4-12-1509/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 07.05.2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Sekretär

Menetlusalune isik

H.L , isikukood xxx, elukoht xxx, töökoht SP S OÜ (väärteoprotokoll AB 1245180)

Väärtegu KarS § 262 järgi Istungil osalenud isikud

Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna esindaja Kristi Vares

LÕPPOSA

Tunnistada süüdi H.L KarS § 262

järgi ja määrata talle karistusena arest 7 päeva.

Arest tuleb ära kanda hiljemalt 04.06.2012.a.

Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 30.05.2012.a. Harju Maakohtus.

Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.

Tuvastatud asjaolud

Vastavalt väärteoprotokollile nr. AB 1245180 H.L ajavahemikul 08.01.2012 kellast 22.23 kuni 29.02.2012 kella 00.43-ni helistas oma kodust aadressil Xxx Tallinn politsei

lühinumbrile „110“ 44 korda. Oma tegevusega häiris ta tõsiselt Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo juhtimiskeskuse tööd ja takistas hädaabikõnede teenindamist. Hädaabikõnedele

vastamata jätmine seab ohtu avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamise ning elanike elud. Inimesele anti mitmel korral seaduslik korraldus – mitte helistada.

Oma tegevusega pani H.L toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Väärteoasi nr.4-12-1509

2 2 Kohtu seisukoht

Menetlusalune isik on teadlik asja arutamise ajast ja kohast, kohtukutse on ta isiklikult kätte saanud, kuid ei taotlenud asja arutamise edasilükkamist, seega on alust vastavalt V™S § 90 lg 1 arutada asja tema osavõtuta.

Menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta, et ta tunnistab ennast täielikult süüdi, ta helistas hädaabinumbrile olles joobeseisundis ning jätkas helistamist vaatamata palvele mitte helistada, kuna tal ei olnud kellega rääkida (t.l.2); asitõendi vaatlusprotokolliga, mille kohaselt vaadeldi DVD-le salvestatud juhtimiskeskusele tehtud kõned, kokku 44 kõnet (t.l.15-39) ja teiste toimiku materjalidega. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku tegevus on kvalifitseeritud õigesti KarS § 262 järgi. Tallinna

linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise eeskirja § 3 p 1 kohaselt on keelatud lärmata, tülitada kaaskodanikke või rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda,

sealhulgas eksida üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu. H.L pani toime avaliku korra rikkumise, sest ta oli teadlik, et tema tegevus häiris oluliselt juhtimiskeskuse

tööd ja hoidis põhjendamatult kinni operatiivnumbrit „110“, teda paluti korduvalt helistamine lõpetada, kuid ta jätkas järjekindlalt ja kavatsetult oma tegevust. Arvestades kõnede rohkust ja

asjaolu, et H.L ei hoolinud korduvatest palvetest helistamine lõpetada, vaid

jätkas järjekindlalt hädaabikõnede teenindamise segamist, oli

juhtimiskeskuse töö häiritud

määral, mis kuulub KarS § 262 kaitsealasse. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et H.L tegevust tuleb käsitada avaliku korra rikkumisena.

Karistuse määramisel kohus arvestab, et H.L on varem korduvalt karistatud

väärteo korras, sh samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, kuid pole teinud sellest

vajalikke järeldusi. Seega ei mõjutanud teda eelmised karistused elama seaduskuulekalt ning

kergemaliigiliste karistusega ei ole võimalik karistuse eripreventiivset eesmärki saavutada.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel ei pea kohus võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga.

Kohus juhindub V™S § 107 lg 1 p 1, § 109-111.

Julia Vernikova Kohtunik