4-12-1171/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.mai 2012.a. Võru kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-12-1171 Kohtukoosseis kohtunik Roomet Sõnna Väärteoasi K. R. I. S. T. O. K. I. V. U. M. G. I. , isikukood xxxxxxxxxxx,

elukoht xxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxx, Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11.d klassi õpilane, kaebus Lõuna Prefektuuri

korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna vanemkonstaabli 21.03.2012.a. kiirmenetluse otsuse nr 10220112091337 peale. RESOLUTSIOON

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §-dest 120 lg 1, 132 p 1 kohus

o t s u s t a s :

rahuldada K. K. kaebus ja tühistada osaliselt karistusmäära osas

Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna vanemkonstaabli 21.03.2012.a. kiirmenetluse otsus nr 10220112091337.

Süüdi tunnistada K. K. Liiklusseaduse § 238 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 3 (kolme) trahviühiku suuruses, s.o. 12 (kaksteist) eurot.

KarS § 66 lg 2,3 alusel määrata 12 euro suuruse rahatrahvi tasumine ositi 3 (kolme) kuu

jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuulub igakuiselt tasumisele 4 (neli) eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda igakuuliste maksetena Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

10220034796011 (AS SEB Pank) või nr 221023778606 (AS Swedbank), viitenumber on

10220112091337. Tasumisel märkida maksekorraldusele selgituste lahtrisse otsuse number ja

menetlusaluse isiku nimi. Tähtajaks igakuuliste maksetena rahatrahvi tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

2 (4) Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu

kolmekümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kui kassatsiooniõiguse kasutamise

soovist teatatakse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse

kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUSE SISU

Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna vanemkonstaabli 21.03.2012.a. kiirmenetluse otsusega nr 10220112091337 karistati U.P Liiklusseaduse § 238

alusel selle eest, et ta 21.märtsil 2012.a. kella 03.20 ajal Võru linnas Lembitu tänaval, liikudes Vabaduse tänava suunas, juhtis mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga 911 TJL, millel oli valmistaja poolt ette nähtud 5 istekohta, kuid autos sõitjaid oli 6, millega U.P rikkus Liiklusseaduse § 34 lg 2 nõudeid, 10 trahviühiku suuruse s.o. 40-eurose rahatrahviga.

MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUSE SISU

K. K. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse. Kaebuse kohaselt alustas ta 21.03.2012 sõitu Koidula tänavast, et viia sõbrad Väimelasse; 5-kohalises autos istus peale juhi veel 5 inimest;

neid peeti kinni Favora tankla juures. Kaebaja palub vähendada rahatrahvi või asendada kirjaliku hoiatusega, sest ta käib 11.klassis ega teeni endale elatist, isa on seljaoperatsiooni tõttu neli kuud sinisel lehel. Kaebaja soovib asja kirjalikku menetlust.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA TEHTUD JÄRELDUSED

V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta kaebuse

suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses Tartu Maakohtule (tl 13) leiab kohtuväline menetleja, et K. K. kaebus ei ole põhjendatud. Kohtuväline menetleja leiab, et karistus on määratud, lähtudes

KarS § 56 lg 1 mõttest ja karistuse suurus on proportsioonis toimepandud rikkumisega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebust saab lahendada kirjalikus menetluses.

Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus leiab, et K. K. süü Liiklusseaduse § 34 lg 2 nõuete rikkumises, mille kohaselt sõitjaid tohib vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja viisil, on tõendatud K. K. poolt kohtuvälisele menetlejale 21.märtsil 2012.a. antud ütlustega, mille kohaselt ta juhtis sõiduautot, kus peale tema oli 5 reisijat, kuigi auto oli 5-kohaline; autos oli üks reisija rohkem, sest ta pidi viima

3 (4) kogu seltskonna Väimelasse (väärteotoimik lk 2).

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on K. K. käitumine, mis seisnes selles, et ta juhtis

sõidukit, milles oli rohkem sõitjaid, kui sõiduki valmistaja poolt ette nähtud, on õigesti kvalifitseeritud väärteona LS § 238 järgi, mis näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt sõitjate

või veoseveo nõuete rikkumise eest. Kohus märgib, et KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona

karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 17 lg 3 ei välista seaduse

mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. K. K. tegu on õigusvastane, kuna vastab väärteokoosseisule ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid käesolevas väärteoasjas ei esine. K. K.

on LS § 238 sätestatud väärteo toimepanemises süüdi, ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad; samuti ei esine V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid ja V™S § 30 sätestatud väärteomenetluse lõpetamise aluseid.

LS § 263 lg 2 järgi on LS §-des 201-261 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad Politsei- ja

Piirivalveamet, prefektuur, Keskkriminaalpolitsei ja Julgastuspolitsei. Seega on Lõuna Prefektuur pädev menetlema K. K. poolt toimepandud väärtegu. Kohus ei tuvastanud ja pooled ei ole ka sellele

viidanud, käesoleva väärteoasja menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse rikkumisi.

Liiklusseaduse § 238 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut s.o kuni 400 eurot. U.P on karistatud 10 trahviühiku suuruse

s.o sanktsiooni 1/10 määras. Vastavalt KarS § 47 lg

1 sätestatule on väärteo eest kohaldatava rahatrahvi miinimummäär kolm trahviühikut; trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K. K. vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud väärteoasjas puuduvad. Kohus leiab, et kuigi KarS § 56 lg 1 ei sätesta karistamise alusena otseselt süüdlase isiku arvestamist, on selle kindlakstegemine oluline, et määrata, millised on võimalused mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitse huvides. K. K. süü suuruse ja karistuse eripreventiivse mõju hindamisel arvestab kohus, et K. K. nähtuvalt karistusregistri teatisest ei ole

varasemalt väärteokorras karistatud, tema süü sõitjate veo nõuete rikkumises ei ole suur. Kohus

peab piisavaks tagamaks K. K. puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist tema karistamist sanktsiooni alammääras, s.o. rahatrahviga 3 trahviühikut.

Neil asjaoludel rahuldab kohus K. K. kaebuse ja tühistab Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna vanemkonstaabli 21.03.2012.a. kiirmenetluse otsuse nr 10220112091337, millega karistati U.P LS § 238 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut (40 eurot) osaliselt,

s.o karistusmäära osas. Võttes täiendavalt arvesse süüdlase isikut ja süü ulatust, vähendab kohus

U.P-le mõistetud karistusmäära ja karistab teda LS § 238 järgi rahatrahviga 3 trahviühikut, s.o 12 eurot. Arvestades, et U.P on õpilane ja ei oma sissetulekuid, samas algab koolivaheaeg, määrab kohus KarS § 66 lg 2,3 alusel, et 12 euro suurune rahatrahv tuleb K. K.

tasuda ositi 3 kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuulub igakuiselt tasumisele 4 eurot.

4 (4)

Kohtunik: