1-12-4316/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.mail 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-4316 Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Heli Nurmoja

Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi

L.E süüdistuses KarS § 169 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

L.E Eluvõi asukoht ja aadress: XXXXX

Isikukood või sünniaeg: XXX

Karistatus:

kriminaalkorras karistatud ühel korral: 07.04.2011 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 209 lg 2

p 1 alusel 1 (ühe) aastase vangistusega tingimisi 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseajaga väärtegude eest karistatud 14 (neljateistkümnel) korral

Tõkend:

elukohast lahkumise keeld alates 30.03.2012 (tl 62)

Isikusamasus tuvastatud: isikutunnistus nr AA0015232

Kaitsja kohtueelses menetluses adv. Niina Agarjova Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada L.E KarS § 169-järgses kuriteos ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust Tartu Maakohtu

Tartu kohtumaja poolt 07.04.2011 mõistetud 1 (ühe) aastase vangistuse võrra ja mõista L.E-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust.

2 KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada L.E-le mõistetud 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuuline vangistus 910 (üheksasaja kümne) tunnise üldkasuliku tööga, mille L.E on kohustatud ära tegema 2 (kahe) aastase tähtaja jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: Elama kohtu määratud alalises elukohas; Ilmuma kohtu määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks

Tõkend tühistub kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg. 1 alusel välja mõista L.E riigituludesse riigiõigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 16(kuusteist) eurot, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 435(nelisada kolmkümmend viis) eurot ja postikulu 2(kaks)eurot ja 61 senti.

KrMS § 423, § 424 alusel määrata, et L.E on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuue kuu jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606

Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgistuses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest rahaline karistus või kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kokkulepe kriminaalasjas /sõlmitud Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 03.05.2012/ L.E süüdistatakse selles, et tema on lapsevanemana alates 04.03.2009 kuni 28.06.2011

kuritahtlikult kõrvale hoidunud 30.07.2009 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega tsiviilasjas 2-09-10176 lapse L.K. (sünd XXX) ülalpidamiseks ja M.K. kasuks välja mõistetud

3 igakuise elatusraha – endises vääringus 2175 krooni, praeguses vääringus 139,01 eurot kuus -

maksmisest alates 04.03.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni 02.10.2026. Maksmata elatusraha võlgnevus seisuga 20.06.2011 moodustab 3753,21 eurot.

Sellega pani L.E toime vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, so KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Tsiviilhagi esitatud ei ole. Karistuse liik ja määr:

KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt 07.04.2011 mõistetud 1 (ühe) aastase vangistuse võrra ja mõista L.E-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada L.E-le mõistetud 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme)

kuuline vangistus 910 (üheksasaja kümne) tunnise üldkasuliku tööga, mille L.E on kohustatud ära tegema 2 (kahe) aastase tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: Elama kohtu määratud alalises elukohas; Ilmuma kohtu määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil 28.05.2012 prokurör Jüri Vissak andis ülevaate sõlmitud kokkuleppest ja jäi kokkuleppe juurde. Süüdistatav L.E kinnitas, et ei soovi kokkuleppemenetluse juurde kohtus advokaati; ta on ka vormistanud vastavasisulise avalduse.

Süüdistatav L.E tunnistas kohtuistungil end süüdi , selgitas ,et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja vastab tema tahtele ning ta jäi kohtus selle kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav L.E väljendanud oma tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

L.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 169 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalasja menetlemisega seoses tekkinud menetluskuludeks on L.E-le riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 16 eurot, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral

4

1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot ning kriminaalasja menetluses kohtu postikulu 2, 61 eurot.

Kohtunik leiab, et arvestades L.E-lt väljamõistetavate menetluskulude suurust ning

L.E taotlust menetluskulude ajatamiseks, on põhjendatud ajatada L.E-le menetluskulude tasumine kuuele kuule kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust KrMS § 423, § 424 alusel.

Kohtunik: