1-10-4096/20 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-4096 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 17. mai 2012

määrus tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu I.R-i (I.R) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu 17. mai 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu I.R-i määruskaebus rahuldamata.

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

I.R tunnistati Harju Maakohtu 27.01.2011 otsusega süüdi KarS § 331 järgi ja teda

karistati 3 kuuse vangistusega, mida suurendati Harju Maakohtu 28.05.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 9 kuud 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 27.01.2011 on ja lõpp 17.11.2012.

Tartu Maakohtu 17.05.2012 määrusega jäeti I.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus käsitles I.R-i varasemat karistatust, vangla ja prokuröri arvamust ja I.R-i

kohtuistungil avaldatud seisukohti tema ennetähtaegse vabastamise osas ning leidis, et I.R-i ennetähtaegseks vabastamiseks puuduvad alused.

Maakohus märkis, et I.R kannab karistust kuriteo eest, mille ta pani toime kinnipidamisasutuses talle mõistetud karistuse kandmise ajal. See näitab maakohtu hinnangul,

et I.R ei ole aru saanud karistuse mõistmise eesmärgist ning ei ole sellest ka midagi õppinud. Lisaks nähtub maakohtu määruse kohaselt kinnipeetava isiklikust toimikust, et teda

- 2 -

on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ja hetkel on tal 17 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest 16 korral on karistuseks määratud kartseris viibimine. Maakohtu

hinnangul peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda

seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Eelneva põhjal leidis maakohus, et I.R tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu I.R taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. I.R leiab, et on endale seniseid vigu teadvustanud ja kahetseb tehtut. I.R märgib, et tema distsiplinaarkaristused on seotud suitsetamisega ja leiab, et need ei tohiks seetõttu tema ennetähtaegse vabastamise küsimust mõjutada. Määruskaebuse kohaselt vajab I.R oma haiguste (XXXX, XXXX ja selle kõrvalnähud) tõttu ravi, mida vangla ei suuda talle pakkuda. I.R lubab vabanedes katseaja tingimusi täita, mitte kriminaalse taustaga inimestega suhelda, end invaliidiks registreerida ja tööle vormistada ning märgib, et ei suudakski enam oma haiguse tõttu kuritegusid toime panna. I.R märgib, et tal on vabaduses inimene, kes saab teda toetada ja talle elamispinna tagada. Lisaks toob määruskaebuse esitaja välja, et sai karistada rahustite, mitte narkootikumide tarvitamise eest.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et I.R-i

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on

seisukohal, et maakohus on I.R-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 2. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatud määruskaebuses esitatud väited selle kohta,

et I.R on võimalik vajalikku ravi saada vaid vabaduses. Ringkonnakohus osundab

vangistusseaduse § 49 lg-le 1, mille kohaselt korraldatakse tervishoidu vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel ning § 53 lg-le 1 ja 2, mis tagavad vastavalt

kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu arstiabi kättesaadavuse ja vajadusel kinnipeetava eriarsti juurde suunamise.

Kuna vangla on kohtule esitanud taotluse I.R-i ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamiseks KarS § 76 lg 3 järgi, mitte KarS § 79 lg 1 ja KrMS § 425 lg 1 järgi haiguse

tõttu, ei ole ringkonnakohtul käesoleval juhul I.R-i määruskaebuse lahendamisel alust

tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamiseks seoses parandamatult raske

haigusega. Käesoleval juhul ei ole arstliku komisjoni poolt tuvastatud, et I.R-i oleks

parandamatult raskesti haigestunud ning tema enda ütluste pinnalt selliste järelduste tegemiseks puudub alus.

3. suudaks vabaduses käituda Ringkonnakohtul puudub veendumus, et I.R

seaduskuulekalt ja katseaja tingimusi täita. I.R on varasemalt kriminaalkorras

karistatud viiel korral varguste, asja omavolilise kasutamise, raske tervisekahjustuse

tekitamise, röövi ja avaliku korra raske rikkumise eest ning ta kannab praegu teist reaalset vangistust kinnipeetava poolt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Lisaks on

I.R korduvalt karistatud väärteokorras väheväärtusliku asja varguste, NPAS-i ja liiklusseaduse rikkumiste eest.

Seega on I.R sõltumata varasematest karistustest, sh mõistetud vangistusest, pidevalt kuritegude toimepanemist jätkanud. I.R on varasemalt kriminaalhooldusel viibinud, kuid

rikkunud kontrollnõudeid, mistõttu pöörati tema karistus täitmisele. Ringkonnakohtu

hinnangul näitab I.R-i senine elukäik, mis on koosnenud järjepidevast kuritegude

- 3 - toimepanemisest, et I.R-i risk ka edaspidi kuritegusid toime panna on suur ning I.R-i lubadus edaspidi õiguskuulekalt käituda ei ole piisavaks garantiiks õigustamaks tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et I.R-i motivatsioon edaspidi õiguskuulekalt käituda

ei oleks ajutine ja ta suudaks edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduda ja katseaja tingimusi täita. I.R-i jätkuvale suutmatusele kehtestatud korrast kinni pidada viitavad ka

tema arvukad distsiplinaarkaristused: I.R on käesoleval hetkel 17 kehtivat

distsiplinaarkaristust muuhulgas keelatud esemete hoidmise, sigarettide peitmise,

vanglaametniku ähvardamise, vales kohas suitsetamise, vanglaametniku töö häirimise ja korraldustele mitteallumise eest. Ringkonnakohtu hinnangul tuleks I.R vangistuses

näidata, et ta suudab vangla sisekorrast kinni pidada ja seeläbi kinnitada, et ta suudaks ka vabaduses õiguskuulekalt elada. I.R-i riski kuritegude toimepanemist jätkata suurendavad ka alkoholija narkoprobleemid, millega ta ei ole vangistuse jooksul tegelenud. I.R on

vanglas keeldunud taasühiskonnastavates sotsiaalprogrammides osalemast näidates üles soovimatust oma elu muuta. 4. soovib edaspidi elada õiguskuulekalt, Ringkonnakohus peab tunnustusväärseks, et I.R kuid leiab, et tema suhtes esinevad negatiivsed asjaolud (korduvalt kriminaalkorras karistatus,

senistest karistustest hoolimata kuritegude toimepanemise jätkamine, vanglas arvukate

distsiplinaarkaristuste olemasolu, sõltuvusprobleemid ja soovimatus oma hoiakute muutmisega tegeleda) ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et I.R tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus