4-12-2254/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.05.2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-2254 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi sekretär Tõlk Merike Kunnus Valeri Helmar Väärteoasi U.M väärteoasi LS § 227 lg 4 järgi

Menetlusalune isik U.M , isikukood: xxx, elukoht: xxx

Kohtuvälise menetleja esindaja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus, Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada U.M LS § 227 lg 4 järgi ja mõista karistuseks arest 12 (kaksteist) päeva.

Karistuse kandmise algust arvestada karistuse kandmisele asumisest.

Määrata, et aresti võib kanda ositi, kuid mitte vähem kui 3 päeva korraga.

Karistus kuulub kandmisele Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo Arestimajas (Rahumäe tee 6, Tallinn). Karistus tuleb ära kanda hiljemalt 23.juuliks 2012.a. Karistuse kandmisele mitteilmumise korral kohaldada U.M suhtes sundtoomist Arestimajja.

Arvestada karistusaja hulka U.M kinnipidamine

alates 22.05.2012.a. kella 13.44-st

kuni tema vabastamiseni 23.05.2012.a.

KarS § 50 lg 1 p 2 alusel võtta U.M-ilt ära sõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7

päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o. alates 23.05.2012.a. ning esitades apellatsiooni 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on

kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kohtuotsus on

kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest.

Asjaolud, menetluse käik

22.05.2012.a on koostatud väärteoprotokoll (VT toim lk 3) 20120522226801

(2317,12,006546) selle kohta, et U.M juhtis 22.05.2012.a kell 13:44 Tallinnas

J.Koorti tn – Narva mnt vahel mootorsõidukit Honda CBR 900RR

(registreerimismärk/tehasetähis xxx) kiirusega 156 km/h+/-5 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 101 km/h. Menetlusalune

isik rikkus seega LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo.

LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 4 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel võtta U.M-ilt ära sõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

Nähtuvalt kohtule esitatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (VT

toim lk 6) oli mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseade Ultra Lyte (LTI 20-20 100LR nr

UXO14754. (JLS 8). Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust (mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS-11/00157. Kehtib 13.12.2012.a).

Kohus ei tuvastanud, et mõõtmised teostanud pädev mõõtja ei oleks mõõtmisel järginud asjakohast mõõtemetoodikat. Antud väärteoasjas on mõõtmistulemused kohtuvälise menetleja

ametniku poolt fikseeritud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis, mis vastab V™S § 49 sätestatud nõuetele ja milles on muude

asjaolude kõrval ka märgitud andmed mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõteseade kohta, selle

taatlemine, mõõtmise teostanud isiku nimi ja amet, mõõtmise aeg ja koht, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning mõõtmise tulemus. Samuti on protokolli osas täidetud ka V™S § 19 lg 1 p 6 nõuded.

U.M märgib 22.05.2012.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (VT toim lk

4), et 22.05.2012.a sõitis motorattaga tööle, hilines ja seoses sellega ületas kiirust. Väga kahetseb.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohtu hinnangul ei esine asjas ei U.M süüd ega tema käitumise õigusvastasust

välistavaid asjaolusid. Kuna isiku kohustus on kohandada oma sõidukiirust vastavalt

kiiruspiirangutele, siis selle kohustuse tähelepanematusest või kohusetundetusest tingitud

järgimata jätmine on väärtegu ning U.M poolt on see toime pandud hooletusest.

U.M ei järginud liikluspiirangut ning suurendas sellega liiklusõnnetuse toimumise riski tunduvalt. U.M ohtlik käitumine näitab kohtu arvates isiku ilmselgelt ükskõikset

suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge. Karistusregistri teatisest nähtub, et U.M

on korduvalt karistatud. Karistustena on menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud nii rahatrahve kui ka lühiajalisi areste. Kuna isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist ega ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud, tuleb teda karistada senisest rangemalt.

U.M-ile mõistetud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Anne Rebane Kohtunik