1-12-815/14 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Legislator summary
AI generatedÄrakiri
Legislator headnote
AI generated1-12-815/14 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: Ärakiri
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Ärakiri
1-12-815 1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2012. a Haapsalu kohtumaja Kohtuistungi toimumise aeg 10. mai 2012.a Kriminaalasja number 1-12-815 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Kaitsja
Gerda Raidla Advokaat Tooma Liiva
Erakorraline ettekanne
Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu
talituse kriminaalhooldusametniku Arnik Kurov erakorraline ettekanne taotlusega pöörata A.P-le Pärnu Maakohtu 09.03.2012 kohtuotsusega nr 1-12-815 mõistetud ärakandmata karistus täitmisele RESOLUTSIOON 1.
Jätta rahuldamata
Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse
kriminaalhooldusametnik A.Kurov (*) Pärnu Maakohtu taotlus pöörata A.P-le
09.03.2012.a (neli) kohtuotsusega nr 1-12-815 mõistetud ärakandmata karistus 4 kuud 28 (kakskümmend kaheksa)
päeva vangistust täitmisele. 2. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 114,36 eurot. 3.
Edastada määruse ärakiri A.P-le, kaitsjale, kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Asjaolud Pärnu Maakohtu 09.03.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-815 mõistis kohus A.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistas vangistusega 5 kuud, millest oli ära kandmata vangistus 4 kuud
28 päeva. karS § 74 lg 1, 3 alusel jättis kohus ärakandmata vangistuse A.P suhtes
tingimuslikult kohaldamata 18-kuulise katseajaga, määrates A.P katsejaks Tallinna Vangla
Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Katseaeg algas 09.03.2012.
Ärakiri
1-12-815 2
Erakorraline ettekanne 04.05.2012 saabus Pärnu maakohtusse erakorraline ettekanne A.P kohta. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS Kohustuste mittetäitmine - e
Ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusalust A.P ( 45 a. ) on 09.03.2012.a. Pärnu MK Haapsalu kohtumaja poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 4 kuud ja 28 päeva. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ,3 ei pöörata määratud karistust täitmisele, kui A.P 18- kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut
tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
29.03.2012.a. kell 19.30 kriminaalhooldaja poolt tehtud kontrollreidi ajal varjupaika tuvastas ametnik, et A.P on sinna toodud politseipatrulli autoga linnast, kus ta oli Jaama tänavalt üles
korjatud. Selle juhtumi kohta sai kriminaalhooldaja politseiametnike käest protokolli, kus oli ära näidatud indikaatorvahendi reaktsioon (näit) 1,28 mg/ l. 03.04.2012.a. tunnistas A.P ise oma
seletuskirjas, et on olnud märtsikuu jooksul mitmel korral purjus. Kriminaalhooldaja hakkas ette valmistama erakorralist ettekannet, kui sai teada, et A.P on Tallinna Kainestusmaja klient
alates 05.04.2012.a. Tallinnas oli isik 14 päeva ja iga päev tõi teda Tallinna linna tänavatelt
politseipatrull nagu takso kainestusmajja kainenema. 21.04.2012.a. - A.P korjati üles Haapsalu politseipatrulli poolt Haapsalu raudteejaamas ja toimetati arestimajja. 23.04.2012.a. - isik
tuli kriminaalhooldustalitusse kriminaalhooldaja vastuvõtule, kus ta andis suulise seletuse oma
käitumise ja seikluste kohta Tallinnas. Kirjalikku seletust ei olnud hooldusalune suuteline andma.
Pärast vestlust saatis ametnik isiku kohtumajja, kus ta sai kutse ilmuda 24.04.2012.a. *, vastavalt
17.04.2012.a. Pärnu MK Haapsalu kohtumaja kohtumäärusele. Peale * oli isik kriminaalhooldaja
vastuvõtul 25.04.2012.a., kus ta teatas, et on väga haige ja rohkem ei tarvita alkoholi. Viibides
ametniku vastuvõtul 03.05.2012.a. oli ta kaine ja lubas olla seaduskuulekas. 04.05.2012.a. on pensionipäev ja ametnikul on kahtlus, et kõik eelnev võib korduda. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST A.P tunnistas ise oma seletuskirjas, et kohe peale kohtuistungit, mis toimus 09.03.2012.a., oli ta mitmel korral märtsikuus purjus. Aprillikuus on ka isikul kirjas 14 päeva alkoholitarbimist, siis,
kui ta oli Tallinna Kainestusmaja püsiklient. 21.04.2012.a. - jõudes tagasi Haapsallu, oli isik jälle
alkoholijoobes. Kõik need faktid näitavad seda, et A.P kuritarvitas märtsi- ja aprillikuu jooksul alkoholi ja ei ole seega täitnud talle kohtu poolt määratud kohustust- mitte tarvitada alkoholi. KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE Kriminaalhooldaja on arvamusel, et A.P karistus - vangistus 4 kuud ja 28 päeva - mis on talle määratud 09.03.2012.a. Pärnu MK Haapsalu kohtumaja poolt, tuleb pöörata täitmisele. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Pöörata karistus täitmisele Kohtuistungil jäi oma taotluse juurde. kriminaalhooldaja
A.P andis kohtuistungil ütlusi, et 15.mai on tal kohtuistung ja siis peab ta uuesti kohtus olema.
Kaitsja leidis, et kriminaalhooldaja ettekande arutamise võiks edasi lükata kuni on ära otsustatud tsiviilmenetluses, mis A.P-st saab, sest praegu on kohtus taotlus, et ta saadetakse *asutusse, tema koht oleks seal, mitte vanglas. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida pandud
kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi
vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
Ärakiri
1-12-815 3 Vastavalt Pärnu Maakohtu 09.03.2012 kohtuotsusele oli A.P kohustatud katseajal KarS § 75 lg 2 p 2 alusel täitma kohustust mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Käesolev erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et A.P on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. A.P ise tunnistas rikkumisi. A.P poolt alkoholi tarvitamine on tõendamist leidnud ka teiste tõenditega. Kriminaalhooldaja
on esitanud kohtule 29.03.2012 politsei poolt koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli,
mille kohaselt A.P on sel päeva tuvastatud politsei poolt alkoholijoove. Põhja Prefektuuri teatiste kohaselt on A.P peale 09.03.2012 toimetatud Tallinna kainestusmajja kainenema 14-l korral ajavahemikul 05.04-19.04.2012. kohus leiab, et need tõendid näitavad ilmekalt, et A.P on korduvalt tahtlikult rikkunud talle kohtuotsusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
A.P on isikuks, kes on karistatud kriminaalkorras 4-l korral, alates 2009.aasattast on teda karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kriminaalkorras karistatud 3-l korral ja neil kõikidel juhtudel on
ta kandnud karistusena reaalset vangistust. Käesoleva kohtuotsusega on A.P suhtes jäetud
vangistus tingimuslikult kohaldamata, määrates ta kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustades mitte tarvitama alkoholi. Kuna A.P on isikuks, kes on väärteokorras karistatud 76-
l korral, enamus neist karistustest on seotud alkoholi tarvitamisega, siis kohustus mitte tarvitada alkoholi on A.P-le määratud ilmselgelt selleks, et tagada õiguskuulekas käitumine. Pärnu Maakohus on aga 17.05.2012 tsiviilasjas nr 2-12-6287 teinud kohtumääruse, millega on
seatud eestkoste A.P üle 1 aastaks arvates kohtumääruse tegemisest ja eestkostjaks on
määratud Haapsalu Linnavalitsus. Kohus on *. Haapsalu Linnavalitsusest saadud info kohaselt toimetas Haapsalu linnavalitsuse esindaja * A.P *.
Kohus leiab, et kuigi A.P on järjepidevalt rikkunud talle kohtuotsusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi, siis käeoleval ajal ei ole otstarbekas karistuse täitmisele pööramine. Kohus
leiab seda seetõttu, et A.P on käesoleval ajal * Kohus leiab, et mõistlik on jälgida, kuidas A.P elu hakkab uutes tingimustes kulgema ja seetõttu ei ole käesoleval hetkel põhjendatud vangistuse täitmisele pööramine. Lähtudes eeltoodust tuleb kriminaalhooldusametniku taotlus A.P-le kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata. Menetluskulu
Kohus kutsus erakorralise ettekande arutamise juurde ka kaitsja, kuna kohus leidis, et A.P
sõltuvast *. Kohus määras tasuda kaitsjale seoses riigi õigusabi osutamisega tasuda kulud ja tasu
114,36 eurot. Kohus leiab, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb kaitsjatasu jätta riigi kanda, kuna A.P üle on *, ta on * ja ei ole võimeline menetluskulusid tasuma.
/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige