1-11-9121/14 · 1-11-9121/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-11-9121

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2012, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-11-9121 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Prokurör Marge Voogma Kohtuasi

Viru Vangla materjalid H.D elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

H.D, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 25.10.2010 ja lõpp 10.09.2013 Kaitsja

v.-adv. Lembit Nirgi RESOLUTSIOON

Jätta H.D elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo (asukoht Lai 11 Rakvere) kasuks 38,40 (kolmkümmend kaheksa eurot ja 40 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o.

6,40 eurot) eurot v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdimõistetu H.D kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista H.D-lt menetluskuluna kaitsjatasu 38,40

(kolmkümmend kaheksa eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest.

2

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 02.04.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.D elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Käesoleval ajal kannab H.D karistust Viru Maakohtu 04.10.2011 kohtuotsuse

kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi ning karistuseks mõisteti talle 1 (üks) aasta vangistust, samuti tunnistati ta süüdi KarS § 213 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti talle 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem

karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti H.D liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning H.D liitkaristuseks mõisteti 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64

lg 1 alusel, lugedes käesoleva kohtuotsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Viru

Maakohtu 21.10.2010 kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud 16 päeva vangistust, mõisteti H.D liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 10

(kümme) kuud 16 päeva vangistust. H.D vahistati käesolevas kriminaalasjas istungisaalis ning tema karistuse kandmise alguseks loeti 25.10.2010.

Kinnipeetav H.D on kriminaalkorras karistatud 7-l korral ning Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt kannab ta vanglakaristust esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks. Varem on kinnipeetavat karistatud kehalise väärkohtlemise eest ning varguse eest koos grupiga. Praeguste kuritegudega, s.o. rahapesualased süüteod, kinnipeetav varjas saadud raha tegelikku omanikku. Soodusteguriks on alkohol. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on H.D väärtegude toimepanemise eest karistatud 24-l korral, sealhulgas

korduvalt on teda karistatud Alkoholiseaduse § 70 järgi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud veidi üle 1 aasta 7 kuu ja kanda jääb veel enam kui 1 aasta 3 kuud vangistust.

Individuaalses täitmiskavas on ettenähtud võimalusel omandada eriala (puidupingitööline)

2011-2012 õ.a, kinnistada saadud teadmisi 01.12.2010 läbitud sotsiaalprogrammis

„Eluviisitreening“, 2012.a. I poolel läbida kuritegeliku käitumise muutust motiveeriv

individuaalprogramm „Õige hetk“ ja psühholoogi või kaplani nõustamine seoses suhete ja elustiiliga 2011.a. II poolel. 2011. aasta vältel on toimunud korduvad regulaarsed kohtumised

psühholoogi, sotsiaaltöötaja ning inspektor-kontaktisikuga. Alates 12.09.2011 õpib kinnipeetav xxxx, kust teda iseloomustatakse positiivselt. Kinnipeetav töötas majandustöödel

koristajana ajavahemikus 03.02.2011 -11.08.2011. H.D

on paigutatud avavanglaosakonda alates 11.08.2011.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval H.D puuduvad distsiplinaarkaristused.

Kinnipeetav H.D asub vabanemisel elama aadressile xxxx. Nimetatud talu kuulub

isiku kasuisale K Aule. Tegu on isiku lapsepõlvekoduga, milleks on 5-toaline puuküttega eramaja. Eluase vastab elektroonilise järelevalve paigaldamise tingimustele. Majas teostatakse remonti, kuid see ei takista seadme paigaldamist. Isiku kasuisa on andnud nii suulise kui ka

kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta. Kinnipeetaval on põhiharidus, mille omandas Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis. Kooliteed alustas isik Vinni-

3

Pajusti Gümnaasiumist. Alates 13. eluaastast ilmnesid esimesed puudumised koolist ja alkoholi tarvitamine, mistõttu 9. klassi III õppeveerandist kustutati kinnipeetav Vinni-Pajusti Gümnaasiumi õpilaste nimekirjast. Peale põhihariduse omandamist tahtis H.D asuda õppima Rakvere Kutsekeskkooli arvutiteenistuse-laomajanduse erialale, kuid antud eriala ei

olnud tal nimetatud koolis võimalik omandada. H.D asus õppima Rakvere Õhtukeskkooli 10. klassi, mis jäi pooleli, sest oma sõnul ta ei viitsinud õppida. Vabal ajal on kinnipeetav käinud jalgpalli treeningutel ja tegelenud kicboxiga. Ajavahemikus 08.02.2011 – 25.04.2011 läbis kinnipeetav Karjääriplaneerimise kursuse. Isiku sissetulekuallikas vabaduses oli lühiajalistest töökohtadest saadud sissetulek ning kuritegelikul teel saadud raha. Suurem

osa sissetulekust läks isikul alkoholi peale. Täitise andmetel omab kinnipeetav rahalisi

kohustusi 5963,35 euro ulatuses. Kinnipidamisasutuses on isik läbinud Võlanõustamise

koolituse. Kinnipeetav väidab, et vabanedes tahab ta võlad tasuda. Pere on materiaalselt

toimetulev, nii ema kui ka isa töötavad xxxx. Praegu toetavad isikut majanduslikult ema, kasuisa ja tädi.

Kinnipeetava H.D lähivõrgustiku moodustavad ema H A, kasuisa K A, vend S A ja tädi R K. Vanemad elavad eraldi. Suhted lähedastega on väidetavalt head ja üksteist toetavad.

Lühiajalistel kokkusaamistel on käinud vend, kasuisa ja ema. Ema ja tädiga suheldakse ka telefoni teel, teistega ollakse kirjavahetuses. Tuttavate seas on kriminaalse taustaga isikuid,

kellega koos on isik varem sooritanud kuritegusid (väidetavalt on suhted katkenud).

Vabaduses on kinnipeetavat mitmel korral karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest. Isik tunnistab, et kuritarvitas alkoholi ning kuriteod pani toime, et saada alkoholi ostmiseks raha. H.D väidab, et soovib vabaneda alkoholisõltuvusest, kuid kardab, et ei saa hakkama.

08.08.2011 osales kinnipeetav terviseedendamise projekti raames toimunud grupitöös. Kinnipeetava väitel on ta proovinud kanepit, kuid sõltuvust eitab. Viibides kriminaalhoolduse all, rikkus isik käitumiskontrolli nõudeid. Isik omas karistamatuse tunnet, jätkates kuritegude

toimepanemist ning sõltuvusainete kuritarvitamist. Ta respekteerib ühiskonnas kehtestatud

reegleid ja norme, kuid vabaduses ei saanud ise nende täitmisega hakkama. Kinnipeetav

tunnistab, et ei pea kriminaalset käitumist normaalseks, kuid vabaduses ta ei näinud teist

võimalust, kuidas raha saada. Ajavahemikus 28.01.2011 – 30.04.2011 läbis kinnipeetav

Agressiooni asendamise programmi. Kinnipeetav on viibinud xxxx. Kinnipeetav tunnistab

probleeme ning saab aru oma osast probleemide tekkimises, kuid ei saa hakkama nende

ärahoidmisega. Kinnipeetava vabanemisel on ohustatud terve ühiskond, sealjuures on ohu

ilmnemise tõenäosus suurem, kui isik soovib saada materiaalset kasu ja raha alkoholi

ostmiseks. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on mittevägivaldse

kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 53% ja vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus on 42%. Viru Vangla toetab kinnipeetava H.D ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, tehes võimaliku tingimisi vabastamise korral

ettepaneku KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustuste määramiseks. Elektroonilise järelevalve pikkuseks tehakse ettepanek määrata 3 (kolm) kuud.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib H.D jätkata oma õpinguid keskhariduse omandamiseks. Ema ja isa on

andnud mõista, et toetavad poega nii emotsionaalselt kui materiaalselt. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt tuleks kinnipeetaval võimaluse piires kooli kõrvalt tegeleda ka tööotsimisega, mis tagaks igakuise kindla sissetuleku. Täitise andmetel on

isikul suured rahalised kohustused kohtutäiturite ees, mille likvideerimisega tuleb koheselt

tegelema hakata, kui selleks tekib võimalus ja tingimused. Varasem kriminaalhooldus

ebaõnnestus, sest isik omas karistamatuse tunnet, jätkates kuritegude toimepanemist ning sõltuvusainete kuritarvitamist. Isikut on väärteokorras karistatud 13-l korral Alkoholiseaduse

4 alusel ning isik on ise tunnistanud, et kuriteod on ta toime pannud, et saada alkoholi ostmiseks

raha. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et isik tunnistaks alkoholiprobleemi ning oleks valmis ja motiveeritud kuritarvitamisest loobuma. Kui kohus leiab, et antud isik peaks

vabanema tingimisi elektroonilise järelevalve alla, tehakse ettepanek määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks 3 (kolm) kuud, lisaks tehakse ettepanek kohustada kinnipeetavat täitma KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustusi.

H.D soovis, et teda vabastataks elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Tema sõnul saaks ta eksternina lõpetada 11. klassi ja jätkata õpinguid

Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumi 12. klassis, et omandada keskharidus ja siis minna kõrgkooli meediat või keeleteadust õppima. Kinnipeetav oma sõnul varem ei leidnud muud väljapääsu kui juua, kuid nüüd on ta sellest üle saanud. See ei ole tema väide, et ta kardab, et

ta ei saa alkoholisõltuvusest vabanemisega hakkama. H.D sõnul oleks tal kooli kõrvalt võimalik kolimistöid teha. Kinnipeetav väitis, et tal on uus tutvusringkond ja vanade sõpradega katkestab ta kõik suhted. H.D kahetses oma tegusid.

Prokurör

ei toetanud kinnipeetava H.D elektroonilise valve kohaldamisega

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, leides, et see on ennatlik, arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid ja kinnipeetava isikut. H.D puhul on tegemist isikuga, kes on pidevalt katseajal toime pannud kuritegusid, ta ei ole suutnud hakkama saada

üldkasuliku töö tegemisega, ei käinud registreerimas ega võtnud kriminaalhooldajaga

ühendust, et selgitada üldkasuliku töö tegemise asjaolusid. Viimase 2 kohtuotsusega

mõistetud karistused on isikul kokku liidetud, kuriteod on toime pandud veebruarist 2010 kuni maini 2010 interneti keskkonda kasutades. Vanglas sellist interneti kasutamise võimalust

ei ole. Arvestades meeletuid võlgu, on prokuröri hinnangul suur risk ja oht, et kinnipeetav jätkab arvutiga seotud kuritegude toimepanemist. Sel puhul ei anna elektrooniline valve suurt

efekti, sest see ei välista arvutiga seotud kuritegude toimepanemist. Prokurör märkis, et vanglas oleku ajale ei ole H.D-le midagi ette heita.

Kaitsja leidis, et kinnipeetav H.D tuleks elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, sest kuigi seadus näeb ette hinnata kuritegude

toimepanemise asjaolusid, ei peaks varasemad kuriteod takistama tema tingimisi enne

tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja hinnangul on kinnipeetava käitumine vanglas olnud erakordselt korralik. Isik õpib ja tahab minna ka edasi õppima. Kinnipeetav on lubanud, et katkestab suhted kriminaalse taustaga isikutega ja on lubanud enam mitte alkoholi

tarvitada. H.D on saanud võlanõustamise koolituse ja talle on lubatud töökohta. Kaitsja hinnangul peaksid riskid olema maandatud.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt

esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu H.D ei kuulu elektroonilise valve

kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetav on

kriminaalkorras karistatud 7-l korral, Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt kannab ta

reaalset vanglakaristust esimest korda. H.D

on varasemalt korduvalt

käitumiskontrollile allutatud, kuid ta on määratud katseajal jätkanud uute kuritegude

5

toimepanemist. H.D-le Viru Maakohtu 22.01.2010 kohtuotsusega määratud vangistus asendati üldkasuliku tööga, mille tegemisega ta hakkama ei saanud ja mis pöörati Viru Maakohtu 21.05.2010 määrusega samuti reaalsele täitmisele. Sisuliselt kannab H.D praegu Viru Vanglas karistust kahe kohtuotsuse kohaselt, mille järgi mõisteti talle reaalsed vanglakaristused. Viru Maakohtu 21.10.2010 kohtuotsusega on H.D süüdi tunnistatud KarS § 209 lg 2 p 1,4; 213 lg 1, 215 lg 2 p 1, 201 lg 2 p 1, 199 lg 2 p 4, 1572 ja

394 lg 2 p 2 järgi ning Viru Maakohtu 04.10.2011 kohtuotsusega on H.D süüdi tunnistatud KarS § 209 lg 2 p 1,4 ja 213 lg 1 järgi. Eeltoodu võimaldab teha järelduse, et H.D

pani järjest uusi kuritegusid toime muuhulgas ka karistamatuse tundest, sest varasemad mittevabaduskaotuslikud karistused ei täitnud tema puhul oma eesmärki. Arvukad

kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ja tulenevalt

sõltuvusprobleemist. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. H.D

küll ise loodab kooli kõrvalt teha kolimistöid, kuid täielikku kindlust töö saamise osas käesoleval ajal ei ole. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava H.D

vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib töökoha

mittesaamisel, seega legaalse sissetuleku puudumise korral, arvestades märkimisväärseid

võlanõudeid, samuti arvestades kinnipeetava alkoholisõltuvust, tutvusringkonda kriminaalkorras karistatud isikute näol, reaalne oht, et H.D võib toime panna uusi

kuritegusid. Kohus nõustub prokuröriga selles, et elektrooniline valve ei välista H.D

poolt uute kuritegude toimepanemist, eriti arvutiga seotud kuritegude toimepanemist. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt oleks järgneva kahe aasta jooksul

peale võimalikku vabanemist H.D puhul mittevägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 53% ja vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 42%, mis

on kõrge %. Seega eelkõige kuritegude toimepanemise asjaolusid ja süüdimõistetu isikut

arvestades oleks kohtu arvates käesoleval ajal ennatlik kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine.

Kohus tunnustab H.D selle eest, et ta on vanglas olles laitmatult käitunud, jätkanud õpinguid ning ennast mitmes erinevas valdkonnas mitmekülgselt arendanud.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,40 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387 kohus ei vabasta H.D elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kohtunik (allkiri)

Heli Väinaste

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2012 RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Viru Maakohtu 28. mai 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu H.D kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.

6

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Rakvere

Advokaadibüroo kaudu 38 eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 6 eurot 40 senti,

vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt H.D-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista H.D-lt menetluskulud, s.o

kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 38 eurot 40 senti riigituludesse. 4. H.D tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „H.D 1-11-9121 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumäärus jõustus

17. juulil 2012. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

№oremreferent

Lea Herne