1-12-2921/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-12-2921

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-12-2921 (11230118432) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi I.I süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja § 25 lg 2 järgi; Lühimenetlus Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav I.I

ik: XXX, EV kodanik, algharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX, kannab karistust , tõkend:

kahtlustatavana kinni peetud: 23.12.2011, uuesti 18.01.2012, vahistatud 19.01.2012 kuni 29.01.2012

Varasem karistatus: 1) Tallinna Linnakohtu 27.04.2000 otsusega KrK § 17 lg 6

ja § 142 lg 3 p 2 järgi vabadusekaotus 3 aastat tingimisi, katseajaga 3 aastat; 2) Tallinna Linnakohtu 28.11.2000 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi rahatrahv 4600 krooni (293,99 eurot); 3) Harju Maakohtu 01.06.2010 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi vangistus 2 aastat tingimisi, katseajaga 3 aastat; 4) Harju Maakohtu 22.11.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p

8, 9 järgi vangistus 4 kuud, § 65 lg 2 alusel vangistus 2 aastat 3 kuud 27 päeva (ärakandmata osa on 2 aastat 3 kuud 24 päeva) alates 30.01.2012. Karistusaja lõpp on 24.05.2014

Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, sh

Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 09.05.2011 otsusega KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 40 eurot ja

2

10.10.2011 otsusega KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 20 eurot. Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON

1. I.I süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 8 (episood 04.12.2010)

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada I.I-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

3. KarS § 65 lg 1 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud karistuse kaetuks Harju

Maakohtu 22.11.2011 otsusega mõistetud karistusega, so liitkaristusega 2 (kaks) aastat, 3 (kolm) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva, lugeda liitkaristuseks kuritegude kogumis vangistus 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva.

4. I.I süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja §

25 lg 2 (episood

23.12.2011) ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

5. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada I.I-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

6. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusaja hulka eelvangistus, so

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.12.2011, so 1 päev ja 18.01.2012 kuni 29.01.2012,

so 12 päeva, kokku 13 päeva vangistust, lugedes ärakandmata karistuseks vangistuse 3 (kolm) kuud ja 17 (seitseteist) päeva.

7. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada I.I-le mõistetud karistust Harju

Maakohtu 22.11.2011 otsusega mõistetud karistuse võrra so. 2 (kahe) aasta, 3 (kolm) kuu

ja 24 (kakskümmend neli) päeva võrra ning mõista I.I-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 (kaks) aastat, 7 (seitse) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust.

8. Mõistetud liitkaristuse 2 aastat 7 kuud ja 11 päeva ärakandmist arvestada alates

30.01.2012.

9. I.I-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1

alusel määratud kaitsjale makstud tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „I.I, 1-12-2921, kaitsjatasu“. 10. I.I-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1

alusel riiklikul ekspertiisiasutusel DNA ekspertiisi nr 11E-GE1214 tegemisel tekkinud

kulu 114 (ükssada neliteist) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „I.I , 1-12-2921, ekspertiis“.

11. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

12. Jätta KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel välja

mõistetav sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot KrMS § 180 lg 3 alusel I.I-lt välja mõistmata. 13. OÜ K esitatud tsiviilhagi 115,04 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043

ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista I.I-lt OÜ K kasuks 115 (ükssada

viisteist) eurot ja 4 (neli) senti, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele XXXXXXXXXX Nordea Pangas. 14. STOÜ esitatud tsiviilhagi 1080 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja

§ 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista I.I-lt STOÜ kasuks 1080 (üks tuhat

kaheksakümmend) eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele XXXXXXXXXXX

3 SEB pangas. 15. Asitõend: 2 karpi DNA proovidega ja musta värvi katkine prügikott, mis on hoiustatud

Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas (akt 2012-374) Rahumäe tee 6, Tallinn kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

I.I süüdistatakse selles, et tema, olles 01.06.2010 karistatud Harju Maakohtu

poolt KarS § 200 lg 2 p 7 järgi, taas 04.12.2010 kella 04:45 paiku vitriini aknaklaasi

eemaldamise teel tungis sisse OÜ K kuuluvasse poodi asukohaga Tallinn, XXX, kust võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis 12 naiste kunstnahast käekotti

üldväärtusega 1800 krooni (so 115, 04 eurot), tekitades vargusega OÜ-le K varalist kahju summas 115, 04 eurot.

Seega I.I varem röövimise toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles kriminaalkorras karistatud varguste ja röövimise eest 3-l korral, viimane

oli Harju Maakohtu otsus 22.11.2011 KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi, taas 23.12.2011 kella

02:19 paiku pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis vitriinklaasi lõhkumise teel OÜ-le ST kuuluvasse

poodi asukohaga Tallinn, XXX, kust võttis 6 karusnahast mütsi üldväärtusega 500 eurot, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti juhusliku mööduja poolt kinni.

Seega I.I, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani

toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, so KarS § 25 lg 2 ja § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav I.I seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on

põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

04.12.2010 episoodis:

18.01.2012 koostatud kannatanu esindaja KK´e ülekuulamisprotokolli kohaselt 04.12.2010 kella 04:45 paiku tungiti vitriini aknaklaasi eemaldamise teel OÜ K kuuluvasse

poodi asukohaga Tallinn, XXX, ning varastati naiste kunstnahast käekotid, 12tk, a'

väärtusega 150EEK, so. 9,59€ üldväärtusega 1800EEK, so 115, 04€. OÜ K rentis kaupluse

ruumi TK hoones. Kuna vitriini klaas ei olnud katki, ainult eemaldatud siis oli paigaldatud

oma jõuga tagasi ja rahalist väljaminekut ei nõudnud. Peale vargust oli tehtud kohe inventuur. Kahju koosneb ainut varastatud kottide väärtusest, 1800EEK, so. 115,04€ ja selle summale esitab OÜ K tsiviilhagi. (tl 2-3)

4 18.01.2012 koostatud hagiavaldusest nähtuvalt OÜ K esitab tsiviilhagi seoses 04.12.2010 toimepandud vargusega varastatud kauba väärtuses so. summas 115,04 eurot. (tl 4) 04.12.2010 ja 06.01.2012 koostatud tunnistaja ARülekuulamisprotokollide kohaselt 2010

detsembri kuus tunnistaja töötas K OÜ-le kuuluvas kaupluses aadressil Tallinn XXX.

Kauplus asus T keskuses. 04.12.2010 kella 04:45 tunnistajale helistas KK, kes oli K OÜ juhatuse liige ja ütles, et peab kauplusesse minema, kuna toimus sissemurdmine ja on vaja kontrollida kaupa. Umbes 10 minutiga jõudis kohale. 03.12.2010 lahkus tunnistaja viimasena

kauplusest kell 18:00 ning lukustas uksed ja pani peale signalisatsiooni. Kaupluse Kopli tänava poolne alumine vitriinaken oli eest ära. Katki või lõhutud ta ei olnud, asus akna all.

Klaasil oli väike mõra. Tunnistaja vaatas kaupa ja selgus, et puuduvad kunstnahast naise käekotid. Nad olid kõik itaalia kotid, erineva kujuga ja erinevates toonides (mustad, punased

ja valged. Kauplus rentis ruume Telliskivi Keskuses ja sellega tegeles firma omanik KK.

Vitriinaken pandi tagasi peale politsei poolt teostatud tööd. Hiljem TK töötajad teostasid ametlikult vitriini paigaldamise tööd. Kaupluse põrandal olid veretaolised plekid. Varastatud kotid rippusid kohe akna juures seina peal. (tl 8-12; 13-15)

04.12.2010 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt asus vaadeldav

sündmuskoht aadressil XXX, Tallinn, ühekorruselise kaubanduskeskuse esimesel korrusel.

Kaubanduskeskus oli halli värvi plekist hoone. Aknad olid suunaga Kopli poole. Vaadeldav aken oli laiusega kaks korda kolmkümmend, mis oli eemaldatud. Eemaldatud aknaruut oli akna

ees maas. Aknaruutu töödeldi tahmaga, mille tulemusel ilmusid nähtavale

kindajäljefragmendid. Sisenedes kauplusesse asus eemaldatud aken kauplusesse sisenedes tagumises parempoolses servas. Kaupluses olid uksed klaasist metallraamiga. Uksel ja lukul

vigastused puudusid. Uksest vasakule jäid riidepuude peale riideesemed, mis olid korrapäraselt. Paremale jäi müügilett. Liikudes edasi jäi paremale keset saali korvid, milles olid

erinevad esemed. Liikudes tagumise akna juurde oli eemaldatud akna kõrval stend, kus olid

nahast kotid. Stendi alumises ääres oli tühimik. Kõrgemal olid kotid oma kohtadel ja korrapäraselt. Põrandal eemaldatud aknast 65 cm kaugusel ja stendist 15 cm kaugusel maas oli

verekahtlane määrdumine, millest võeti proov DNA tampoonile, mis pakendati DNA karpi nr 1. (tl 17-26) 27.12.2011 koostatud ekspertiisiaktis nr 11E-GE1214 antud eksperdi arvamuse kohaselt

DNA analüüsi tulemuste alusel arvab ekspert, et kaupluse siseruumist, põrandalt, verekahtlaselt määrdumiselt võetud proovist (sisaldas eeltesti alusel verd, kahel tampoonil,

proov Xl 10208) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult.

Andmebaasiotsingu tulemuste alusel (vt Lisa 1 p 23) on see DNA profiil kokkulangev

I.I (ik XXX) võrdlusproovist (proov F090049) määratletud DNA profiiliga. (tl 29-33)

Teatisest Karistusregistrist nähtub, et süüdistatavat on varasemalt kriminaalkorras karistatud 4 korda:

1) 27.04.2000 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 17 lg 6 ja § 142 lg 3 p 2 järgi vabadusekaotusega 3 aastat tingimisi, katseajaga 3 aastat; 2) 28.11.2000 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi rahatrahviga summas 4600 krooni (293,99 eurot); 3) 01.06.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7 järgi vangistusega 2 aastat tingimisi, katseajaga 3 aastat; 4) 22.11.2011 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi vangistusega 4 kuud, § 65 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 3 kuud 24 päeva. (tl 35-37)

18.01.2012 koostatud kahtlustatava I.I ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 2010 detsembri alguses, enne jõule, öösel, jalutas Balti Jaama lähedal. Möödudes Telliskivi Keskusest, pani tähele, et ühes kaupluses, mis asus samas keskuses, vitriini läbi oli näha, et kaupluses on erinevad riided ja käekotid. Käekotid rippusid

kohe vitriini juures. Läks vitriini juurde, keeras kaasas olnud kruvikeerajaga lahti alumise

vitriinakna ning eemaldas selle. See vitriinaken, mille ta eemaldas, oli Kopli tänava pool.

Ronis kehaga ava kaudu poolenisti kauplusesse. Võttis kohe vitriini juures olevad naiste käekotid ja jooksis ära. Ta ei kuulnud, et kaupluse häire oleks tööle hakanud. Võttis umbes 10

5

naistekotti. Kotid olid pruuni ja musta värvi. Kindlat ostjat tal ei olnud. Naistekotid müüs maha tema jaoks tundmatutele erinevatele inimestele Balti Jaama piirkonnas. Kui palju nende

kottide eest raha sai, ta ei mäleta. Varguse pani toime üksinda. (tl 42-45)

23.12.2011 episoodis:

STOÜ avaldusest koos lisadega nähtub, et 23.12.2011 kella 02:19 paiku tungiti vitriinklaasi lõhkumise teel OÜ ST'ele kuuluvasse poodi asukohaga Tallinn, XXX, ning püüti varastada kuus karusnahast mütsi. Mütside väärtus: kaks mütsi lamba karusnahast väärtusega

a 55 €, üldväärtusega 110 € ning 4 mütsi rebase karusnahast väärtusega a' 97,50 €,

üldväärtusega 390 €, koguväärtusega 500 €. Vitriinklaasi lõhkumise teel STOÜ-le tekitati varalist kahju summas 1080 eurot. Vitriin (2 klaasi mõõdud 2,70 x l,65m) väärtusega 590 €,

magnetid 59 tk, väärtusega a 5 €, koguväärtusega 295 €, peegel, väärtusega 85 €, töö ja

materjalid ajutise vitriini paigaldamiseks väärtusega 110 € (lisatud Azar grupp arvutuse selgitus summas 785 eurot (t.l 56) ning arve saateleht nr 11 summas 295 eurot (tl 57). OÜ ST tekitati kahju üldsummas 1080 € ja selle summale esitab OÜ ST tsiviilhagi. (tl 55-57)

23.12.2011 ja 18.01.2012 koostatud kannatanu esindaja SO ülekuulamise protokollide

kohaselt 23.12.2011 kella 02:19 paiku tungiti vitriinklaasi lõhkumise teel OÜ ST´ele

kuuluvasse poodi asukohaga Tallinn, XXX ning püüti varastada kuus karusnahast mütsi

üldväärtusega 500 €. Meesterahvas, kes lõhkus vitriiniklaasi ja püüdis varastada kuus

karusnahast mütsi üldväärtusega 500 €, oli kinni peetud juhusliku mööduja poolt kaupluse lähedal. Mütside väärtus: kaks mütsi lamba karusnahast väärtusega a' 55 €, üldväärtusega 110 € ning 4 mütsi rebase karusnahast väärtusega a 97,50 €, üldväärtusega 390 €, koguväärtusega 500 €. Kõik mütsid rikkumata kujul saadi kohe tagasi. Vitriinklaasi lõhkumise teel STOÜ-le tekitati varalist kahju summas 1080 €: vitriin (2 klaasi mõõdud 2,70x1,65m) väärtusega 590 €,

magnetid 59 tk, väärtusega a' 5 € koguväärtusega 295 €, peegel, väärtusega 85 €, töö ja , materjalid ajutise vitriini paigaldamiseks väärtusega 110 €. Kokku väärtus 1080 €. Kviitungid lubab esitada hiljem. OÜ ST-ele tekitatud kahju üldsummas 1080 € ja selle summale esitab OÜ ST tsiviilhagi. (tl 58-59; 60-61)

18.01.2012 koostatud hagiavaldusest nähtuvalt OÜ ST esitab seoses 23.12.2011

toimepandud vargusega tsiviilhagi summas 1080 eurot, mis koosneb sissetungimisega tekitatud kahjust. (tl 62)

23.12.2011 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et

vaadeldav sündmuskoht asus aadressil Tallinn, XXX. Esimesel korrusel, Saiakang tänava

poolses osas asus OÜ ST suveniirikauplus. Kaupluse sissepääsuuksest vasakul oli suur vitriinaken, topeltklaasidega. Vitriinaknaklaasid olid katki, aknas auk ca 30 sm (ebamäärase kujuga, osaliselt laienev, osaliselt kitsenev). Akna juuresmaapinnal olid klaasikillud. Katkise

servadega klaasidel verekahtlane määrdumine, millede pinnalt võetud kahe vatitampooniga

proovid, mis pakendati ühte papppakendisse (Pakend 1). Kaupluses lõhutud klaasiga

aknalaual asetsemas erinevad suveniirikaubad (nukud, külmkapimagnetid). Aknalaua juures põrandal oli müügistend mütsidega, mille osad kauba kinnitushaarad mütsideta. Müügistendi

kõrval põrandal asetses korrapäratult: klaasikillud, külmkapimagnetid ning lõhutud klaasiga

peegel. Kaupluses paiknesid müügilauad, milledel asetsemas korrapäraselt erinevad

müügiartiklid. Pikk 14 maja trepi juures kõnniteel (asfaltkate) oli korrapäratult 6 mütsi ning

musta värvi kilekotti. Mütsidest ca 40 cm kaugusel maapinnal verekahtlane määrdumine, millelt võeti kahe vatitampooniga proovid, mis pakendati ühte pappkarpi (Pakend 2). Kilekott

pakendati paberkotti (Pakend 3) ning võeti sündmuskohalt kaasa. Sündmuskohal tuvastatud

järgnevad kaamerad: Pikk 19 venemaa Suursaatkonna hoonel ning Pikk 14 maja nurgal kuppelkaamera - kaamerate vaateulatus tuvastamata. (tl 65-70) 23.12.2011 koostatud tunnistaja EA ülekuulamisprotokolli kohaselt 23.12.2011 kella kahe paiku (öösel) jalutas tunnistaja oma sõpradega (H V ja E ) vanalinnas Raekoja platsi lähedal ja kuulis klaasi purunemist. Sel ajal jalutasid Pikalt tänavalt Raekoja platsi suunas. Tunnistaja hakkas kiiresti jooksma selles suunas, kus ta kuulis klaasi purunemist. Nägi, kuidas kiiremal sammul mees liikus ühe kaupluse juurest eemale ja tema käes oli must täis kilekott. Mäletab,

et tal oli seljas must talvejope, peas nokamüts, tumedad püksid jalas. Ta oli keskmise keha

ehitusega ja umbes 30 aastane. Jooksis kirjeldatud meesterahva juurde ja pidas ta kinni. Sel

6 ajal tunnistaja sõbrad tulid nende juurde ja helistasid politseisse. Selle ajani kui tuli politsei,

hoidis varast kinni. Kilekott tema käest kukkus maha. Selle ajani kui tuli kohale politsei ei

puutunud keegi asju. Pani tähele, et Saiakangi ja Pika tänava nurga juures asuva valuutavahetus punkti ukse lähedal trepi kõrval maas olid karvamütsid umbes 3-4 tükki, võibolla rohkem. Umbes 5 minuti pärast jõudis kohale politsei ja turvafirma töötaja. Andis üle

tema poolt kinnipeetud mehe politseile. Peale seda läksid politsei, turvatöötajaga ja kinnipeetavaga nurga taha Saiakangi tänavale, kus tunnistaja nägi, et ühe poe klaas oli katki löödud ja tänaval olid klaasikillud. Pidas mehe kinni umbes 25 meetrit kauplusest eemal. (tl 76-78)

23.12.2011 koostatud kahtlustatava I.I ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 23.12.2011 kella 02:00 paiku jalutas vanalinnas, Raekoja

platsi lähedal. Möödudes ühe kauplusest, pani tähele, et vitriinile olid pandud erinevad karusnahksed mütsid. Tuli mõte, varastada neid ja pärast edasi müüa ja selle eest raha saada. Leidis maast klaaspudeli ja sellega lõi vitriini klaasi katki ja läbi ava, mis lõhkumisega tekkis, võttis käega kuus karusnahast mütsi. Mütsid olid erinevad. Sel ajal, kui ta hakkas ära minema, tema juurde tuli üks mees ja pidas ta kinni. Koos temaga olid nagu veel kaks teist meest. Nad

omavahel rääkisid eesti keeles ja olid vanuses umbes 30-35 aastased. Kohale tuli politsei.

Kindlat ostjat tal ei olnud ja veel ei teadnud kellele neid mütse müüb. Varguse pani toime üksinda. Kahetseb tehtud. (tl 86-89)

Väljaprint 22.11.2011 Harju Maakohtu otsusest, millega I.I-le mõisteti KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi vangistus 4 kuud ja § 65 lg 2 alusel vangistus 2 aastat 3 kuud 24 päeva. (tl 96-98)

E-kiri Tallinna Vanglast, mille kohaselt I.I kannab Harju Maakohtu 22.11.2011 otsusega mõistetud karistust alates 30.01.2012 kuni 24.05.2014. (tl 104) Tööandja päringust nähtuvalt kahtlustatava kohta perioodil 01.2010 kuni 12.2010 andmed puuduvad. (tl 91)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava

I.I süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute esindajate KK´e ja SO ütlusi, tunnistajate AR ja EA ütlusi, STOÜ avaldust, sündmuskoha vaatlusprotokolle, hagiavaldusi,

Harju Maakohtu 22.11.2011 otsuse väljatrükki, teatist Karistusregistrist, ekspertiisiaktis nr 11E-GE1214 antud eksperdi arvamust, e-kirja vanglast, tööandja päringut, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava I.I käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi (episood 04.12.2010). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on I.I Harju Maakohtu 01.06.2010 otsusega karistatud KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. Seega oli süüdistatav 04.12.2010 toimepandud kuriteo ajal isikuks, keda on varem röövimise eest

karistatud so. KarS § 199 lg 2 p 4 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt

tungis I.I aknaklaasi eemaldamise teel kannatanutele kuuluvasse poodi ning

pani toime 12 naiste käekoti varguse. Selline sisenemise viis ja aeg, so aknaklaasi

eemaldamine varahommikul kui kauplus ei olnud veel avatud ning kaupluse töötajaid ei viibinud kohal, viitab selgelt sellele, et sisenemine võõrasse hoonesse/ruumi oli toime pandud

valdaja tahte vastaselt ja teadmata ning kohus hindab taolist sisenemist omavolilisena ning

sissetungimisena KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et

I.I käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra

vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise so KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava I.I käitumine kvalifitseeritud ka

KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi (episood 23.12.2011). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli I.I karistatud kohtuvälise menetleja 09.05.2011 ja 10.10.2011 otsustega KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest ja Harju Maakohtu 22.11.2011 otsusega

7

KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest, millised süüdistatav pani

toime samuti 2011 aasta jooksul. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavale esitatud süüdistus 23.12.2011 toimepandud varguses. Seega on I.I 2011 aasta jooksul

toime pannud enam kui kaks vargust ning süüdistatava selline käitumine näitab, et varguste

toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning

taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mistõttu on süüdistatava käitumine

hinnatav KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kuivõrd

süüdistatav peeti kinni ja temalt võeti varastatu ära, siis jäi vargus süüdistatava tahtest

olenemata põhjusel lõpule viimata ning seda tuleb hinnata süüteo katsena. Kriminaalasja

materjalidest nähtuvalt tungis I.I vitriinklaasi lõhkumise teel kannatanutele

kuuluvasse poodi ning pani toime varguse katse. Selline sisenemise viis ja kellaaeg, so aknaklaasi lõhkumine ja sisenemine kauplusesse pärast keskööd, so ajal, mil kauplus on

suletud ja kaupluse töötajaid kaupluses ei ole, viitab üheselt sellele, et sisenemine võõrasse hoonesse/ruumi oli toime pandud valdaja tahte vastaselt ja teadmata ning kohus hindab taolist

sisenemist omavolilisena ning sissetungimisena KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes. Sellistest

andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on OÜ K esitanud tsiviilhagi 115,04 euro nõudes, milline sisaldab

endas varastatud kauba väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on

tõendatud, et kannatanule tekitas vargustega kahju I.I , kes seda on ka ise

tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele

on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava I.I poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava

süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 115,04 eurot. Kohus asub

seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena,

kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama

kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies

ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista I.I-lt OÜ K kasuks.

Kohtueelsel menetlusel on STOÜ esitanud tsiviilhagi 1080 euro nõudes, milline sisaldab endas varguse käigus sissetungimisega vitriinklaasi lõhkumisega tekitatud kahju. Kohus asub

seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas varguse

katsega kahju I.I , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline

kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise

käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS §

37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset

kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses

otseselt seotud süüdistatava I.I poolt kavatsetult toime pandud varguse

katsega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava

8 süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 1080 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on

tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043

kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on

kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses

tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning

varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule

kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista I.I-lt STOÜ kasuks.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja

ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

puudumist. Süüdistatav on küll temale inkrimineeritud varguste toimepanemist kahetsenud, kuid süüdistatava käitumine, so süsteemne varguste toimepanemine viitab üheselt kahetsuse

puudumisele ning kavatsetusega järjestikuste varguste toimepanemisele elatusvahendite

saamise eesmärgil. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on

karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikust

nähtuvalt on süüdistataval puudunud legaalne sissetulek ning aastate vältes varavastaste

kuritegude toimepanemine viitab üheselt legaalse sissetuleku puudumisele. Arvestades

asjaolu, et süüdistatav kannab käesoleval ajal temale Harju Maakohtu 22.11.2011 otsusega mõistetud pikemaajalist isiku vabaduse piiramisega seotud karistust ning tal puudub pikemat

aega legaalne ja alaline sissetulek, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, on rahalise

karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes

kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on

süüdistatavat kriminaalkorras varem korduvalt karistatud. Karistuse määra valikul (episood

04.12.2010) toimepandud teo eest lähtub kohus süü ning kannatanule tekitatud kahju

suurusest. Arvestades kannatanule tekitatud kahju suurust ning süüdistatava süü suurust, so

kahe kvalifitseeriva tunnuse esinemist inkrimineeritavas kuriteokoosseisus, leiab kohus, et

süüdistatavale võib mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistatav pani selle kuriteo toime Harju Maakohtu 01.06.2010 otsusega määratud

katseajal, tulnuks karistusele liita eelmise otsusega mõistetud karistus. Kriminaalasja arutamise ajaks on aga süüdistatavat karistatud ka 22.11.2011 otsusega ning Harju Maakohtu 01.06.2010 otsusega mõistetud karistus on juba liidetud ja täitmisele pööratud. Seetõttu tuleb kohaldada KarS § 65 lg 1 sätteid ning kuivõrd mõistetav karistus on tühine võrreldes viimase

otsusega mõistetud liitkaristusega, leiab kohus, et käesoleva otsusega enne viimast otsust

toime pandud kuriteo eest mõistetava karistuse võib kaetuks lugeda viimase otsusega

mõistetud raskema liitkaristusega. Pärast viimast kohtuotsust toime pandud kuriteo eest (episood 23.12.2011) arvestades süüdistatava süüd ja tekitatud kahju, peab kohus võimalikuks karistuse mõista samuti alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas arvestades seda, et

süüdistatava eesmärgiks oli tekitada kannatanule varalist kahju nii lõhkumise kui ka

vargusega, ei saa väita, et süüdistatava süü oleks väike. Küll jäi varaline kahju kavatsetust väiksemaks kõrvaliste isikute sekkumise tõttu ning süüdistatav peeti kinni ning varastatu võeti

ära. Seetõttu ei saa kohus mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras, kuivõrd ka

varguse toimepanemise hõlbustamiseks tekitatud varaline kahju ei olnud väike. Kuivõrd

23.12.2011 toime pandud tegu on toime pandud kuu aja möödudes eelmise otsuse kuulutamisest, siis tuleb liitkaristuse moodustamisel kohtuotsuste kogumis lähtuda KarS § 65

lg 2 sätetest ning mõistetavale karistusele tuleb liita eelmise otsusega mõistetud karistus, arvestades liitkaristuse ärakandmist alates eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmise algusest, so alates 30.01.2012, arvestades sellele eelnenud kinnipidamise aja kui eelvangistuse mõistetava karistuse hulka.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, millised käesolevas kriminaalasjas on vastavalt ekspertiisiaktile nr 11E-GE1214 lisatud õiendile 114 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on

9

menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu, mis moodustab käesolevas

kriminaalmenetluses 96 eurot, samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 sätte kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, so 435 eurot.

Kriminaaltoimiku kohaselt ei ole süüdistataval aastaid olnud legaalset sissetulekut, millele viitab ka asjaolu, et teda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning ta kannab käesoleval ajal pikaajalist karistust. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus

menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid.

Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist

riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seega saab

kohus tuvastada süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid juhul, kui

süüdistatav nende asjaolude kohta teavet avaldab. Süüdistatava sõnade kohaselt puudus tal

legaalne sissetulek ka kinnipidamisele eelnenud ajal. Süüdistatavale mõistetakse vastavalt kokkuleppele pikaajaline tähtajaline vangistus, kuid KrMS § 180 lg 3 sätted koosmõjus KrMS

§ 423 ja 424 sätetega võimaldavad ositi tasumist vaid ühe aasta jooksul, mis võrreldes

mõistetava karistuse tähtajaga on tühine ning kohtul puudub alus eeldada, et süüdistatava sissetulekud suurenevad ärakantava karistuse esimese aasta jooksul. Seetõttu on KrMS § 417

lg 3 kohaselt võimalik pöörata sissenõuet võlgniku varale ning tagada rahalise kohustuse

täitmine võimalikult kiiresti. Kriminaalasjas puuduvad andmed selle kohta, et süüdistataval oleks vara, millele sissenõuet pöörata. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista vaid kriminaalmenetluses tekkinud tegelikud ja vajalikud kulud, so määratud kaitsjale

makstud tasu ja ekspertiisi kulu. Kuivõrd menetluskulu tasumiseks ositi puudub alus, sest

süüdistatava sissetulekud ilmselt ei suurene kinnipidamise ajal, leiab kohus, et välja

mõistetavate menetluskulude tasumiseks tuleb määrata KrMS § 417 lg 2 sätestatud 30 päevane tähtaeg.

Mis puudutab sundraha, siis sundraha puhul on tegemist süüdistatava süüdimõistmisega

kaasneva menetluskuluga, kuid tegemist ei ole menetluses kantud või tehtud kuluga ning kohtu arvates käiks suhteliselt suure menetluskulu tasumine süüdistataval ilmselgelt üle jõu. Seetõttu jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatavalt suurema osa menetluskuludest, so sundraha välja mõistmata.

Märt Toming kohtunik