1-12-5131/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-5131

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

24. mail 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Krõõt Olo juuresolekul prokurör Ruti Kilg kaitsja Aivar Kello osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav V.F , IK XXX, elukoht: XXXXX, kriminaalkorras varem karistatud 5 korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole, kannab karistust Viru Vanglas,

süüdistuses KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

V. süüdistatakse selles, et tema kinnipeetavana Tartu linnas Turu 56 asuvas F

Tartu Vanglas 08.novembril 2011.a kella 16:50 paiku Tartu Vangla eelvangistushoone 12.

osakonnas ähvardas tervisekahjustuse tekitamisega ametiülesandeid täitvat Tartu Vangla

valvur J.P. sellega, et lubas vanglast vabanedes J.P. pea lõhki lüüa, millist ähvardust võttis J.P. reaalsena.

Sellega pani V. toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o F võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Samuti süüdistatakse V. selles, et tema kinnipeetavana Tartu linnas Turu 56 F asuvas Tartu Vanglas

- 08.novembril 2011.a kella 16:35 paiku Tartu Vangla vastuvõtuosakonnas kasutas

ametiülesandeid täitvate vanglaametnike suhtes solvavaid sõnu, nimetades

vanglaametnikke „debiilikuteks“, „imbetsillideks“, „koerteks“ ning käskis

vanglaametnikel ennast põlema panna, solvates oma sõnadega Tartu Vangla valvur J.P. au ja väärikust ning alavääristas vanglaametniku elukutset; - 21.novembril 2011.a kella 15:05 paiku Tartu Vangla eelvangistushoone 11. osakonna

kambris nr 3094 kasutas ametiülesandeid täitva Tartu Vangla peaspetsialistkorrapidaja A.O. suhtes solvavaid sõnu, öeldes A.O.:“ Kao ära siit ment, sa ei ole

mitte keegi, vormis piider oled, siin panid sa vormi selga, arvad, et oled kõva mees, tegelikult oled sitakott“, solvates oma sõnadega A.O. au ja väärikust ning alavääristas vanglaametniku elukutset.

Sellega pani V. toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o F võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 275 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks 4 kuud vangistust lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga.

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 6 kuud vangistust mõistetud karistustest raskeima suurendamise teel suurendades 11.novembri 2011.a

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-11-5001 mõistetud karistust 2 aastat 4

kuud vangistust. Mõistetavast karistusest arvata maha 11.novembri 2011.a Tartu Maakohtu

Tartu kohtumaja kohtuotsuse nr 1-11-5001 järgi ära kantud (19.oktoober 2011.a - 23.mai

2012.a) 7 kuud 5 päeva vangistust ja alates 24.maist 2012.a ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 1 aasta 10 kuud 25 päeva vangistust.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

V. tuleb süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi ja mõista talle karistus F vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

Menetluskuludena kuulub V. -ilt

KrMS § 180 alusel riigituludesse F

väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, kriminaalasja materjalist

kaitsjale koopia tegemise kulu ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Kohtunik leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud V. suhtes kohaldada KrMS § F

180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Tegemist on kinnipeetavaga, kes on juba mitmeid kuid vangistust kandnud ning kelle vangistus jätkub ka käesoleva kohtuotsuse alusel

enam kui poolteist aastat. Ta kinnitas kohtuistungil, et kinnipidamiskohas ta mingit

sissetulekut ei oma ja tegeleb õppimisega. Vabaduses ei ole samuti kedagi, kes teda

materiaalselt toetaks. Seega on alust arvata, et täielik menetluskulude tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1 järgi ja mõista karistuseks neli (4) kuud V.F vangistust.

Süüdi tunnistada V.F KarS § 275 järgi ja karistuseks mõista kaks (2) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista V. ile F- neli (4) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendada Tartu Maakohtu Tartu V. ile F- kohtumaja 11.novembri 2011.a kohtuotsusega nr 1-11-5001 mõistetud kahe (2) aasta nelja (4) kuu pikkust vangistust käesolevalt mõistetud karistusega, mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis kaks (2) aastat kuus (6) kuud vangistust.

Mõistetud liitkaristusest arvata maha Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 11.novembri 2011.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakantud osa, s.o seitse (7) kuud viis (5) päeva vangistust

ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista üks (1) aasta V. ile F- kümme (10) kuud kakskümmend viis (25) päeva vangistust.

V. F poolt ärakandmisele kuuluva karistuse algust arvata 24. maist 2012.a.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena V. ilt F-

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha kakssada (200) eurot ja kaitsjatasu kakskümmend (20) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse

jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele

221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgistuses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik