4-12-1696/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 17.05.2012 Tallinnas Väärteoasja number 4-12-1696 (2302,12,004912) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Väärteoasi

M.I kaebus Politseija Piirivalveameti 05.04.2012 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2302,12,004912 tühistamises. Kaebaja M.I isikukood: xxx; EV kodanik; emakeel: eesti keel;õpib Tartu Ülikoolis I kursusel; elukoht: xxx Kaitsja Jüri Aava Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe 6, Tallinn; kohtuistungil osales volitatud esindaja Hannes Küünarpuu. RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 132 p 1, § 133-134, § 135 lg 2 kohus o t s u s t a s:

1. Jätta Politseija Piirivalveameti 05.04.2012 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr

2302,12,004912 muutmata ja M.I kaebus rahuldamata.

2. M.I peab talle määratud rahatrahvi tasuma kohtuvälise menetleja

otsuses näidatud arveldusarvele.

3. Jätta M.I õigusabikulu isiku enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist peab teatama kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate saamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse, mis on pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleis kättesaadav 30.05.2012 alates kella 15:00.

Kirjalik kassatsioonkaebus tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile esitada 30 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav.

Kohtu selgitused: Selgitada, et VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Selgitada, et VtMS § 157 järgi on kassatsiooni alused:

- materiaalõiguse ebaõige kohaldamine (VtMS § 149 toodud alused);

- väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine (VtMS § 150 toodud alused).

Selgitada, et Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt on Aleksandr Melnitšuk kohustatud 5

tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Asjaolud:

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 05.04.2012 kiirmenetluse otsuse kohaselt M.I (sünd 03.05.1992) juhtis 05.04.2012 kella 19:03 Harju Maakonnas Rae vallas Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt 26 k, mootorsõidukit Subaru Legacy r/n xxx sõidukiirusega 111 +/- 4 km/h. Lubatud esmasele juhile 90 km/h. Seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 17 km/h. Sõidukil puudusid eesja taga nähtaval kohal esmase juhi tunnusmärgid. M.I rikkus seega LS § 50 lg 2, § 106 lg 3, pannes toime LS § 227 lg 1, § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

M.I-le määrati LS § 227 lg 1 alusel rahatrahv 15 trahviühikut, so 60 EUR.

09.04.2012 on kohtuväline menetleja teinud väärteoasjas ebaselguste lahendamise määruse, mille

kohaselt loetakse kiirmenetluse otsuses nr 10220112948309 blokis „sõiduk“ õigeks r/n xxx. Menetleja tugineb VtMS § 212. Määruse koopia edastati menetlusalusele isikule posti teel.

Kaebaja seisukoht ja taotlus: 20.04.2012 esitas M.I kohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja kunagi ega

kusagil ületanud kiirust sõiduautoga Subaru Legacy r/n xxx. Kaebaja esindaja selgitas kohtuistungil, et kaebaja ei vaidlusta kiiruse ületamise fakti – selline vahejuhtum toimus, kuid otsus tuleb tühistada kiirmenetluse otsuses sisalduva vea tõttu. Kaebaja selgitas, et kaebuse ajendiks oli menetleja 09.04.2012 määrus.

Kaebaja palus kiirmenetluse otsus tühistada ja asjas menetlus lõpetada. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde.

Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus:

Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kaebus põhjendatud, menetleja palus jätta kaebus

rahuldamata ja 05.04.2012 kiirmenetluse otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja sõnul on

kiirmenetluse otsuses küll sõiduki number valesti märgitud, kuid asjale lisatud materjalides on sõiduki number kajastatud korrektselt, samuti on praktikas taolisi vigu määruse alusel parandatud.

Kohtule esitatud tõendid:

- liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtuvalt mõõdeti

05.04.2012 kell 19:05 Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt 26 km M.I poolt juhitud

sõiduki Subaru Legacy r/n xxx liikumise kiirust kiirusjärelevalve mõõteseadmega Stalker

MDR (seade testitud, töökorras). Seadme lugem oli 111 km/h, lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km/h. Laiendmääramatus +/-4 km/h. Juhile näidati seadme näitu;

- menetlusaluse isiku ütlused selle kohta, et ta ületas kiirust ja tal ei olnud „vahtralehte“,

kohtuistungil selgitas kaebaja, et kiirust ta tõepoolest ületas;

- Eesti Liikluskindlustuse Fondi väljavõte, millest nähtuvalt ei eksisteeri sõidukit

registreerimisnumbriga xxx.

Kohtu seisukoht: VtMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid; VtMS § 87 järgi arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

VtMS § 55 järgi võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged, menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused

VtMS § 19 järgi, menetlusalusele isikule on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, menetlusalusele isikule on võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ja isik nõustub kiirmenetlusega.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on VtMS § 55 sätestatud eeldused kiirmenetluse kohaldamiseks täidetud: kaebaja on vahetult peale rikkumise toimepanemist oma tegusid tunnistanud ja kirjutanud

omakäelise seletuse; väärtegu menetlenud politseiametnike suhtes kaebajal pretensioone ei ole olnud.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja ületas 05.04.2012 kiirust; kohus märgib, et kiiruse

ületamise fakt on lisaks kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga tõendatud ka menetlusaluse

isiku enda ütlustega. Pooled vaidlevad selle üle, kas kiirmenetluse otsusesse valesti märgitud sõiduki registreerimisnumber peaks kaasa tooma otsuse tühistamise.

VtMS § 57 lg 1 p 7 järgi märgitakse kiirmenetluse otsuses teo lühikirjeldus. Käesoleval juhul

puudub vaidlus selles, et menetleja on 05.04.2012 kiirmenetluse otsuses nr 10220112948309

sõiduki registreerimisnumbri valesti märkinud. 09.04.2012 on menetleja teinud väärteoasja

menetluses ebaselguste lahendamise määruse. Määruses tugines menetleja VtMS § 212 ja luges

kiirmenetluse otsuse blokis „sõiduk“ õigeks registrinumbri xxx. Määruse koopia edastati M.I-le . 17.05.2012 kohtuistungil märkis kaebuse esitaja kaitsja, et kaebuse esitamise ajendiks oli menetleja 09.04.2012 määrus – so juhul kui menetleja ei oleks hakanud viga parandamine, ei oleks kaebaja ja kaitsja veale kiirmenetluse otsuses tähelepanu pööranud.

VtMS § 212 lg 1 kohaselt lahendab kohtuväline menetleja lahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja

ebaselgused määrusega. Seega annab VtMS võimaluse korrigeerida üksnes lahendi täitmist

puudutavaid ebaselgusi. Samas oleks kohtu hinnangul väär eeldada, et kohtuväline menetleja ei tohiks üldse oma tehnilisi vigu parandada. Näiteks KrMS § 306 lg 5 võimaldab kohtul peale otsuse

allkirjastamist omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada otsuses kirjaja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kohtu arvates peaks selline õigus

olema ka kohtuvälisel menetlejal. VtMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid.

Kohus nõustub menetlejaga selles, et käesoleval juhul oli võimalik hilisemas menetluses vaidlusalust viga kõrvaldada: tegemist on ilmselgelt tehnilise veaga – numbrid on õigesti märgitud, valesti on märgitud tähed, kusjuures viga on üksnes tähekombinatsioonis – BDB (vale siis DBD). Kohus märgib täiendavalt, et otsusele lisatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis on sõiduki registreerimisnumber õigesti kirjutatud.

Kohus leiab, et vea parandamine otsuse sisu ei mõjuta: otsuses sisalduvast teokirjeldusest on üheselt

mõistetav, milliste väärtegude toimepanemises kaebajat süüdistatakse; valesti märgitud

tähekombinatsioon otsuse sisu ei mõjuta, seda enam, et menetleja on oma otsuses sisalduvat trükitehnilist viga ise märganud ja selle omaalgatuslikult ka parandanud.

Kohtunik: