ühe aasta jooksul. U.I teeb lepingulisi müürsepatöid, kuid praegu temal tööd ei ole ning sellest tulenevalt ei ole temal pidevat sissetulekut , et täita rahalist kohustust lähema kuu –kahe jooksul.
Kohtunik