1-11-3053/38 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-3053

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

M Ä Ä R U S

21.mail 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Rina Gontšukova sekretär Kristi Martin juuresolekul

arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu J.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega,

l e i d i s :

Tartu Maakohtu 04.novembri 2011.a otsusega tunnistati J.K süüdi KarS § 120, § 121 ja § 25 lg 1, 2 - § 266 lg 1 järgi ja liitkaristuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust J.K-le Tartu Maakohtu 16.aprilli 2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud

25 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus ning karistuse alguseks loeti 30.mai 2011.a. Kohtuotsus jõustus 22.novembril 2011.a.

J.K karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 25.mail 2013.a.

J.K on varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 16.aprilli 2004.a otsusega KrK § 100, § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 185 lg 2 alusel 9-aastase vangistusega, mille hulka

arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 aastat 11 kuud 27 päeva

vangistust, mille kandmiselt ta vabanes tingimisi enne tähtaega 01.veebruaril 2010. a. Väärteokorras ei ole J.K varem karistatud.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on J.K mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 8% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus 22%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on J.K vabanemisel võimalik elama

asuda oma vanemate juurde ning täidetud on kõik elektroonilise valve kohaldamisega kaasnevad nõuded. Lähedastest on süüdimõistetul ka õde, kellega on aga suhted vangistuse

ajal jahenenud ning endine abikaasa ja poeg, kes elavad aga Saksamaal ning kellega

süüdimõistetul suhted puuduvad. Süüdimõistetu varasemas suhtlusringkonnas on olnud ka kriminaalkorras karistatud isikuid ja alkohoolikuid. Süüdimõistetu ema sõnul võib poeg olla

kaaslaste poolt kergesti mõjutatav ning enne vangistust oli tal probleeme ka alkoholi

tarvitamisega. Väidetavalt on süüdimõistetul vabanedes ka töökoht olemas, kuid kriminaalhooldajal ei ole olnud võimalik seda kontrollida. Samas on ka vanemad lubanud teda oma pensionist hädavajalikuga kindlustada.

J.K kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise

valve kohaldamisega vabaneda ning on teadlik sellega kaasnevatest nõuetest. Süüdimõistetu sõnul on ta vangistuses oma käitumise ja elustiili üle järele mõelnud ning soovib seda muuta.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha J.K

tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud, arvestades nii toimepandud kuritegusid ja ärakandmata karistusaja pikkust kui ka tema vangistusaegset käitumist ja jätkuvaid kuriteoriske.

KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on J.K ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J.K puhul on positiivseks see, et vabaduses on tal olemas kindel eluja töökoht.

Samuti on tal olemas toetavad lähedased. Positiivne on ka see, et vangistuses osaleb ta tööhõives ning rahalised nõuded tema suhtes puuduvad.

Samas aga peab kohus arvestama, et J.K kannab liitkaristust kuritegude eest,

mis on osaliselt toime pandud varasema kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmiselt

tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal. Nii käesoleva vangistuse aluseks olevate kui ka varasemate kuritegude toimepanemisel on süüdimõistetu kasutanud vägivalda,

pannes seejuures toime ka väga raske esimese astme kuriteo, s.o tahtliku tapmise. Süüdimõistetu ise tunnistab, et on vägivaldusele kalduv isik. Seetõttu tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegse vabastamise puhul eriti põhjalikult kaaluda, kas ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud ning kas isiku vabastamise puhul ei saa riivata ühiskonna õiglustunne. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal võib järeldada, et peamiseks

kuritegeliku käitumise riskitegurisk on süüdimõistetu puhul alkoholi tarvitamine ning selle

tagajärjel kujunenud psüühilised kahjustused. Tulenevalt psüühilistest kahjustustest võib

süüdimõistetul esineda probleeme oma emotsioonide ja käitumise kontrollimisega, eriti

alkoholi tarvitanuna, mil ta võib muutuda ka vägivaldseks. Samas J.K ise ei

tunnista alkoholisõltuvust. Seega on süüdimõistetu puhul eriti oluline, et ta tegeleks

vangistuses oma käitumise, probleemsituatsioonide ja alkoholi tarvitamise harjumuste analüüsimisega ning läbiks vastavad toetavad sotsiaalabiprogrammid või muud rehabiliteerivad tegevused. Kuna kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole süüdimõistetu käesolevaks

ajaks vangistuses rehabiliteerivates tegevustes osalenud, siis leiab kohus, et tal tuleks vangistust edasi kanda ning tegeleda enam oma kuriteoriskide mõtestamise ja maandamisega.

Rehabiliteerivate tegevuste läbimine aitaks süüdimõistetul kindlustada endale tulevikuks

paremad võimalused impulsiivsusest ja alkoholi tarvitamiseks hoidumiseks ning seadusekuulekalt elamiseks. Vangistuse ajal on isikul kaks kehtivat distsiplinaarrikkumist, millest viimane veel käesoleval aastal. Arvestades süüdimõistetu varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumist ja vangistusest

kehtivate distsiplinaarrikkumiste olemasolu, on J.K puhul alust kahelda ka selles, kas ta suudaks nõuetekohaselt järgida käesoleva ennetähtaegse vabastamisega kaasneva

katseaja ja elektroonilise valve kohaldamise tingimusi ning täita temale määratavaid lisakohustusi. Seega leiab kohus, et süüdimõistetul tuleks vangistust edasi kandes näidata, et ta

on võimeline pidama kinni vangla sisekorrast ning on igati motiveeritud oma elustiili edaspidiselt muutma.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et J.K katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega oleks käesoleval ajal ennatlik, kuna kohtul ei

ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Süüdimõistetu on ka varasemalt kandnud reaalset vangistust, kuid see talle kuritegelikku käitumist välistavat

mõju ei avaldanud. Käesoleva vangistuse jooksul ei ole süüdimõistetu läbinud ühtegi

rehabiliteerivat tegevust ega ole suutnud ka alluda vangla sisekorrale, mistõttu on alust kahelda, et ärakantud vangistusosa oleks praeguseks tema puhul oma eesmärgi täitnud. Samuti

peab kohus vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt kuritarvitanud. Arvestades seda, et J.K kannab liitkaristust muuhulgas ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal toimepandud kuriteo

eest, leiab kohus, et J.K puhul sellise isikuga tegemist ei ole ja tema vabastamine ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega oleks ennatlik.

Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus

m ä ä r a s :

Jätta vabastamata J.K (IK xxx) temale Tartu Maakohtu 04.novembri

2011.a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik