4-12-1591/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-12-1591

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2012. a Tallinn Väärteoasja number 4-12-1591 (2316,12,003580) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik N.T, ik: XXX, elukoht: XXX, ajutiselt: XXX. Kohtuvälise menetleja esindaja Liisi Närep, Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. N.T süüdi tunnistada NPALS § 15

1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 4 (neli) päeva.

2. Mõistetud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6

Tallinnas. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 16.07.2012 vastavalt MTÜs

LK läbitava programmi võimalustele. Kui mõistetud arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.

3. N.T-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel

tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank

või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „N.T, 4-12-1591, joobeekspertiis“.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille

kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 30.05.2012 V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

2 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

27.03.2012 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1210298 selles, et 27.03.2012 kella 15.20 ajal peeti Toompuiestee 37 juures kinni N.T, kellelt

võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et oli kinni peetud ja oli tarvitanud fentanüüli. MTÜs

LK on alates 23.04.2012, programm peaks kestma 10-12 kuud. Varasemad 12 päeva aresti tahaks ära kanda pärast programmi. Küsitud karistuse kohta võib öelda, et pani toime väärteo sõltuvuse tõttu. Ei tahaks kohtuda vana eluga, ei ole päris valmis karistust kandma.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tuleks määrata arest 6 päeva, mis ära kanda vastavalt võimalustele. Arest tuleks ära kanda Rahumäe tee 6. Välja mõista menetluskulu 35 eurot.

Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi, joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub

seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on uuringuaktis tuvastatuga

tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on

menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul regulaarselt karistatud erinevate väärtegude

toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti on teda karistatud

varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning menetlusesemeks oleva väärteoga

samalaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt arestidega, millest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata

jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub

kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on aastate jooksul jäetud tasumata ja määratud trahvid ei ole menetlusalusele isikule

oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada

aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude

toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub

seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo

toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse vaid ühe väärteo toimepanemises ja menetlusalune isik on asunud oma elulaadi muutma, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib määrata aresti suhteliselt lühiajalisena.

Märt Toming kohtunik