1-12-649/8 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1 (7) 1-12-649

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 22.mai 2012.a kell 16.00 Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-649 (11260103786) Kohtunik Heiki Kolk Kohtuistungi sekretär Annika Savimägi, Kerli Mikson Kriminaalasi B.I (B.I) süüdistus KarS § 121 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Süüdistatav B.I

isikukood: xxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxx-xx; Eesti

Vabariigi kodanik, keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxxxxxxxxx, ehitaja

Tõkend – elukohast lahkumise keeld, 07.09.2011

Varasem karistatus varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja vandeadvokaat Valli Kallaste RESOLUTSIOON

1. KarS § 121 järgi esitatud süüdistuses so 2011 juuni alguses H. P. (P. ) Mõista B.I rusikaga näkku löömises õigeks.

2. Süüdi tunnistada B.I KarS § 121 järgi esitatud süüdistuses so 29. jaanuaril 2011 H. P.

kehalises väärkohtlemises ja karistuseks mõista rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära (päevamäära suurus 3.20 eurot), seega 320 (kolmsada kakskümmend) eurot.

2 (7) 3. täita rahaline karistus osade kaupa, so 5 kuu KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et B.I

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga järgneva kuu jooksul vähemalt 64 (kuuskümmend neli) eurot.

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaali või arveldusarvele 221023778606

Swedbank-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065035 ning selgitus: „Tartu Maakohtu otsus nr 1-12-649, B.I, rahaline karistus“.

4. Tõkend-elukohast lahkumise keeldtühistada kohtuotsuse jõustumisel.

5. välja KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p-de 4,5,9; 179 lg 1 p 2 alusel B.I-lt

mõista menetluskulud: sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 (nelikümmend viis) eurosenti, postikulud 2 (kaks) eurot ja 65 (kuuskümmend viis) eurosenti, määratud kaitsjale makstud tasust 100 (üks sada) eurot, kokku 538,10 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasust 187,96 eurot jätta riigi kanda.

B.I-lt väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049874, märkides selgitusena „B.I, 1-12-649, menetluskulud“.

6. Sundraha ja kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleile Vabaduse 13. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu tsiviilhagi puudutavas osas esitada

apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või

tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

I. SÜÜDISTUS

1. B.I (B.I) süüdistatakse

selles, et tema 29.jaanuaril 2011.a. kella 19 paiku xxxxxxxxxxxxx-xx korteris lõi H. P. korduvalt rusikaga näkku ja kuklasse ning ühe korra jalaga kõhtu, millega tekitas kannatanule vasema näopoole turse ning ülahammaste, kukla ja kõhuseina valulikkuse;

- samuti tema 2011.a. juuni alguses, kindlakstegemata kuupäeval, xxxxxxxxxxxxx-x korteri uksel lõi H. P. rusikaga näkku, põhjustades kannatanule füüsilist valu.

3 (7) Seega pani B.I toime järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise isiku löömise KarS § 121 ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise.

II. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD. 2. Prokurör esitatud süüdistus on tõendatud. Prokurör

leidis kohtuvaidlustes, et B.I-le palus B.I süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning karistada 5 kuulise vangistusega, mida KarS § 74 järgi ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid.

3. Süüdistatava kaitsja

asus seisukohale, et süüdistatav poolt jaanuaris 2011 toimepandud tegu on tõendamist leidnud ja ta tuleb süüdi mõista, väidetav löömine juunis ei ole tõendatud ja selles tuleb B.I õigeks mõista. Karistada tuleks rahalise karistusega.

4. Kannatanu avaldas, et soovib saada rahu, et teda enam ei kiusataks, midagi muud ei soovi.

5. Süüdistatav

ennast süüdi ei tunnistanud, avaldas, et temale on liiga tehtud, kui tegelikult teataks milline inimene on H. P. , siis oleks asi hoopis teine.

III. KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUSED

6. KarS § 121 sätestab vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise,

peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. KarS § 121 järgi süüdistatava vastutusele võtmiseks tuleb kohtul tuvastada teise inimese löömine. Löömist on kohtupraktikas

tõlgendatud kui inimese keha järsku ühekordset mehaanilist mõjutamist, samuti on löömisena käsitletav ka järsk tõukamine. Kohus märgib, et KarS § 121 kirjeldatud koosseisu tõendamiseks

ei ole vajalik tuvastada, milliste kahtluste või põhjuste alusel teise isiku löömine toimus. Seega ei võta kohus seisukohta B.I ja H. P. kooselust tulenevate eriarvamuste osas ega hinda isikute erimeelsusi tulenevalt ühiste laste kasvatamisest. Need vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras.

7. aastatel 1994 Kannatanu H. P. kohtuistungil antud ütluste kohaselt elas koos B.I-ga kuni 2007 mai kuuni, kooselust sündisid kaks last, K. P. aastal 1995 ja K. M. aastal 2003. Poeg K. elab isa juures, tütar kannatanu juures. Poeg elab isa juures, pojal on seal oma tuba, isa lubab pojal teha mis ta tahab, käivad koos kalal, reisimas. Algselt oli juttu, et üksi on paha, kas poeg võiks tema (Raivo) juurest kooli minna. B.I tarvitas liigselt alkoholi ja oli vägivaldne. Pärast lahkuminekut kolis ära koos lastega xxxx tänava korterisse, Raivo jäi elama oma vanemate korterisse xxxxxxxxxx-xx. Peale lahkuminekut olid suhted halvad, olid tülid, milleski ei suudetud

kokku leppida. Tülid olid laste pärast. Lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks pöördus kohtu poole. Raivo käis korteri ukse taga, isegi öösel kella 2 ajal, hommikuti kella 10 ajal, saatis sõnumeid, helistas, sõnumid olid halvustavad ja sõimava iseloomuga, vahel tuli ette ka tõukamisi.

7.1 29 jaanuaril helistas K. telefonile, poeg nuttis, kuulda oli räuskamist. Edasi helistas Raivo emale, kutsus ta kaasa ja koos läksid xxxxxxx-xx asuvasse korterisse. Korterisse läks sellepärast, et laps oli seal. Ei tea, miks last välja ei kutsunud, vaid korterisse läks. Korteris olid ainult Raivo B.I ja laps K. , rohkem kedagi ei olnud. Sisse minnes Raivo solvas teda, täpselt ei mäleta mida ütles, ütles midagi solvavat vastu. Raivo oli purjus, poiss nuttis. Põhjust, miks poiss nuttis ei tea.

Raivo hakkas sõimama, oli kuri, ütles midagi Raivole vastu, siis Raivo lõi rusikaga näkku,

(kannatanu) tõmbas automaatselt pea alla, siis lõi Raivo teda kuklasse, (kannatanu) vajus

4 (7) diivanile ja siis lõi Raivo jalaga kõhtu. Raivo ema tuli vahele, ütles, et H. mine ära, muidu läheb asi koledaks. Edasi pöördus kiirabisse. Vasak pool oli paistes, jalaga oli kõhtu löödud. Koheselt politseisse ei pöördunud, paari päeva pärast rääkis Raivoga, kes palus asja mitte politseisse anda, lubas ennast parandada. Poeg K. elab isa juures ja kui oleks politseisse pöördunud, oleks poisil tulnud pahandusi. Raivo ennast ei parandanud, jätkas sõnumite saatmist, alandamist, laimamist.

Korter aadressil Võrus, xxxxxxx-xx kuulub B.I emale. Korteris viibis kokku kõige rohkem 5 minutit, kõik toimus kiiresti.

7.2 Sama aasta juunis oli kodus kella 6-7 paiku, eelnevalt oli olnud mingi tüli Raivoga laste

pärast. Tüli oli tütre pärast, et kooli lõpus läheb ta Raivo juurde aga ema (kannatanu) ei tea

midagi. Keegi koputas uksele, ust avades käis mats ära, Raivo lõi rusikaga näkku otsa ette, irvitas ja läks trepist alla. Kedagi teist ukse taga ei olnud, arsti poole ei pöördunud. Politsei poole pöördus peale augusti sündmust, siis kui Raivo tuli töö juurde Tartu tänavale, oli väga purjus, vaatas ringi, läks välja ja hakkas midagi tegema auto esiratta juures, kutsus kohale politsei, kes

toimetas Raivo kainenema. Raivo telefoninumber on salvestatud mobiili kontakti all ära võta vastu. Raivo on sõnumeid saatnud ka poja telefonilt. Kohtueelses menetluses viidi läbi ka B.I-ga

vastastamine, aga esimene kord oli B.I nii purjus, et ei saadud vastastamist

teostada. Tüli ei saa olla ühepoolne, selleks on vaja kahte poolt. Tülid ei ole andnud põhjust

vägivalla tarvitamiseks. Lapsed on omavahel ära jagatud, edaspidi tahab tüdrukuga minna välismaale. Kuskilt ei saanud kaitset. Raivo lubab ennast muuta aga miski ei muutu.

8. Süüdistatava B.I ütluste kohaselt pole suhted endise abikaasaga positiivsed. 29. jaanuaril 2011 tuli külla H. P. , poiss oli arvutis, ise istus korvtoolis, ütles H. mine ära, see on minu korter, selle peale vastas, et mehekene, ma ei karda sind enam. H. karjus üle trepikoja, et seda sa veel kahetsed. Enne H. ja ema tulekut oli joonud kolm õlut. Ütles H. , ole hea mine välja, parema käega võttis H. paremast õlast kinni, ütles, et mina ei tule sinu korterisse, sina ei tule minu korterisse. H. üritas provotseerida. Kui H. tuli, siis silmaga nähtavaid vigastusi temal ei olnud, korteris oli H. 5-10 minutit. Sisse tulid nii ema kui H. , sündmused toimusid korteri

koridoris. Ei tea, et poisiga oleks probleeme olnud, poisiga läbisaamine hea, poiss on tubli

spordipoiss, kui oleks alkohoolik, siis ei oleks saanud niimoodi poissi kasvatada. Ema oli köögipoolel, toas rüselust ei olnud. H. surus nina vastu nina, ütles meheke ma ei karda sind, aga miks ta peaks kartma. Avas ukse ja lükkas H. välja. Oleks pidanud ise kiirabisse pöörduma sest H. lõi jalaga kõhtu mille tulemusena kukkus koridoris asuva kamina vastu. See oli juunis või juulis kui H. tuli korterisse, pani valge paberi lauale ja küsis allkirja, et kui ei pane siis kahetsed, tahab tütrega Eestist ära välismaale minna. Valgele paberile alla ei kirjutanud. H. tööjuures käis sellepärast, et H. hakkas tütrega manipuleerima, peitis teda, ei lase kohtuda. Juunikuus käis xxxx tänaval tütre pärast, xxxx tänaval küsis vana võlga tagasi, andis H. raha auto ostmiseks, autot ei ostetud ja ütles, et mehed ongi selle jaoks, et neid ära kasutada, kõik mehed on trepiastme võrra allpool ja lõi jalaga tagumikku. Kodus oli ta üksi ja avas ise ukse. Sõnumeid saatis põhjusel, et H. kasutab suhtlemisel roppe sõnu, on teinud ka tapmisähvardusi, pöördutud politseisse, sealt öeldi, et enne kui tegu pole toime pandud ei saa midagi teha, sellest on möödas 2 aastat. Tütar tuleb peale kooli ise korterisse. Jaanuaris ei saanud H. haiget saada, lükkas ta korterist lihtsalt välja ja siis ta ütles, et seda sa veel kahetsed. Ei olnud agressiivne lükkamine. H. ei suuda leppida, et poiss tuli sinna elama. Vägivaldne ei ole olnud, riidlemist tuleb ikka ette. Abielu jooksul oli selline asi, et kui poiss oli 1 aastane, sai baarist H. kätte 2 härrasmehega, siis sakutas H. . H. on peretülide käigus löönud.

5 (7) 9. Kohus märgib esmalt järgmist. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 15 lg 1 järgi võib

maakohtu lahend tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. KrMS § 268 lg 1 sätestab, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui käesolevast paragrahvis ei ole sätestatud

teisiti. Eeltoodu alusel ei võta kohus seisukohta prokuröri poolt viidatud süüdistatava ütluste

vastuolulisuse kohta, sest kohtule ei esitatud B.I kohtueelses menetluses antud ütlusi (kahtlustatavana ülekuulamise protokolli).

9.1 Kohus jätab tõendina hindamata ja tähelepanuta kohtule esitatud fotod mobiiltelefonist (tl 24-

48). Ühel fotol on käsikirjas küll märge, et H. P. telefonis olnud sõnumid, mis on saadetud

B.I poolt, kuid tegemist ei ole kriminaalmenetluses käsitletava tõendiga. Tõendid kriminaalasjas on loetletud KrMS § 63 lg 1, mille kohaselt on tõendiks ka muu teabetalletus, kuid

ka teabetalletus tuleb vormistada menetlustoimingu protokollina. Kohtule ei ole teada, kuidas,

mis viisil ja kellelt need sõnumid on saadetud. Kannatanu küll selgitas kohtuistungil antud ütlustes, et tema mobiiltelefonis on süüdistatava B.I andmed salvestatud nime all Ära

Võta Vastu, kuid antud juhul ei nähtu, et need sõnumid on olnud kannatanu mobiiltelefonis.

Kohtul peab olema võimalus esitatud tõendi usaldusväärsust kontrollida ja kohus saab tõendit

kontrollida siis, kui see on nõuetekohaselt vormistatud. Kohtule esitatud fotod mobiiltelefonist neile nõuetele ei vasta ning seetõttu jätab kohus esitatu tõendite hulgast välja.

9.2 joobeseisundi tuvastamise protokolli, mille Kohus jätab tõendina hindamata B.I

kohaselt toimetati B.I 05.08.2011 kell 16.15 kainenemisele (tl 49). Kohus saab kriminaalasja arutada ainult esitatud süüdistuse piirides, B.I-le ei ole esitatud süüdistust 05.08.2011 teo toimepanemist alkoholijoobes.

10. süüdistatakse KarS § 121 järgi selles, et 2011.a. juuni alguses, kindlakstegemata B.I kuupäeval, Võrus, xxxx xx-xx uksel lõi H. P. rusikaga näkku, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Kannatanu H. P. kirjeldab toimunud sündmust sellisest, et eelnevalt oli tüli tütre pärast, oli kodus, oli uksekell, ukse taga oli Raivo kes koheselt ilma sõnagi lausumata lõi rusikaga näkku. B.I kirjeldanud juhtunut selliselt, et on küll käinud Võrus, xxxx xx-xx H. korteris, kuid pole seda teinud kunagi üksi, vaid alati kas koos poisi või tütrega. Kannatanu kui ka süüdistatav

selgitasid, et pidevalt on neil omavahel tülid, mis on ka varem viinud tõuklemise ja teineteise solvamiseni. Kohtule esitatud tõendid ei kinnita kannatanu väiteid, et 2011 juunis, tuvastamata

kuupäeval süüdistatav lihtsalt tuli ja väidetavalt lõi kannatanule näkku ning lahkus. Selline

käitumisviis on erinev varasemast süüdistatava ja kannatanu käitumisest, millest nähtuvalt nad alati enne lükkamisi ja tõukamisi tülitsesid, solvasid ja siis lükkasid ja tõukasid. Kohtu jaoks ei

ole usutav, et isikud, kes tavapäraselt enne kehalist kontakti alati eelnevalt ka sõnaliselt

tülitsevad, ühtäkki enam ei kontakteerunud, vaid süüdistatav lihtsalt läks ja lõi kannatanut. Süüdistuses kirjeldatud sündmuse kohta ei ole kohtule esitatud objektiivseid tõendeid. Eeltoodu alusel leiab kohus, et 2011 juuni sündmuses puudub KarS § 121 kirjeldatud objektiivne koosseis ja B.I tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista.

11. kannatanut 29.jaanuaril 2011.a. kella 19 paiku Süüdistuse kohaselt lõi B.I

xxxxxxxxxxxxx-xx korteris korduvalt rusikaga näkku ja kuklasse ning ühe korra jalaga kõhtu.

Süüdistatava ja kannatanu ütlused ühtivad osas, et 29.01.2011 oli isikute vahel konflikt, süüdistatav ja kannatanu tülitsesid. H. P. ütluste kohaselt tüli jätkudes lõi B.I teda ja

6 (7)

B.I ütluste kohaselt ta ainult võttis kannatanul käest ja õlast kinni ning lükkas enda korteri uksest välja. Kannatanu on üksikasjalikult kirjeldanud löömise asjaolusid ning seda kuidas

see täpselt toimus, nimelt oli esimene rusikalöök suunatud näkku ning kui kannatanu tõmbas

küüru, sai ta hoobi selga ning diivanile vajudes jalaga löögi kõhtu. Kannatanu vigastused on fikseeritud 29.01.2011 kell 19.52 patsiendikaardil nr xxxxxxx (tl 22-23). Kohtupraktika kohaselt

loetakse patsiendikaart lubatavaks tõendiks üksnes osas, mis puudutab kannatanul tuvastatud

kehavigastusi. Patsiendikaardil olev muu informatsioon ei ole hõlmatud arsti teadmiste ja

pädevusega (RKL 3-1-1-67-10). Patsiendikaardi nr xxxxxxx kohaselt on H. P. 29.01.2011

diagnoositud pea täpsustamata pindmine vigastus, kõhuseina kontusioon, rünne kehalise vägivallaga. Kohus arvestab siinjuures süüdistatava B.I ütlusi, mille kohaselt tuli H. P.

tõepoolest 29.01.2011 tema korterisse aadressile xxxxxxx-xx ning P. ei olnud nähtavaid

vigastusi. Nii süüdistatav kui ka kannatanu kinnitasid oma ütlustes, et konflikt korteris kestis umbes viis minutit ning seejärel P. lahkus. Üldteada on asjaolu, et löögist saadud tagajärjel ei teki silmaga nähtavad vigastused mitte koheselt vaid alles mõne aja möödudes. Seega arvestades

süüdistatava ütlusi, et enne korterisse tulekut ei olnud P. nähtavaid vigastusi, P. ütlusi, et

korteris olles lõi B.I teda näkku, kuklasse ja ühe korra jalaga kõhtu ning peale neid sündmusi koheselt pöördus ta kiirabi poole, samuti kiirabi poolt H. P. diagnoositud vigastusi,

leiab kohus, et B.I on süüdistuses kirjeldatud viisil H. P. löönud ja seega toime pannaud KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

12. pani teo toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 järgi paneb isik teo Kohus leiab, et B.I toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. B.I tegutsemisest järeldab kohus, et tema eesmärgiks oli sundida löömise tulemusena sundida H. P. korterist lahkuma. Seega seadis

B.I endale eesmärgiks sundida löömise tagajärjel kannatanut lahkuma. Selliselt tegutsedes olidki löögid suunatud kannatanu erinevasse keha piirkonda.

13. pani toime õigusvastase teo, puuduvad Kohus leiab, et süüdistatav B.I õigusvastasust välistavad asjaolud. Asjaolu, et H. P. viibis temale sündmuse toimumise ajaks

sisuliselt võõras korteris, ei kõrvalda teo õigusvastasust. H. P. korteris viibimine ja tema

käitumine seal ei kujutanud B.I jaoks sellist ohtu, millele oleks tulnud reageerida

füüsilise vägivallaga. Süüdistavav B.I on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. IV. KARISTUS

14. KarS § 121 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb

karistada rahalise karistusega. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestada tuleb kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava B.I karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Objektiivse asjaoluna märgib kohus, et sündmus toimus süüdistatava korteris, kannatanu väidete kohaselt läks ta sinna oma 17 aastase lapse heaolu pärast, kuid ei suutnud selgitada, kas ja kui jah siis mis probleem lapsega oli. Subjektiivse küljena arvestab kohus asjaolu, et süüdistatav tegutses kavatsetult. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süüd mõjutavatel individuaalsetel

asjaoludel. Süüdistatav pani teo toime alaealise lapse juuresolekul, seega olukorras, kus

7 (7)

lapsevanemana tuleks anda lapsele eeskuju just selles, et ühiskonnas ja omavahelistes suhetes

peavad valitsema suhted, kus probleemid lahendatakse mitte füüsilise vägivallaga, vaid

suhtlemise käigus. Eripreventiivse aspektina arvestab kohus asjaolu, et isikut ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Seetõttu on võimalik teda rahalise karistusega suunata õiguskuulekale käitumisele. 15. Rahalise karistuse suuruse määramisel arvestab kohus süüdistava tervislikku ja majandusliku

seisundit, süüdistatav on töövõimeline, omab alalist tööd, töötab Soomes ehitajana. Samas

arvestab kohus asjaolu, et süüdistatava ülalpidamisel on alaealine laps. Kohus leiab, et süüdistavale tuleb mõista rahaline karistus alla santsiooni keskmist määra. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada 100 miinimummääras so 320 eurot. Kohus on seisukohal,

et süüdistatavale mõistetav karistus on piisav selleks, et süüdistatav saaks oma edaspidise käitumise viia kooskõlla ühiskonnas kehtestatud õigusnormidega. Kohus, arvestades süüdistatava

tervislikku ja majanduslikku seisundit, samuti temal lasuvat kohustust kasvatada alaealist last, leiab, et rahaline karistus tuleb määrata kandmisele osade kaupa so 5 kuu jooksul. 16. süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks rahalise Ülaltoodu alusel mõistab kohus B.I karistuse 100 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 3.20 eurot) suuruses summas so 320

eurot. Mõistetud rahaline karistus tuleb täita osade kaupa 5 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. V. MENETLUSKULUD

17. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu, kokku 287,96 eurot, punkti 5 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulud

0,45 eurot, muude kulutustena postikulud 2,65 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuludeks ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on 435 eurot. Kuna kohus vähendas B.I-le esitatud süüdistuse mahtu, tuleb määratud kaitsjale makstud tasust 187,96 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab

kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus leiab, et kuna

süüdistatavat karistati rahalise karistusega ning samas tasuda ka menetluskulud, tuleb süüdistataval tasuda menetluskulud 6 kuu jooksul.

Heiki Kolk kohtunik