4-12-992/12 · 4-12-992/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprillil 2012.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-12-992 Kohtunik Galina Jasnjuk (kirjalikus menetluses)

Menetlusalune isik/kaebuse esitaja

F.U, sünd. xxx, xxx. Kohtuväline menetleja

Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskond, asukoht Vabaduse 5, 20303 Narva.

Väärteoasi

F.U kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna

patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino

28.02.2012.a üldmenetluse

otsusele väärteoasjas nr 2330,12,000953.

RESOLUTSIOON

juhindudes V™S § 120, § 132 p 1, § 135 lg 2, § 133-135 ja § 155-156

Jätta F.U kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 28.02.2012.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,12,000953 muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 10220125050394.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

2

Edasikaebamise kord

Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse

kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Viru Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud, menetluse käik

28.02.2012.a Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2330,12,000953 karistati F.U liiklusseaduse § 73 lg 8 rikkumise eest

liiklusseaduse § 228 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 (kaheksakümmend) eurot. Sama otsusega KarS § 83 lg 6 ja LS § 263 lg 6 alusel konfiskeeriti antiradar Inspektor RD X1 Xi nr 051100536 kui väärteotoime panemise vahend.

Otsuse kohaselt on antud väärteoasjas Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva

politseijaoskonna patrullpolitseinik Aleksandr Kornejev koostanud 29.01.2012.a väärteoprotokolli, mille kohaselt F.U 28.01.2012.a kella 23.45 paiku Peetri platsil

Narva linnas juhtis mootorsõidukit SUZUKI SX4, reg.nr H429YE199, milles asub kiirusemõõteseadet avastada võimaldav seade Inspector RD X1 Xi nr 051100536 (antiradar).

Sellise tegevusega pani F.U toime liiklusseaduse § 73 lg 8 rikkumise, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 228 järgi.

F.U esitas eelnimetatud otsuse peale 11.03.2012.a Viru Maakohtule kaebuse, milles

palus tühistada üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,12,000953 ning tagastada

konfiskeeritud seade Inspector RD X1 Xi nr 051100536 (antiradar). F.U väidab

esitatud kaebuses, et konfiskeeritud seade ei häiri liikluskaamera tegevust kiiruse

kindlakstegemisel, vaid informeerib selle olemasolust. Konfiskeeritud seade on lubatud kasutamiseks Moldova riigis ja Vene Föderatsioonis. Ametlikel Eesti veebilehtedel ei olnud

infot selle kohta, et seadme kasutamine Eestis on keelatud. Konfiskeeritud seade on informeeriva iseloomuga.

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes. Kohtuväline

menetleja nõustus F.U-ni poolt väärteoasjas nr 2330,12,000953 esitatud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja loeb politsei otsust seaduslikuks ja õiglaseks ja seepärast ei näe vähimatki alust kaebuse rahuldamiseks. Menetlusalust isikut

on karistatud selle eest, et tema sõidukis asus kiirusemõõtmisseadet avastada võimaldav seade. Seejuures ei oma liiklusseaduse mõistes mingit tähtsust, kas tegemist on statsionaarse

(automaatse) kiirusemõõteseadmega või liikuva politseipatrulli poolt kasutatava

mõõteseadmega. Sellepärast on seadusega kehtestatud absoluutne keeld omada sõidukis sellist seadet, mis võimaldab avastada või häirida ükskõik millise kiirusemõõteseadme tööd.

Menetlusalune isik aga viitab kaebuses automaatkontrollile ja selle teostamist viitavale

liiklusmärgile (osutusmärgid nr 559a, nr 559b), mis tõepoolest teavitavad sõidukijuhti liiklusjärelevalve automaatsest teostamisest, kuid see ei tähenda ainult kiiruse mõõtmist ja ei anna mingil juhul sõidukijuhile õigust omada sõidukis kiirusemõõteseadet avastavat või selle tööd häirivat seadet. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses (80 eurot), mis on 5 korda väiksem kui maksimaalne seadusega ette nähtud määr, mis on 100

trahviühikut (400 eurot) ja seepärast kohtuväline menetleja ei nõustu ka rahatrahvi vähendamisega ja palub jätta politsei otsus muutmata.

3 Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud F.U kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes

kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse võib vastavalt väärteomenetluse

seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, F.U kaebus

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna

patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 28.02.2012.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,12,000953 ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

28.02.2012.a üldmenetluse otsuse nr 2330,12,000953 kohaselt rikkus F.U liiklusseaduse § 73 lg 8 nõuet ning väärtegu kvalifitseeriti liiklusseaduse § 228 järgi. Liiklusseaduse § 73 lg 8 sätestab, et mootorsõidukis ja selle haagises ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd. F.U andis 29.01.2012.a ütlusi selle kohta, et 28.01.2012.a kella 23.45 paiku Peetri platsil Narva linnas juhtis mootorsõidukit SUZUKI SX4, reg.nr H429YE199. Kontrollimise

käigus avastati seade Inspector RD X1 Xi (antiradar). See oli auto esiklaasil. Politseinik

seletas, et antud seadme kasutamine on keelatud Eesti Vabariigis. Antud seadme ostis ta

Moskvast. Massiteabevahendites ei leidnud ta mingit infot antud seadme kasutamise kohta Eestis.

Tunnistajana üle kuulatud Jaak Sepp andis ütlusi selle kohta, et olles teenistuses Narva mnt PP sõiduautode terminaalis sõiduautode kontrollis, kontrollis ta sõidukit SUZUKI SX4, reg.

nr H429YE199, mille roolis istus Moldova kodanik F.U. Antud sõidukist avastas

tunnistaja tuuleklaasi alt töötavas asendis (sisselülitatud) kiirusemõõteseadme - antiradari Inspector RD X1 Xi.

Tunnistaja Jaak Seppa ning menetlusaluse isiku ütlustega on tuvastatud asjaolu, et F.U mootorsõidukis on olnud kiirusemõõteseadet avastada võimaldav seade Inspector

RD X1 Xi nr 051100536 (antiradar). Antud seade võimaldab avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd.

F.U süü on tõendatud kaebuse esitaja enda ütlustega, tunnistaja Jaak Seppa ütlustega. Ütlused on usaldusväärsused ning kohtul ei ole alust kahelda nende tõepärasuses. F.U poolt liiklusseaduse § 73 lg 8 nõuete rikkumist tõendab ka transpordivahendi üleandmise akt. Kohus leiab, et väärtegu on õigesti kvalifitseeritud.

Kohus loeb tõendatuks F.U käitumises liiklusseaduse § 228 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemise.

Karistusseadustiku § 18 lg 3 järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku

suhtumise korral pidanud ette nägema. Tunnistaja ütlusest ja F.U rikkumise

tunnistamisest tulenevalt saab lugeda tõendatuks ka selle toimepanemise vähemalt hooletusega, teiste süü vormide esinemist väärteoasja materjalidest ei nähtu. Liiklusseaduse §

228 sätestatud väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise tõttu ning teo

õigusvastasust ja isiku süüd välistavate asjaolude puudumise eeldatavuse tõttu on olnud kohtuvälises menetluses põhjendatud F.U karistamine liiklusseaduse § 228 järgi.

4

Liiklusseaduse § 228 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest, milles asub kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

F.U-le määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse hindamisel üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest.

Kohtuväline menetleja karistas F.U rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o

summas 80 eurot. Kohus on seisukohal, et sellise karistuse määramine on toimunud

kooskõlas karistuse mõistmise alustega ning karistuse muutmiseks puudub alus. Karistust

raskendavad asjaolud puuduvad. Otsuse tegemisel tunnistas kohtuväline menetleja kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. F.U on Eestis varem kohtu poolt karistamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on karistada kaebuse esitajat sanktsiooni alammääras, s.o 20 trahviühikut.

Vaidlustatud otsusega KarS § 83 lg 6 ja LS § 263 lg 6 alusel konfiskeeriti Inspektor RD X1 Xi nr 051100536 antiradar kui väärteotoime panemise vahend. LS § 263 lg 6 kohaselt konfiskeerib kohtuväline menetleja või kohus käesoleva seaduse §-des 215 ja 228 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme. KarS § 83 lg 6 alusel võib väärteo toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud aine või eseme käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud juhtudel konfiskeerida seaduses ettenähtud kohtuväline menetleja. KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.

On tuvastatud, et konfiskeeritud seade on karistusseadustiku mõttes väärteo toimepanemise

vahend ning kuulub otsuse tegemise ajal menetlusalusele isikule F.U-le. Antud

seade võimaldab avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd.

Liiklusseaduse § 73 lg 8 alusel kirjeldanud seade ei tohi olla ei mootorsõidukis ega selle haagises. Seega seadme Inspektor RD X1 Xi nr 051100536 konfiskeerimine on põhjendatud ning selles osas kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele ka ei kuulu.

Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest leiab kohus, et F.U kaebus tuleb jätta

rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva

politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 28.02.2012.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,12,000953 muutmata.

/digitaalselt allkirjastatud/

Galina Jasnjuk Kohtunik