1-11-13347/50

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2012, Tartu Kriminaalasja number 1-11-13347 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 23. aprilli 2012 kiri Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu T.B kaitsja vandeadvokaat Mart Sikuti määruskaebus

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 lg 1, § 326 lg 2, § 323 lg 2 p 2, § 384 lg 1 jätta T.B kaitsja

vandeadvokaat Mart Sikuti määruskaebus Tartu Maakohtu 23. aprilli 2012 kirja peale läbi vaatamata ja tagastada määruskaebus selle esitajale.

Määruse peale võib 10 päeva jooksul alates selle ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Riigikohtusse Tartu Ringkonnakohtu kaudu.

Asjaolud

otsusega tunnistati T.B süüdi KarS § 263 p 1, 4 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

Viru Maakohtu 09.02.2009 määrusega vabastati T.B karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega katseajaga kuni 24.07.2010.

KarS § 372 lg 2 p 3 ja § 121 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati nimetatud kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu

Maakohtu 07.04.2008 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuud 4 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud ja 4 päeva vangistust.

Tartu Maakohus vastas taotlusele 22.02.2012 kirjaga, milles selgitas T.B-le mõistetud vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise küsimust.

2

küsimuse lahendamiseks, milles palus selgitada, millal tekib T.B formaalne õigus vangistusest ennetähtaegseks vabanemiseks.

Tartu Maakohus vastas taotlusele 23.04.2012 kirjaga, milles viitas oma 22.02.2012 kirjas toodud põhjendustele.

ennetähtaegse vabanemise õiguse tekkimise kohta ning määrata, et T.B esmane õigus ennetähtaegsele vabanemisele tuleneb KarS § 76 lg 1 p 1 alusel.

Ringkonnakohtu seisukoht

KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades määruskaebuse lahendamise menetluse erisusi.

KrMS § 326 lg 2 järgi koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile KrMS § 323 lg 2 p-s 1-3 sätestatud alustel.

KrMS § 323 lg 2 p 2 järgi koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja

tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS järgi apellatsiooniõigust.

KrMS § 384 lg 1 järgi on maakohtu määruse peale kaebuse esitamise õigus kohtumenetluse

pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 23.04.2012 kirja puhul ei ole tegemist kohtumäärusega KrMS § 145 tähenduses, kuna see ei vasta määrusele sätestatud nõuetele. Järelikult ei ole võimalik maakohtu kirja peale esitada ka määruskaebust.

Seega jätab ringkonnakohus KrMS § 390 lg 1, § 326 lg 2, § 323 lg 2 p 2, § 384 lg 1 alusel kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata.

liitkaristus I astme kuriteo eest mõistetud karistuse kandmata jäänud osast ning katseajal

sooritatud II astme kuriteo eest mõistetud karistusest, kohaldub I astme kuriteo või II astme kuriteo puhul sätestatud tingimisi ennetähtaegse vabastamise regulatsioon.

Maakohus on seisukohal, et kui isik kannab karistust I astme kuriteo eest, tuleb talle kohaldada I astme kuriteo eest mõistetud karistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sätteid.

Kaitsja leiab määruskaebuses, et ennetähtaegse vabanemise õiguse tekkimisel tuleb juhinduda viimase kohtuotsusega mõistetud karistusest.

Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtuga järgnevatel põhjustel.

Ringkonnakohus on seisukohal, et selle sättega on seadusandja ette näinud nende isikute, kes

pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist panevad toime uue kuriteo, erineva kohtlemise liitkaristuse mõistmisel võrreldes nendega, kelle poolt toime pandud

kuriteod on tuvastatud ühe otsusega või kelle poolt toime pandud kuriteod on küll tuvastatud kahe erineva otsusega, kuid on kõik toime pandud enne esimese kohtuotsuse kuulutamist.

Kui isikule mõistetakse esimese kohtuotsusega karistus I astme kuriteo eest ning isik paneb toime uue II astme kuriteo enne karistuse täielikku ärakandmist, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega

kannab isik liitkaristuse näol sisuliselt nii eelnevalt sooritatud I astme kuriteo eest mõistetud karistuse kandmata jäänud osa kui ka hiljem sooritatud II astme kuriteo eest mõistetud karistust.

Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus isik kannab karistust kahe erineva kuriteo eest, pole põhjendatud lähtuda kergema kuriteo korral kohaldatavast regulatsioonist. Sisuliselt pööratakse

isiku suhtes täitmisele ka I astme kuriteo eest mõistetud karistuse ärakandmata osa, mille kandmisest tingimisi ennetähtaegset vabastamist reguleerib KarS § 76 lg 2.

KarS § 76 lg 2 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku

võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg

Kui süüdimõistetu vabaneb ennetähtaegselt, peab ta arvestama, et tal on tegelikult veel kandmata

osa karistusest, mis pööratakse katseaja tingimuste rikkumise korral täitmisele. Seega pole tegemist topeltkaristamisega, nagu väidetakse määruskaebuses. Isik peab arvestama, et katseajal

uue kuriteo toimepanemisel peab ta ära kandma ka veel kandmata karistuse osa ja talle kohalduvad vastava karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabanemise õigust reguleerivad sätted.

Paavo Randma Tiit Lõhmus Aarne Sarjas