1-08-4976/146 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-4976

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. mail 2012. a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-08-4976 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Geidi Kuklase Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise küsimus Kinnipeetav D.M Isikukood: X; X; kodakondsus: EV kodanik RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg 3 ja KrMS § 426, 432

Jätta vabastamata D.M talle Pärnu Maakohtu 22.12.2009.a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 31.05.2012. a.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 22.12.2009.a otsusega tunnistati D.M süüdi KarS § 121 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 03.08.2007.a

Pärnu Maakohu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistuse 10 kuud ja 27 päeva, võrra, lugedes liitkaristuseks vangistuse 2 aastat 10 kuud ja 27 päeva. Karistusest arvati

maha 27.03.2008.a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud ärakantud karistus 9 kuud vangistust. Ärakandmata karistuseks loeti 05.09.2008.a seisuga 2 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust.

16.03.2010.a Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tühistati Pärnu Maakohtu 22.12.2009.a otsus

D.M-i süüditunnistamises KarS § 121 järgi ning selle kuriteo eest mõistetud karistuse ja KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas. Tallinna Ringkonnakohtu uue otsusega tunnistati D.M süüdi KarS §-de 118 p 1 ja 117 lg 1 järgi ning KarS § 63 alusel mõisteti

karistuseks vangistus 4 aastat, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Pärnu Maakohtu

03.08.2007.a otsuse järgi kandmata karistuse osa - 10 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning

liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 aastat 10 kuud ja 27 päeva. Mõistetud liitkaristusest arvati

maha Pärnu Maakohtu 27.03.2008.a otsuse järgi ärakantud 9 kuu pikkune vangistus ja

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti vangistus tähtajaga 4 aastat 1 kuu ja 27 päeva. Kohtuotsus on jõustunud 30.09.2010.a. Riigikohtu otsusega.

Karistusaeg algas 05.09.2008.a ja lõpeb 01.11.2012.a.

Tartu Maakohtu 02.05.2011.a määrusega jäeti D.M vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Võimalus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 24.05.2012.a.

D.M on varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral:

1) 24.09.2002.a Rapla Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ja § 195 lg 2 alusel vangistus 1 aasta ja 6 kuud 1-aastase katseajaga; 2) 21.02.2003.a Rapla Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8 § 202 lg 2 p 2; § 215 lg 2 p-de 1,3 - § 25 lg 4 alusel liitkaristus vangistus 1 aasta ja 6 kuud; 3) 21.06.2005.a. Rapla Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi vangistus 11 kuud; 4) 12.05.2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 alusel vangistus 8 kuud; 5) 03.04.2007.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 alusel vangistus 1 aasta, millest täitmisele pööratud 3 kuud vangistust, 9 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga, 6) 03.08.2007.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 266 lg 2 p 1 ja § 274 lg 1 järgi vangistus 2 kuud,

suurendatud karistust Harju Maakohtu 03.04.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata

osa võrra, liitkaristus 11 kuud vangistust, karistus asendatud üldkasuliku tööga 654 tundi töö tegemise tähtajaga 1 aasta. 08.09.2008.a. määrusega pööratud täitmisele vangistuse ärakandmata osa 10 kuud ja 27 päeva alates 05.septembrist 2008.a; 7) 27.03.2008.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 266 lg 2 p-de 1 ja 3 ja § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi vangistus 1 aasta ja 8 kuud, ärakandmata karistus vangistus 9 kuud.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on D.M vanglas distsiplinaarkorras karistatud 3-l

korral, viimati 21.04.2011.a noomitusega. Vabanedes kindel elukoht puudub, samuti puudub

töökoht. Alates 2011.a maist osaleb vangla tööhõives. Vabaduses kuritarvitas alkoholi, kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Kriminaalhoolduse ajal pani toime uue kuriteo. Kinnipeetava suhtes

on rahalisi nõudeid üle 4150 euro. D.M ei soovi ennetähtaegselt vabaneda. Tartu Vangla hinnangul süüdimõistetu puhul uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on X ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus X. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla ei toeta D.M-i ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt puuduvad D.M vabaduses kindel elukoht,

töökoht ja toetav lähivõrgustik. Katseajal pannud toime uue kuriteo. Kriminaalset käitumist on

mõjutanud alkoholi kuritarvitamine. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks on kriminaalse

käitumisega sõpruskond, alkoholi tarvitamine, elukoha puudumine. Kriminaalhooldusametnik

palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused:

mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelneva nõusoleku andnud, osaleda sotsiaalabiprogrammis, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega.

D.M seletas kohtuistungil, et ta sooviks ennetähtaegselt vabaneda, kuid kriminaalhooldaja

on sama ja see ei ole hea. Ta käis varem korduvalt sama kriminaalhooldusametniku juures märkimas iga nädal. Tal on vabaduses võimalik elama asuda venna juurde, kellega on suhelnud. Venna nõusolekut elukoha andmiseks ei ole. Maale elama asuda ei taha, sest seal oli kuritegu ja varem karistatud isikud. Kuritegu ei pannud ta toime tahtlikult.

Prokurör on andnud kirjaliku arvamuse ning leiab, et D.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 alusel esinevad kõik formaalsed alused.

Analüüsides sisulisi aluseid asub prokurör seisukohale, et ei saa toetada D.M-i

vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist põhjusel, et ta ise ei soovi ennetähtaegselt

vabaneda. Sellisel juhul ei saa ka eeldada, et katseajal viibiv vabastatud hakkaks täitma kontrollnõudeid ja kohustusi.

KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et D.M-i tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus, kuid

ei ole küllaldaselt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on see, et esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest on kantud üle 2/3 karistusajast. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

D.M puudub elu- ja töökoht ning lähedaste isikute toetav sotsiaalne võrgustik. Seetõttu puudub kindel sissetulekuallikas. Kindla elukoha puudumisel ei ole kriminaalhooldus võimalik. See asjaolu seab D.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise korral raskemasse olukorda kui karistuse lõpuni kandmise korral. kuigi D.M peab võimalikuks elama asumist venna juurde, ei ole X selleks nõusolekut olemas. Nõusolekuta ei saa teise isiku, ka X juurde elama asuda. D.M on varem korduvalt karistatud isik. Varasemad karistused ei ole teda hoidnud uutest kuritegudest. Ka viimase kuriteo, isikuvastase kuriteo asjaolud on rasked. Ka vangla spetsialistid on hinnanud uute kuritegude toimepanemise riski kõrgeks. Seetõttu tuleb tal karistus lõpuni kanda.

D.M on vanglas tööga hõivatud. See asjaolu näitab tema töötahet. Karistusaja jooksul on

võimalik ette valmistada elukoha leidmist tähtaegse vabanemise korral. tööle asumine annab kindla elatusallika.

Ene Muts täitmiskohtunik