4-12-1609/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-12-1609

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24 mai 2012. a Tallinn Väärteoasja number 4-12-1609 (2317,12,002033) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik M.A (ik: xxx, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. M.A süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende

lähteainete seaduse § 151

ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 9 (üheksa) päeva.

2. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata aresti ärakandmine ositi 3 (kolm) päeva kaupa

menetlusaluse isiku valitud ajavahemikel.

3. M.A-le määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri

arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.07.2012.

Kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes

sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti kandmisele toimetamisest.

4. M.A-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel

tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank

või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „M.A, 4-12-1609, joobeekspertiis“..

5. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille

kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 24.05.2012. Vastavalt V™S § 199 lg 3 sätetele jõustub

kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

16.03.2012 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1303891

selles, et 16.02.2012 peeti Õismäe tee 116 juures kinni M.A, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli, metadooni ja 7- amiinoklonasepaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on

toime pannud NPALS § 151

ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungil seletas menetlusalune isik, et on katseaeg, on asunud ravile. Ei tarvita käesoleval ajal. Eelmised arestipäevad on kõik ära kandnud. On alates veebruari lõpust või märtsi algusest metadooniravil. Taotleks karistuse mõistmist 3 päeva kaupa.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud, iga järgnev tegu peaks kaasa tooma raskema karistuse. Eelmine arest oli 8 päeva, nüüd taotleks 9 päeva. Lisaks välja mõista ekspertiisitasu 35 eurot.

Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise uuringuakti ja selle juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine fentanüüli tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest

ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine fentanüüli

tarvitamiseks, leiab kohus, et narkootilise aine tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka arestidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata. Sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Taolised isikuandmed annavad tunnistust sellest, et menetlusalusel isikul puudub legaalne sissetulek ning

võimalus ja soov trahvi tasuda. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ega saagi mõju avaldada, sest trahvid jäetakse tasumata, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust,

et menetlusalust isikut on varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest lühiajalise arestiga karistatud, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata taas aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo

toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka

menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Aresti määra valikul lähtub kohus sellest, et menetlusalsut isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, mistõttu

peab kohus võimalikuks mõista aresti suhteliselt lühiajalisena, so alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd menetlusalusel isikul on ülalpidamisel ja kasvatada väike laps, keda on vaja toimetada lasteaeda, siis leiab kohus, et aresti võib määrata ärakandmisele ositi.

Märt Toming kohtunik