12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2012 kohtumaja Jõhvi Kriminaalasja number 1-12-2106 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Arvo SUUBAN Asja läbivaatamise kuupäev 30.04.2012 Kriminaalasi I.F-i

süüdistus Karistusseadustiku § järgi

l

ühimenetluses Süüdistatav I.F

sünd. xxx, isikukood

xxx,

kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx xxx, varem kriminaalkorras , töökoht karistatud

- Harju Maakohtu 18.12.2009 otsusega KarS

§424 järgi üldkasuliku tööga 118 tundi tegemise t

ähtajaga 6 kuud

- Harju Maakohtu 19.05.2010 otsusega karS

§200 lg.2 p.7 ja §215 lg.3 p.1 järgi

vangistusega 1 aasta 11 kuud 29 päeva tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud

Oli kahtlustatavana kinni peetud 05.07.2011 – 06.07.2011

Tõken – – d elukohast lahkumise keeld alates 06.07.2011 Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §233 lg.1, §238 lg.1 p.4 ja lg.2, §313, §315 lg.4, §318 lg.1 ja lg.3 p.2 ning §319, maakohus

O T S U S T A S :

Süüdi Karistusseadustiku §424 järgi ning mõista tunnistada I.F

karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe ko I.F-ile l aks) lmandiku võrra ja mõista õplikuks karistuseks 2 (k kuud vangistust.

Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata I.F-i karistuse hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.07.2011 – 06.07.2011, s.o. kokku 2 (kaks) päeva ja lõplikult kuulub I.F kandmisele 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Karistusseadustiku §65 lg.2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust Harju Maakohtu

19.05.2010 otsusega mõistetud karistuse 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 29

(kakskümmend üheksa) päeva vangistust võrra ja mõista I.F-ile lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu 27 (kaks

kümmend seitse) päeva vangistust.

Muuta I.F-i suhtes tõkendit ja võtta ta vahi alla kohtusaalis.

I.F-i karistuse kandmise algus on alates vahistamisest 30.04.2012.

Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus, ata tema poolt I.F-ile määr abi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise osutatud õigus

eest

ja mõista välja riigituludest 76 (seitsekümmend kuus) eurot 80 senti (s.h. ettevalmistus 32 eurot, esinemine koht

uistungil 32 eurot, käibemaks 12,80 eurot).

Välja mõista

I.F-ilt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 435 (nelisada , Kriminaalmenetluse seadustiku

kolmkümmend viis) eurot §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot 75 senti ja kaitsjale

(vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtulikus menetluses osalemise eest 76 (seitsekümmend kuus) eurot 80 senti ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 45 senti riigituludesse.

Sundraha ja menetluskulud tuleb I.F tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS SEB Pank

või nr.221023778606 Swedbank AS, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi.

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 24.05.2012.

Süüdistus

I.F on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta juhtis 05.07.2011 kell 04.55 Ida-Virumaal Kohtla vallas Tallinn Narva maantee 154-l – kilomeetril sõiduautot (registrimärk ), olles alkoholijoobes Liiklusseaduse §69 xxx xxx lg.1 ja lg.4 p.1 mõttes. Tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000, seerianumber 80- väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,14 +/- 004518 tuvastati I.F-i 0,10 mg/l, s.o. vähemalt 1,04 mg/l.

Oma tegevusega pani I.F toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o. KarS §424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtulik uurimine maakohtus

Süüdistatav I.F tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi täielikult, ütlusi maakohtu istungil anda ei soovinud ning jäi kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde.

Kohtueelsel uurimisel kogutud tõenditest uuriti ja avaldati kohtulikus menetluses:

- -d 13-

ülekuulamise 06.07.2011 protokoll (lk I.F-i 16), kust nähtub, et ta tunnistab kuriteo toimepanemist. Ööl vastu 05.07.2011 oli ta Tallinnas, kus jõi alkohoolseid jooke, võttis sõiduauto, istus rooli ja sõitis Narva poole. I.F kinnitas, et sai aru, et on joobes, kuid ikkagi istus rooli ja juhtis sõiduautot. Tallinn – nikud sõiduauto Narva maanteel pidasid politsei kinni, tuvastatud joobega oli I.F nõus, ekspertiisi läbiviimist ei nõudnud. Samuti seletas I.F, et juhiluba tal puudub, kuna pole kunagi õppinud ega eksamit sooritanud, isale kuuluv sõiduauto on ARK-st maha kantud

- tunnistaja xxx xxx -d 1-

ütlused (lk 2), millest nähtub, et tema oli politseinikuna patrullis 05.07.2011, kui kell 04.50 tuli teade, et Varjalt liigub mööda Tallinn – Järve suunas sõiduauto . Patrull peatas sõiduauto Narva maanteed Kohtla-

xxx

kell 04.52, juhiks osutus I.F, joove 1,55 mg/l tuvastati indikaatorvahendiga. Isiku andmeid kontrollides selgus, et tal puudub juhtimisõigus, sõidukil puudusid ülevaatus ja kindlustus. Tõendusliku

alkomeetriga jäi lõplikuks joobe tulemuseks 1,04 mg/l

- indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise 05.07.2011 protokoll koos väljatrükiga (lk

-d 3-4), mille kohaselt tuvastati I.F 05.07.2011 indikaatorvahendiga Lion 500 nr.38430-A391 alkoholijoove 1,55 mg/l ja tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 nr.80-004518 alkoholijoove 1,04 mg/l

- tõendusliku alkomeetri Lion Intoxilyzer 8000 nr.80-004518 taatlustunnistus ja tüübikinnitustunnistus (lk 8), millest nähtub, et mõõtevahend oli -d 5- taadeldud 11.02.2011

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise 05.07.2011 otsus (lk 9), mille kohaselt selgus kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus, et juht I.F oli alkoholijoobes ja ta kõrvaldati sõiduki juhtimiselt Liiklusseaduse §90 lg.2 p.2 ja p.2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis ning kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Nimetatud otsusele on I.F 05.07.2011 alla kirjutanud, mingeid taotlusi ta esitanud ei ole

- Maanteeameti 06.07.2011 kirjalik vastus nr.11-00638/026 (lk 24) selle kohta, et I.F ei ole omanud Eestis juhtimisõigust ja talle ei ole väljastatud Eestis juhilube

- st (lk 25-26)

väljatrükk RRWEB2 andmebaasi , millest nähtub, et I.F-i isa xx xx on surnud.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et kohtueelses menetluses kogutud tõendid ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad s pani toime eda, et I.F talle inkrimineeritud kuriteo KarS §424 järgi.

Karistusseadustiku §424 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimise eest joobeseisundis.

Seega tuleb antud asjas tuvastad juhtis mootorsõidukit a, kas I.F alkoholijoobes.

Kriminaalasja materjalide kohaselt juhtis I.F sõiduautot xxx (registrimärk xxx) alkoholijoobes 05.07.2011 kell 04.55.

Liik kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund lusseaduse §69 lg.1

Liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Liiklusseaduse §69 lg.4 p.1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt

1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et I.F tuvastati 05.07.2011 tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 nr.80-004518 alkoholijoove 1,04 mg/l. Vastavalt mõõtevahendi taatlustunnistusele nr.TTRC-

11/00001 oli mõõtevahend taadeldud 11.02.2011.

Tegemist on 11.02.2011 kordustaatluse läbinud tõendusliku alkomeetriga Lion

Intoxilyzer 8000 nr.80-004518. Vastavalt mõõtevahendi taatlustunnistusele nr.TTRC-

11/00001 (lk 5) oli eelnimetatud tõenduslik alkomeeter taadeldud ning vastab nõuetele.

Eeltoodu alusel leiab maak alkoholijoove oli mõõdetud ja ohus, et I.F-i tuvastatud seaduses ettenähtud korras.

Maakohus leiab, et KarS §424 sätestatud süüteokoosseis on täidetud, süüdistatav I.F-i poolt toimepandud kuritegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.

Subjektiivsest küljest on tegemist kuriteo toimepanemisega otsese tahtlusega. Süüdistatav kinnitas, et tarvitas alkoholi ja siis istus edasi autorooli ning hakkas sõitma Narva.

Vastavalt KrMS §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaskmääratud jõudu.

Analüüsides tõendeid kogumis leiab maakohus, et I.F on talle inkrimineeritud kuriteo toime pannud. Toimepandud kuriteo õigusvastasust ja süüd välistava poolt ei esine. I.F id asjaolu d antud kriminaalasjas I.F-i si

ei teguts -

enud hädakaitse või hädaseisundis.

Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Maakohus arvestab I.F-i puhul karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Lisaks toimepandud süüteo raskusastmele ja laadile arvestab maakohus ka süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid.

I.F on varem kriminaalkorras kaks ja väärteokorras kakskümmend kaks korda karistatud. Viimasel korral karistati I.F-i kriminaalkorras Harju Maakohtu 19.05.2010 otsusega KarS §200 lg.2 p.7 ja §215 lg.3 p.1 alusel vangistusega

1 aasta 11 kuud 29 päeva tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud. Veel on I.F-i karistatud Harju Maakohtu 18.12.2009 otsusega KarS §424 järgi. Seega on tegemist samaliigiliste kuritegude jätkuva toimepanemisega ning kuriteo toimepanemisega kehtival katseajal.

KarS §424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või ku ni kolmeaastase vangistuse.

Arvestades seda, et tegemist on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga,

samaliigilise kuriteo toimepanemisega ja see kuritegu on toime pandud jätkuva kehtival katseajal, leiab maakohus, et rahalise karistuse mõistmine ei ole käesoleval ajal võimalik ja põhjendatud. Maakohus leiab, et rahalise karistuse mõistmine ei avalda süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju.

Karistuse mõistmisel peab maakohus oluliseks seda, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistuseta.

Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju.

Maakohus leiab, et I.F-i karistamisel rahalise karistusega ei oleks karistuse eesmärk täidetud, kuna karistuse mõju ei oleks piisav. Isiku süüdimõistmisel peab ühiskond saama aru, et riik on õiguskorra ja kodanike õiguste kaitsmisest huvitatud. Maakohus leiab, et

I.F-i karistamine rahalise karistusega oleks ebaõiglane ühiskonna suhtes.

Eeltoodu alusel tuleb I.F-ile mõista karistuseks vangistus.

Arvestades kuriteo raskust, selle toimepanemist kehtival katseajal, süüdistatava isikut ning karistuse mõistmise üld ja eripreventiivseid eesmärke, peab maakohus -

põhjendatuks mõista I.F-ile karistuseks vangistuse tunduvalt alla miinimummäära – 3 kuud.

Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 kohaselt vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra.

Eeltoodu alusel jääb I.F kanda 2 kuud vangistust.

Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvatakse eelvangistus karistusaja hulka.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et I.F oli kinni peetud 05.07.2011 ja vabastatud 06.07.2011 (lk-d 11, 22). Seega tuleb eelvangistuse 2 päeva arvata süüdistatava karistuse hulka, mistõttu kandmisele kuulub I.F 1 kuu 28 päeva vangistust.

Seoses uue kuriteo toimepanemisega kehtival katseajal tuleb käesoleva otsusega mõistetud karistusele liita Harju Maakohtu 19.05.2010 otsusega mõistetud ja kandmata karistus 1 aasta 11 kuud 29 päeva vangistust.

Lõplikult kuulub I.F kandmisele 2 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust.

I.F-i suhtes oli 06.07.2011 valitud tõkendiks elukohast lahkumise keeld, mille kohaselt ei tohtinud ta lahkuda oma elukohast xxx.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §130 lg.4 võib kohus vahistada vabaduses -

viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine.

Maakohus leiab, et antud juhul on põhjendatud ülalnimetatud sätte kohaldamine, tõkendi –

– tühistamine ning tõkendi – – elukohast lahkumise keeld vahistamine kohaldamine kohtusaalis.

Süüdistatav elab käesoleval ajal Tallinnas. Tema seletuste kohaselt on ta asunud oma korterit müüma, ka ostjad on seda juba vaatamas käinud. Kuhu ta korteri müümise järel elama asub, ei osanud ta öelda ega uut aadressi nimetada. Seega on süüdistatava uus võimalik elukoht teadmata. Lisaks sellele arvestab maakohus ka asjaolu, et süüdistava näol ei ole tegemist õiguskuuleka isikuga. Väärteo eest talle määratud rahatrahvid on tal osaliselt tasumata, ka on ta kehtival katseajal lisaks kuriteole toime pannud väärteo. Eeltoodu kogumis ei ärata maakohtus süüdistatava suhtes usaldust ning maakohtul puudub veendumus, et süüdistatav läheb vangistust tähtaegselt kandma vabatahtlikult.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas kuuluvad menetluskulude hulka sundraha, kaitsjatasu kohtueelses menetluses ja kohtulikus menetluses ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu.

Seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb kriminaalmenetluse kulud hüvitada I.F

. Maakohus ei pea põhjendatuks ja jätab rahuldamata kaitsja taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks. I.F-i näol on tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, kes peab teadma, et süüdimõistmisel tuleb tal tasuda ka kriminaalmenetluse kulud; käesoleva kuriteo pani ta toime kehtival katseajal; tegemist on taas tahtlikult toime pandud samaliigilise kuriteoga. Selliste aluste olemasolu korral tuli I.F alkoholijoobes autorooli istudes ja sõitma asudes muuhulgas arvestada ka kriminaalmenetluse kulude tasumise kohustusega. Ilmselgelt ei ole tegemist juhuslikku laadi kuriteoga, mille puhul kriminaalmenetluse kulude ajatamine 1 aasta peale annaks täiendava tõuke isiku seaduskuulekusele ja resotsialiseerumisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik